2-12-28430/9 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

7.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud ja avaldus 20.07.2012 esitas OÜ O (likvideerimisel) avalduse pankroti väljakuulutamiseks. 13.08.2012 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas OÜ O (likvideerimisel) ajutiseks pankrotihalduriks Peeter Sepperi. Ajutise halduri aruanne Ajutine pankrotihaldur on kindlaks teinud, et võlgnikul on vara 149,58 euro ulatuses ja kohustusi 32 694 euro ulatuses. Võlgnik tegeles ruumide sisutuselementide hulgimüügiga kuni 2009.a alguseni, seejärel alustas jaemüüki Pärnu Keskuses, kus müügikäive ei saavutanud vajalikku mahtu. Pankrotimenetluse algatamise seisuga on võlgniku majandustegevus lõppenud ja osanikel puuduvad rahalised vahendid võlgade tasumiseks ja tegevuse jätkamiseks. Varade puudumise tõttu ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kaupluse sisustus ja varud on arestitud üürileandja poolt üürivõla katteks ning müüdud enampakkumisel. Võlgnikul töötajaid ei ole. Ajutine haldur on analüüsinud võlgniku 2009. ja 2010. aasta majandusaasta aruandeid ja märgib, et käibevara ja lühiajaliste kohustuste võrdlemisel ilmneb, et võlgniku maksevõime oli juba 2009.a. lõpu seisuga nõrk põhjusel, et lühiajalised kohustused ületasid käibevara. 2010.a see olukord halvenes ning maksevõime jäi nõrgaks, kuna lühiajalised kohustused ületasid käibevara peaaegu neli korda. Võlgnik on alates 2009.aastast kahjumis. Võlgniku suhtes on algatatud üks täitemenetlus. Arvestades asjaolu, et võlgniku majandustegevus on lõppenud ja osanikel puuduvad rahalised vahendid võlgade tasumiseks ning tegevuse taastamiseks ja võlgnik möönab enda maksejõuetust, ei ole tervendamine ja majandustegevuse jätkamine võimalik. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus kujunes välja 2010.a lõpuks. Alalise maksejõuetuse põhjusena on võlgnik nimetatud vale äriplaani ning ajutine haldur leiab, et selle põhjendusega võib nõustuda: niigi nõrga maksevõimega äriühing avas pangalaenuga salongi keskuses, mille kontseptsioon ei vastanud võlgniku profiilile. Eeltoodust tulenevalt on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes, kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea tunnuseid nimetatud kontekstis tuvastatud ei ole. Küll on raske juhtimisviga pankrotiavalduse tähtaegse esitamise kohustuse rikkumine. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara pankrotivarasse tagasivõtmise ja tagasinõudmise võimalusi. Olemasolevate varadega ei ole võimalik katta tulevasi pankrotimenetluse kulusid. Koos aruandega on ajutine haldur esitanud kohtule taotluse ajutuse halduri tasu ja hüvitatavate kulude määramiseks. Kohtuistung

Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et OOÜ (likvideerimisel) pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgnikul on kohustusi 32 694 euro ulatuses ja vara 149,58 eurot. Olemasolevate varadega ei ole võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Kohus nõustub ajutise halduriga, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu ning võlgnikul puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus määras 03.09.2012 määrusega OÜ O(likvideerimisel) pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul OÜ O(likvideerimisel) pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole vahendeid ei laekunud. Seega tuleb võlgniku suhtes lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus nõustub ajutise halduriga, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankS § 22 lg 5 märgitud tähenduses. Kuivõrd võlgniku maksejõuetus kujunes välja 2010.a lõpus, nõustub kohus ajutise halduriga, et võlgnik on hilinenud pankrotiavalduse esitamisega, mis on süütegu karistusseadustiku (KarS) § 3851(pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine) mõttes. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2

kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks makseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 7,2 tundi. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 576 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 190,08 eurot ja hüvitada kulutused summas 88,37 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulude arvestusele vastu vaielnud. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu 576 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 190,08 eurot ja kulutused summas 788,37 eurot tuleb välja mõista võlgnikult OÜ O(likvideerimisel). Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tasust 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) tuleb hüvitada riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 ja 5 alusel, kuna kohus lõpetab OÜ O(likvideerimisel) pankrotiavalduse menetluse raugemisega võlgniku avalduse alusel ning võlgnikul ei jätku vara ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule Ingrid Põdrale (ik 47410036015).