kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende
-
avaldaja: ER(isikukood XXX; elukoht XXX)
esindajad
-
avaldaja esindaja määratud korras: vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (Advokaadibüroo TM Hiob OÜ; asukoht Tondi 1-306, 11313 Tallinn; e-post [email protected])
-
puudutatud isik: IO(isikukood XXX)
-
puudutatud isiku eestkostja: KAR(isikukood XXX; elukoht XXX)
[email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud
5. september 2012 -
avaldaja ja tema esindaja Tiina Mare Hiob
-
puudutatud isiku esindajad KAR ja Indrek Västrik
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada ER(edaspidi avaldaja) ja IO(edaspidi puudutatud isik) (edaspidi koos ka menetlusosalised või kaasomanikud) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1.1.Seada kinnistul (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriosa nr XXX) asuvale elumajale (aadressil XXX, XXX alevik, Saku vald, Harjumaa) elamu kasutuskord vastavalt ehitusprojektil nr XXXnäidatud ruumide eksplikatsioonile selliselt, et:
1.1.1.XXX
esimese
korruse
eluruumid
jäävad
avaldaja
ainukasutusse;
1.1.2.XXX teise korruse eluruumid ja pööninguruumid jäävad puudutatud isiku ainukasutusse;
1.1.3.XXX esimesel korrusel ja keldrikorrusel asuvad sanitar- ja aburuumid (sh köök, esik, trepikoda, sahver, pesuruum, wc ja kelder) jäävad kaasomanike ühiskasutusse.
3.Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist avaldajale ER pool avalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 63,91 eurot, arvelduskontole Swedbank AS-is.
Edasikaebamise kord
2-09-63049 Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot, määruskaebuse esitamisel elektrooniliselt veebilehe www.etoimik.ee kaudu (e-toimiku menetlemise infosüsteemi) 25 eurot. Lõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi
arvelduskontole
nr
221023778606
Swedbank
AS-is
või
arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-09-63049, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.
Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
Avaldaja esitas 26.11.2009.a Harju Maakohtule avalduse, milles hilisemaid täpsustusi arvestades palus tema ja puudutatud isiku kaasomandis olevale elumajale, asukohaga XXX, XXX alevik, kasutuskorra seadmist ja kaasomandi suhtes kaasomaniku õiguste rikkumise lõpetamist. 10.05.2010 määrusega jättis kohus rahuldamata avaldaja taotluse menetlusabi saamiseks ning kohustas avaldajat tasuma riigilõivu 127,82 eurot (s.o 2 000 krooni) 14 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates. Avaldaja tasus nõutud summas riigilõivu 17.05.2010. 12.03.2010 määrusega rahuldas kohus avaldaja riigi õigusabi taotluse ning määras anda avaldajale riigi õigusabi kohustusega ühekordse maksena täielikult hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramist. 16.08.2010 määrusega rahuldas kohus ka puudutatud isiku taotluse riigi õigusabi saamiseks ning määras anda puudutatud isikule riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulusid. Harju Maakohtu 12.03.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-47637 seati puudutatud isiku üle tema kõigi asjade ajamiseks eestkoste ja määrati eestkostjaks KAR tähtajaga 5 aastat. 05.09.2012 toimunud kohtuistungil sõlmisid menetlusosalised kompromissi ning esitasid selle kohtule kinnitamiseks. Kompromissis palusid menetlusosalised lühendada kompromissi
kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani määruse kättetoimetamisest alates. Lisaks palusid menetlusosalised kohtul jätta riigi õigusabiga seotud kulud riigi kanda ning neid mitte menetlusosalistelt välja mõista. Avaldaja palus tagastada poole menetluses tasutud riigilõivust seoses tsiviilasjas kompromissi sõlmimisega. Lähtuvalt hea usu põhimõttest palus avaldaja lisaks tagastada ka teise poole avalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Kohus võttis protokollilise määrusega eeltoodud kompromissi vastu ja seoses sellega otsustas lõpetada tsiviilasjas menetluse. Kohus teavitas menetlusosalisi, et vastava kirjaliku määruse teeb kohus 14.09.2012 kell 15:00 ning toimetab selle menetlusosaliste esindajatele elektrooniliselt kätte.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS
1.TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi kuuenda lõike teise lause järgi võivad menetlusosalised hagita menetluses kompromissi sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada.
2.TsMS § 430 lg 1 järgi võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik. TsMS § 615 lg 2 järgi vormistatakse kokkulepe kaasomandi asjades selle saavutamisel kirjalikult või protokollitakse ja loetakse kohtulikuks kompromissiks, mille kohus määrusega kinnitab. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.
2-09-63049
3.Seoses avaldaja taotlusega riigilõivu tagastamiseks märgib kohus järgmist. Avaldaja palub tagastada poole menetluses tasutud riigilõivust seoses käesolevas tsiviilasjas kompromissi sõlmimisega. Lisaks palub avaldaja lähtuvalt hea usu põhimõttest kohtul tagastada ka teise poole avalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Kohus leiab, et avaldaja taotlus riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada osaliselt. Eelnimetatud avaldaja taotlused tähendavad sisuliselt kogu menetluses tasutud riigilõivu tagastamist, mida tsiviilkohtumenetluse seadustiku vastav säte (TsMS § 150 lg 1) käesoleva menetlustoimingu, s.o kompromissi kinnitamise puhul, ette ei näe. Lisaks tulenevad TsMS § 150 lg-st 2 alused, mille puhul pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse. Seadusandja poolt ei ole eelneva sätte kohta erisusi ette nähtud ning seega puudub kohtul õiguslik alus avaldaja poolt taotletud riigilõivu tagastamiseks täies ulatuses. Võttes arvesse eeltoodut, kuulub avaldajale tagastamisele pool avalduse esitamisel tasutud riigilõivust. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Avaldaja on tasunud 17.05.2010 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank, viitenumber 2900072123, avalduse esitamisel riigilõivu 127,82 eurot (s.o 2 000 krooni). Seega kuulub tagastamisele pool menetluses tasutud riigilõivust s.o 63,91 eurot. Tagastatav riigilõiv tuleb kanda avaldaja ER arvelduskontole Swedbank AS-is.
4.Kooskõlas TsMS § 477 lg-ga 1 juhindub kohus menetluskulude osas TsMS § 168 lg-st 3, mille kohaselt kannavad kompromissi sõlminud pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Avaldajale on käesolevas tsiviilasjas kohtu 12.03.2010 määruse alusel määratud riigi õigusabi. 17.05.2011 määrusega on kohus määranud Advokaadibüroo T.M.Hiob OÜ-le riigieelarvest makstavaks tasuks avaldajale ER osutatud riigi õigusabi eest 460,27 eurot. Avaldaja esindaja on 05.09.2012 kohtuistungil esitanud täiendava taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt palub esindaja avaldajale esitatud õigusabi eest täiendavalt tasuda 203,40 eurot. TsMS § 190 lg 7 võimaldab kohtul sama paragrahvi lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohtu hinnangul on menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastamise mõjuvaks põhjuseks praegusel juhul kompromissi sõlmimine ning ka asjaolu, et avaldaja majanduslik seisund on hetkel eeldatavalt selline, mis ei võimalda tal menetluskulusid tasuda. Puudutatud isikule on kohus juba algselt andnud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulusid. Puudutatud isiku menetluskulude avaldajalt riigituludesse väljamõistmiseks puuduvad TsMS § 172 lg-s 1 sätestatud alused (TsMS § 190 lg 6).
5.TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab menetlusosaliste soovil määruskaebuse esitamise õiguse tähtaega.
Indrek Parrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.