lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-55977/20

Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 12.09.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-11-55977/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.09.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1318
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Tallinn, Juhkentali tn 20 korteriühistu80057623(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaupo Paal ja Malle Seppik

Kohtuistungi toimumise aeg

28.08.2012, avalik kohtuistung

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.09.2012, Tallinn 2-11-55977

Tsiviilasja number Tsiviilasi

N. S. , U. N. , A. B. ja V. P. hagi KÜ Juhkentali 20 vastu üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

1595 eurot.

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.03.2011 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

N. S. , U. N. , A. B. ja V. P. apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hagejad: N. S. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht X

XX-X, X);

U. N. , (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht X

XX-XX, X);

V. P. , (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht X

XX-X X, X)

A. B. , (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht X

XX-XX, X)

Hagejate lepinguline esindaja Jüri Asari, isikukood XXXXXXXXXXX, õigusbüroo Invictus Kostja KÜ Juhkentali 20 (registrikood 80057623, asukoht Juhkentali 20, Tallinn), lepinguline esindaja Ants Kuningas

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 08.03.2011 otsus menetluskulude jaotuse ja otsuse põhjenduste osas ja rahuldada hagi ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustel.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
2.Jätta N. S. , U. N. , A. B. ja V. P. maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud KÜ Juhkentali 20 kanda.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.Hagejad paluvad tuvastada KÜ Juhkentali 20 17.08.2011 üldkoosoleku otsuse tühisus osas, millega otsustati lähtuda raamatupidaja poolt esitatud arvetes halduskulude arvestamisel majas olevate korterite üldarvust. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda.
2.Halduskulusid arvestatakse lähtuvalt korteriomandite arvust, mitte lähtuvalt korteriomandi suurusest. Selle tulemusel peavad väiksemate korteriomandite omanikud tasuma halduskulude eest sama palju, kui suurte korteriomandite omanikud. Nimetatud kord on korteriühistu seaduse (KÜS) § 151 lg 1 nõuetega vastuolus. Seadusest erinevat korda saab kehtestada üksnes põhikirja muutmise, mitte üldkoosoleku otsusega.
3.17.08.2011 toimus korteriühistu üldkoosolek, kus otsustati, et esitatud arvetes peab halduskulude arvestamisel lähtuma korterite arvust. Vastuvõetud otsus on hea usu põhimõttega vastuolus, sest väiksemate korteriomanike omanikke on vähemuses. Üldkoosoleku päevakord ei kajastanud halduskulude arvestamise korra muutmist ja koosolek algas väljakuulutatust 2 tundi hiljem. Eelnevast tulenevalt on üldkoosoleku otsus ja varasemad sarnased otsused tühised. Kostja vastuväited
4.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Hagi rahuldamisel palus kostja oma menetluskulud panna hagejate kanda, sest üldkoosoleku kokkukutsumise korra väidetava rikkumise põhjustasid hagejad ise. Hea usu põhimõtet ei ole rikutud, sest korterite arvust lähtuvalt jagatakse halduskulusid, mis korteriomandi suurusest ei sõltu. Esimese astme kohtu lahend
5.Maakohus rahuldas hagi ja tuvastas, et 17.08.2011 üldkoosoleku otsus, et raamatupidaja poolt esitatud arvetes peaks halduskulude arvestamisel lähtuma majas olevate korterite arvust, on tühine.
6.Halduskulud ei samastu hoolduskulude mõistega. Kohus nõustus kostjaga, et halduskulude suurus korteriomandi suurusest ei sõltu. Tasu, mis seondub korteriühistu juhtimise või haldamisega on kokkuleppe küsimus, sõltudes sellest, kui suurt tasu ollakse nõus maksma

ning millise tasu eest ollakse nõus teenust osutama. Hea usu põhimõtte rikkumine ei ole seega täheldatav.

7.Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg 6 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates mh märkida üldkoosoleku päevakord. Päevakorra punkt, mille all vaidlusalust küsimust arutati, oli pealkirjastatud muude küsimustena. Mistahes makseid puudutav küsimus on piisavalt oluline, et seda sõnaselgelt päevakorda märkida. Sõnastus „muud küsimused“ võimaldab arutada väheolulisi jooksvaid küsimusi. Seega on koosoleku päevakord, mis üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehti, ebapiisav. Eeltooduga on üldkoosoleku kokkukutsumise korda oluliselt rikutud. Üldkoosoleku otsus on seega tühine. Hageja arusaam, nagu tooks nimetatud otsuse tühisus kaasa ka varasemate sarnase sisuga otsuste tühisuse, on ekslik, sest tühisuse aluseks on protseduurireegli rikkumine.
8.Kohus arvestas asjaoluga, et hagi kuulus rahuldamisele põhjusel, mis tulenes hagejatest endist. Kõik hagejad peale A. B. kuulusid initsiatiivgruppi, kes üldkoosoleku kokku kutsus ning päevakorra koostas. Kohus mõistis TsMS § 162 lg 4 alusel kostjalt välja üksnes hageja A. B. menetluskulud, kes initsiatiivgruppi ei kuulunud. Ülejäänud menetluskulud jäid poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus
9.Hagejad paluvad tühistada maakohtu otsuse osas millega kohus jättis N. S. , U. N. ja A. P. menetluskulud nende endi kanda ning teha selles osas uus otsus, millega jätta esimese astme menetluskulud kostja kanda. Hagejad paluvad muuta maakohtu otsuse põhjendusi osas, millest järeldub nagu oleks halduskulude korteripõhine jaotamine seaduslik. Hagejad paluvad jätta apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.
10.Hagejad ei nõustu otsuses toodud menetluskulude jaotamisega. Kohus rakendas valesti TsMS § 162 lg-t 4. Kohtule esitatud tõenditest ei ilmne, et tühistatud otsuse punkti arutati hagejate ettepanekul ja soovil. Kuna tegemist on olulise küsimusega, soovisid selle arutamist mitmed väiksemate korterite omanikud, kes ei ole seotud initsiatiivgrupiga.
11.Kohus kohaldas valesti KÜS § 151 lg-t 1 ja lg-t 2. Hagejad ei nõustu kohtu järeldusega, mille kohaselt halduskulud ei ole majandamise kulud. Vastavalt KÜS § 151 lg-le 1 on majandamiskulud mh tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. Seega halduskulud on elamu majandamiseks osutatud teenus, mis peab olema arvestatud eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Maakohus ei pööranud tähelepanu sellele, et kostja põhikirjas ei ole sätestatud pindalapõhisest arvestusest erinevat kulude arvestamise alust. Vastus apellatsioonkaebusele
12.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
13.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus hagi rahuldamiseks on lõppjärelduses õige, kuid otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada menetluskulude jaotuse ja põhjenduste osas. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus.
14.Maakohus rahuldas hagi ja tuvastas, et 17.08.2011 üldkoosoleku otsus selle kohta, et raamatupidaja poolt esitatud arvetes tuleb halduskulude arvestamisel lähtuda majas olevate korterite arvust, on tühine. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus on tehtud kostja kahjuks, tuleb kõik kulud jätta kostja kanda.
15.MTÜS § 241 lg 1 järgi on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, kui otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Käesolevas asjas esitasid hagejad hagi sel alusel, et vaidlustatud otsus rikub seadusega sätestatud majandamiskulude jaotamise korda. Kui kohus tuvastas üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise, ei saa seda käsitleda hagejate kahjuks, sest üldkoosoleku kutsus kokku juhatus, mitte hagejad, ehkki hagejad avaldasid soovi üldkoosolek kokku kutsuda ja kulude jaotamise küsimust üldkoosolekul arutada.
16.KÜS § 151 lg 1 sätestab ühemõtteliselt, et majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Seega on vaidlusalused elamu haldamise kulud samuti majandamiskulud KÜS § 151 lg 1 tähenduses, mida arvestatakse eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta ja mida üldkoosolek ei saa teisiti otsustada, ilma, et see oleks korteriühistu põhikirjas kajastatud. Maakohtu vastupidine seisukoht ei ole õige.
17.Kuna kostja põhikiri ei sätestanud elamu haldamise kulude korterite põhist jaotust, on üldkoosoleku otsus selle kohta, et raamatupidaja poolt esitatud arvetes tuleb halduskulude arvestamisel lähtuda majas olevate korterite arvust, tühine. Menetluskulude jaotus ja selgitus
18.Seoses hagi rahuldamisega tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda.
19.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

G. Kivinurm

K. Paal

M.Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium