Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik Hageja esitas töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus tuvastada tööandaja poolt 12.01.2012 esitatud ülesütlemisavalduse tühisus, lugeda tööleping lõppenuks alates 30.01.2012 ja tööandajalt hüvise välja mõistmiseks 6 kuu keskmise töötasu ulatuses. Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjon tegi asjas 14.03.2012.a otsuse, millega rahuldas avalduse osaliselt: luges, et tööleping ei ole lõppenud ülesütlemisega 30.01.2012.a, luges töölepingu lõppenuks ülesütlemisega 30.01.2012.a TLS § 107 lg 2 alusel ja mõistis välja kahe kuu keskmise töötasu summas 1619.40€. Töövaidluskomisjoni otsusele esitas kostja 04.04.2012. taotluse asja läbi vaatamiseks hagimenetluses. Kohus on võtnud asja juurde töövaidlusasja 4.2.-2/295-2012 toimiku. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse ja lisade kohaselt asus hageja kostja juurde tööle raamatupidajana 10.01.2011.a.

Hüvitise välja mõistmiseks puudub alus, kuna seda makstakse juhul, kui töölepingu ülesütlemine oli seaduses tuleneva aluse puudumisel tühine. Hageja ei ole palunud töölepingu ülesütlemise tühistuse tuvastamist vaid ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamist. Kohtule esitatud taotluses töövaidluse läbi vaatamiseks hagimenetluses jäi kostja varem esitatud vastuväidete juurde ja palus hageja nõude jätta rahuldamata. Kostja väitel keeldus hageja kostja poolt tehtud teise töökoha pakkumisest põhjusel, et teistel tingimustel ei tasu see talle enam ära. Hageja ei ole avalduses näidanud ära oma nõude summat. Töövaidluskomisjon ja kohus ei saa lahendada nõudeid, mida avaldaja ei ole esitanud. Avaldaja ei ole esitanud nõuet töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Hageja nõuet muuta ei saa, kuna nimetatud nõue on tulenevalt IVTS § 6 lg 2 aegunud. Töölepingu ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamise nõue tuleb kostja hinnangul jätta rahuldamata, sest avaldus vastab seaduses sätestatud nõuetele. Kohtuistungil jäi kostja vastuväidete juurde. Kostja märkis, et kuna hageja võttis tööpakkumise üle mõtlemiseks liiga pika aja, kuid töö oli vaja teha, oli 18.jaanuariks uus inimene juba tööle võetud. Kostja esitas ülesütlemise avalduse pärast seda, kui oli pakkunud hagejale teist tööd ja viimane oli sellest keeldunud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada oaliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmistes küsimustes: - Hageja töötas alates 10.01.2011 kostja juures raamatupidajana ja temaga oli sõlmitud tööleping (TVK toimik tlk 7-9). - Kostja soovis tööd ümber korraldada, tsentraliseerida raamatupidamise ja Adaveres võtta varem raamatupidaja tööülesannete osaliseks täitmiseks tööle andmesisestajaassistendi. Tööülesanded kattusid suures osas- raamatupidaja tööjuhend (TVK toimik lk 10) ja töökuulutuses märgitud tööülesanded (TVK toimik lk 13-14). - Hageja viibis perioodil 12.01-30.01.2012 töövõimetulehel( TVK toimik lk 28). - Töölepingu lõpetamine hagejaga vormistati 30.01.2012 (kanne töölepingul TVK toimik lk 9). - Hagejal on välja makstud jaanuari palk, haigusrahad, saamata jäänud puhkuse kompensatsioon, auto kasutamise kompensatsioon ja 2 kuu koondamise hüvitis- kokku 1958.36€ (TVK toimik lk 9, 33-34). Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejale esitati seaduse nõuetele vastava avaldus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, kas hagejale pakuti teist töökohta ja kas seda tehti enne koondamise tõttu lepingu ülesütlemise avalduse saamist. Vastavalt Töölepinguseaduse (TLS) 95 lg 1 võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Käesolevalt on kostja esitanud kirjalikult vormistatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse kuupäevaga 12.01.2012 (TVK toimik lk 27). Avaldusele on alla kirjutanud juhatuse liige Pxxxx Nxxxxxxx. Kostja esindaja Pxxxx Nxxxxxxx vande all ülekuulamisel ta kinnitas, et andis avalduse hagejale üle 12.01.2012.a. Hageja vande all ülekuulamisel kinnitas, et 12.01.2012.a teatati talle juhatuse liikmete Nxxxxxxx ja Vxxxxxxxpoolt, et tema töökoht läheb koondamisele,

kirjalikult talle teadet üle ei antud. Seega on käesolevas ajas tähtsust omavas küsimuses: kas hagejale esitati töölepingu ülesütlemise avaldus seaduses sätestatud vormis, s.o kirjalikult tõendid vastuolulised. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 lg 2 sätestab, et tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Käesolevalt pidi kostja tegema tahteavalduse (ülesütlemise avalduse) kirjalikult ja see pidi kirjalikul kujul jõudma hagejani s.t hageja pidi selle kirjalikul kujul kätte saama ja tal pidi olema võimalus selle sisuga tutvuda. Asjaolu, et hageja kirjaliku tahtavalduse kätte sai, peab tõendama kostja kui tahteavalduse tegija, sest hagejal ei ole võimalik tõendada negatiivset asjaolu (et ta seda ei saanud). Avaldusel ei ole hageja kinnitust, et ta avalduse kätte sai, puudub ka mõne tunnistaja märge, et ta keeldus selle vastuvõtmisest ning puuduvad tõendid, et see oleks talle edastatud postiga allkirja vastu. Seega ei ole tõendatud, et kostja on hagejale teinud 12.01.2012.a kirjalikult lepingu ülesütlemise avalduse. Hageja ei vaidle vastu asjaolule, et talle teatati ülesütlemisest 12.01.2012 suuliselt, kuid nimetatud avaldus ei ole kooskõlas TLS § 95 lg 1 vorminõudega ja seetõttu on see avaldus tühine. Vande all mitte olles teatas hageja, et sai kirjaliku ülesütlemise avalduse kätte siis, kui läks töövõimetuslehte ära viima ja andis siis ka allkirja. Ülesütlemisavaldusel (TVK toimik lk 27) oleval avaldusel allkiri puudub, kuid hageja on alla kirjutanud töölepingu ülesütlemise kandele lepingul (TVK toimik lk 9). Allkiri on dateeritud 30.01.2012.a, mistõttu kohus eeldab, et ülesütlemise avaldus anti talle üle nimetatud päeval ja muutus kehtivaks samuti nimetatud päeval. Seega tõendeid õiguslikust aspektist kogumis hinnates leiab kohus, et hageja nõue tuvastada 12.01.2012 ülesütlemisavalduse tühisus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja ei ole vaidlustanud töölepingu ülesütlemist. Kuna hageja sai lepingu ülesütlemise avalduse kätte lepingu lõpetamise päeval 30.01.2012.a, siis tuleb lugeda, et leping lõpetati õiguspäraselt ja hageja nõue lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel tuleb jätta rahuldamata. Kohus märgib, et kostja rikus töölepingu ülesütlemisel vaid TLS § 97 lg 2 p 2, mille kohaselt tuleb üle ühe aasta kehtinud töölepingu puhul esitada ülesütlemise teade vähemalt 30 kalendripäevase etteteatamisega. Eelpool kohus tuvastas, et kostja nimetatud nõuet ei järginud. Töölepingu lõpetamise kande kohaselt on hagejale lepingu lõpetamisel makstud kahe kuu koondamistasu, summa 1619.40€ nähtub 2012.a jaanuari palgateatiselt (TVK t lk 29). TLS § 100 lg 1 kohaselt pidi kostja hagejale tasuma ühe kuu töötasu suuruses summas hüvitist ning lg 5 kohaselt pidi tööandja tasuma ülesütlemisest vähem ette teatatud aja ulatuses hüvitist. Kuna kostja teatas lepingu ülesütlemisest ette 30 päeva vähem, mis on sisuliselt 1 kuu, siis on kostja TLS § 100 lg 1 ja 5 tuleneva hüvitise maksmise kohustuse (1+1=2 kuud) täitnud. Pooled vaidlesid selle üle, kas kostja täitis TLS § 89 lg 3 tulenevat kohustust, s.t pakkus hagejale enne töölepingu erakorralist ülesütlemist teist tööd või mitte. Teise töö pakkumine koondatavale on üks koondamise lubatavuse eeldusi. Kohus ei anna poolte seisukohtadele nimetatud küsimuses hinnangut, kuna hageja ei ole lepingu erakorralist ülesütlemist vaidlustanud- TsMS § 4 lg 2 kohaselt määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme (s.o nõude) ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Kohus selgitab, et lepingu erakorralise ülesütlemise vaidlustamise korral peaks kohus hindama, kas hagejale teist tööd pakuti, kas seda tehti nõuetekohaselt või mitte jne. Käesolevalt puudub aga alus nimetatud asjaolusid hinnata, sest puudub vastava sisuga nõue. Kuna vastavalt TsMS § 439 ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud, jätab kohus nimetatud küsimuses esitatud tõendid analüüsimata ja seisukohad hindamata.

Kohus jätab rahuldamata hageja nõude hüvitise saamiseks. Hageja on töövaidluskomisjoni avalduses märkinud hüvitise nõude alusena TLS § 109. Kohus leiab, et nimetatud alusel ei saa nõuet rahuldada, kuna tööleping on üles öeldud kehtivalt. Nagu kohus eelpool märkis, ei ole hageja sellesisulist nõuet ka esitanud. Hagejal oli õigus saada nn koondamishüvitisi tulenevalt TLS 100 ja nimetatud hüvitised on hageja ka saanud. Seega puudub hagejal õigus saada TLS alusel makstavaid hüvitisi.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning lõike 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtukulud on sätestatud TsMS §143 ja kohtuvälised kulud TsMS § 144. Käesolevalt ei oma kohus ülevaadet poolte menetluskuludest, sest seni ei ole pooled menetluskulude nimekirju esitanud. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Lähtudes TsMS § 163 jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse vastavalt sama paragrahvi lõigetele 2-8.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.