Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Epp Haabsaar
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
08.03.2012.a , kohtukantselei kaudu
Tsiviilasi
Üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamine. Tsiviilasja hind 25 000 krooni. Hagejad NS, isikukood XXX elukoht XXX UN , isikukood XXX elukoht XXX M L , isikukood XXX elukoht XXX V P , isikukood XXX elukoht XXX A B , isikukood XXX elukoht XXX Hagejate esindaja Jüri Asari, isikukood 35506110332, õigusbüroo Invictus juhataja Kentmanni 22, 10116, Tallinn Tel 6601240, [email protected] Kostja KÜ XXX, XXX Kostja tehinguline esindaja Ants Kuningas A. Kuningas ja partnerid OÜ Liivalaia 11/4, Tallinn Lossi 9, Kuressaare Tel 64 10 005 Menetlusposti aadress: [email protected] 08.02.2012.a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistung
2-11-55977
Hagi rahuldada. Tuvastada, et 17.08.2011.a üldkoosoleku otsus, et raamatupidaja poolt esitatud arvetes peaks halduskulude arvestamisel lähtuma majas olevate korterite arvust, on tühine. ML nõue jätta läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus Hageja Anastassia Baranova menetluskulud panna kostja kanda. Ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,
alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaegu. Poolte seisukohad Hagiavalduse ning selle täienduste kohaselt arvestatakse Korteriühistu XXX halduskulusid lähtuvalt korteriomandite arvust, mitte lähtuvalt korteriomandi suurusest. Selle tulemusel peavad väiksemate korteriomandite omanikud tasuma halduskulude eest sama palju, kui suurte (kolmetoaliste) korteriomandite omanikud. Nimetatud kord on KÜS § 15.1 lg 1 nõuetega vastuolus. Seadusest erinevat korda saab kehtestada üksnes põhikirja muutmise, mitte üldkoosoleku otsusega. 17.08.2011. a toimus korteriühistu üldkoosolek, kus otsustati, et raamatupidaja poolt esitatud arvetes peab halduskulude arvestamisel lähtuma majas olevate korterite arvust. Vastuvõetud otsus on hea usu põhimõttega vastuolus, sest väiksemate korteriomanike omanikke on vähemuses. Üldkoosoleku päevakord halduskulude arvestamise korra jagamist vastavalt korteriomandite arvule ning sellekohast põhikirja muutmist ei kajasta. Samuti algas üldkoosolek väljakuulutatust 2 tundi hiljem. Eeltooduga on hageja hinnangul üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikutud. Otsus on tühine, kusjuures vaidluse lahendamisel tuleb juhinduda tsiviilkolleegiumi seisukohtadest, mille nad andsid tsiviilasjas nr 3-2-1-28-11. Hagejate hinnangul toob viidatud otsuse tühisus kaasa ka varem vastu võetud analoogilise sisuga otsuste tühisuse. Menetluskulud palusid hagejad panna kostja kanda. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ning leidis, et väidetav vastuolu KÜS § 15.1 lg 1 on otsuse kehtetuse, mitte tühisuse küsimus. Vaidluse lahendamisel tuleks juhinduda tsiviilkolleegiumi selgitustest, mis on antud tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10. Hea usu põhimõtet ei ole rikutud, sest korterite arvust lähtuvalt jagatakse halduskulusid, mis korteriomandi suurusest ei sõltu (juhatuse esimehe tasu jms). Vaidlusalune kord võeti vastu juba varasemate otsustega. Nõue on esitatud ainult 17.08.2011. a vastuvõetud otsuse tühisuse tuvastamiseks. Kostja hinnangul on oluline, et üldkoosoleku kutsus kokku initsiatiivgrupp, kelle hulka kuuluvad ka kõik hagejad peale Anastassia Baranova. Seega koostasid hagejad ka ise päevakorra, mille puudustele hagis samaaegselt viitavad. Koosoleku algusaeg hilines tõepoolest, kuid pikale veninud vaidluse tõttu, keda koosoleku juhatajaks ning protokollijaks valida. Lähtuvalt eeltoodust palus kostja jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud pann hagejate kanda. Hagi rahuldamisel palus kostja oma menetluskulud ikkagi hagejate kanda panna, sest üldkoosoleku kokkukutsumise korra väidetava rikkumise põhjustasid hagejad ise. Menetluse käik Kohtuistungil võttis hageja ML enne asja sisulist arutamist hagi tagasi. Kohtu põhjendused TsMS § 424 lg 1 järgi võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. TsMS § 423 lg 1 p-i 2 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. TsMS § 426 lg 1 alusel hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatut.
Hagi tagasivõtmine on antud juhul hageja poolt käsutatav menetlusõigus, mistõttu kohus jätab hagi tema osas läbi vaatamata. Poolte vahel on ühistu liikmelisusel põhinev õigussuhe, milles õigused ja kohustused on määratletud ühistu põhikirja ja seadusega. Seega lähtub kohus vaidluse lahendamisel eelkõige korteriühistu seadusest. Küsimustes, mida korteriühistu seadus ei reguleeri, rakendab kohus KÜS § 1 lg 2 alusel mittetulundusühingute seaduse sätteid. Tühisuse tuvastamisel tuleb juhinduda MTÜS § 24.1 lg 1 regulatsioonist, sest KÜS-is puudub otsuse tühisust reguleeriv erisäte. MTÜS § 24.1 lg 1 järgi on üldkoosoleku otsus tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Menetletava hagi esemeks on otsuse tühisus, mille võimalikku alust kohus järgnevaga analüüsib. KÜS § 15.1 lg 1 kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 15.1 lg 2 järgi loetakse eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Oma olemuselt on KÜS § 15.1 lg 1 kaitsenorm, piirates majanduskulude arvestamist muul viisil, kui lähtuvalt ruutmeetri arvust, so lähtuvalt korteriomandi suurusest. Samas järeldub majandamiskulude definitsioonist, et seaduse tähenduses on majandamiskuludeks korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Seega kulud, mis üldjuhul sõltuvad omandi suurusest. Halduskulud ei samastu kohtu hinnangul hoolduskulude mõistega. Kohus nõustub kostjaga, et tema poolt viidatud halduskulude suurus korteriomandi suurusest ei sõltu. Tasu, mis seondub korteriühistu juhtimise või haldamisega on kokkuleppe küsimus, sõltudes sellest, kui suure tasu ollakse nõus maksma ning millise tasu eest ollakse nõus teenust osutama. Hea usu põhimõtte rikkumine ei ole seega täheldatav. Samuti puudub vajadus poolte poolt viidatud tsiviilkolleegiumi seisukohti järgida, sest viidatud kohtulahendid käsitlevad hoolduskulude arvestamise korda. MTÜS § 20 lg 6 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates mh märkida üldkoosoleku päevakord. Päevakorra punkt, mille all vaidlusalust küsimust arutati, oli pealkirjastatud muude küsimustena. Kohtu hinnangul on mistahes makseid puudutav küsimus piisavalt oluline, et seda sõnaselgelt päevakorda märkida. Sõnastus „muud küsimused“ võimaldab arutada väheolulisi jooksvaid küsimusi. Seega on koosoleku päevakord, mis üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehti, ebapiisav. Eeltooduga on üldkoosoleku kokkukutsumise korda kohtu hinnangul oluliselt rikutud. Üldkoosoleku otsus on seega tühine. Hageja arusaam nagu tooks nimetatud otsuse tühisus kaasa ka varasemate analoogilise sisuga otsuste tühisuse on ekslik, sest tühisuse aluseks on juba analüüsitud protseduurireegli rikkumine, mitte selle sisu.
Mis puutub üldkoosoleku algusaega, siis tühisuse aluseks eeltoodu ei ole. Nähtavalt protokollist kulus nimetatud aeg koosoleku rakendamiseks, mis on koosoleku lahutamatu osa. Protokolli järgi tekkis vaidlus üldkoosoleku juhataja ning protokollija küsimuses, mida suudeti lahendada alles pärast pikaleveninud vaidlust. Ebausaldusväärseid tõendeid menetluses ei esinenud, põhilises osas oli vaidlus õiguslik. Lisaks hagi alusele sisaldab hagiavaldus hulgaliselt taustinformatsiooni. Samuti informatsiooni, mis võiks olla mõne muu nõude aluseks, mida hagiavalduses aga ei esitata. Seega jõudis kohus järeldusele, et hagetav otsus on tühine üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu, so põhjusel, et päevakorras otsusest ei kajasta. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 162 lg 4 alusel võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Antud juhul kohus arvestab, et hagi kuulus rahuldamisele põhjusel, mis tulenes hagejatest endist. Kõik hagejad kuulusid peale Anastassia Baranova initsiatiivgruppi, kes üldkoosoleku kokku kutsus ning päevakorra koostas. Seega mõistab kohus kostjalt välja üksnes hageja Anastassia Baranova menetluskulud, kes initsiatiivgruppi ei kuulunud. Ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik E. Haabsaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.