lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-12-24478/6

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 11.09.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-24478/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.09.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1762
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TeeS § 37 lg 1, 6TsMS § 405 lg 1LihtmenetlusVÕS § 1045 lg 1, 3Kahju tekitamise õigusvastasusVÕS § 127 lg 1, 4Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusVÕS § 139 lg 1Kahjustatud isiku osa kahju tekkimiselLS § 50 lg 3Määruse § 3 lg 1TeeS § 10 lg 1TeeS § 25 lg 3TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-12-43445/9Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja21.02.2013

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet75014913(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-12-24478

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtunik

Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. september 2012.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-12-24478

Tsiviilasi

DB’e hagi Tallinna linna (Tallinna Kommunaalameti kaudu) vastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

236.20 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja DB (isikukood XXX, elukoht XXX)

esindajad

Kostja Tallinna linn (Tallinna Kommunaalameti kaudu, registrikood 75014913, asukoht Mündi 2, 15197 Tallinn) Kostja lepinguline esindaja Tarmo S (XXX)

Asja läbivaatamine

kirjalik lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kommunaalameti kaudu) kahju 236.20 eurot DB’e kasuks. Menetluskulud
1.Menetlusosaliste menetluskulud jätta kostja kanda.
2.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.09.20262-26-19523/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.09.20262-26-106587/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 16.09.20262-26-100022/10Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 16.09.20262-26-111239/14
TsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamine
VÕS § 1043Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine
VÕS § 132 lg 3Kahju hüvitamine asja hävimise, kaotsimineku või kahjustamise korral
Kostjalt välja mõista menetluskuluna 63.91 eurot hageja kasuks. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsusele apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (11.09.2012). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

2-12-24478 mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud

1.DB esitas 21.06.2012 maakohtule hagi Tallinna linna (Tallinna Kommunaalameti kaudu) vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagiavaldusest tulenevalt juhtis hageja 12.04.2012 umbes kella 13.00 ajal sõiduautot kesklinna poolt Sõpruse pst mööda ja Tammsaare tee ristmikult suundus Järvevana tee suunas. Tammsaare teele pööramise hetkel asus hageja äärmises sõidureas ning teel asuvat löökauku ei olnud võimalik vältida, kuna liiklus sellel teelõigul oli väga tihe ning teise ritta ümber reastuda ei saanud. Löökaugust läbi sõitmine tekitas hagejale varalise kahju sõiduauto parandamiseks kantud kulude näol 236.20 eurot. Hageja leiab, et nimetatud löökauk ei olnud hästi märgistatud ning hageja täitis kõiki liiklusseaduse nõudeid. Hageja leiab, et kostja vastutus tuleneb võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 lg 1 p 7, kuna kahju on tekitatud seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Nimetatud normiks on teeseaduse (TeeS) § 37 lg 1 p 2, mis kohustab teostama tee ülevaatust ja hoidma tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis. Hoiatusmärk ei ole kahju tekkimise välistamiseks piisav abinõu ja märgi paigaldamine ei vabasta tee omanikku vastutusest. Hoiatusmärk ei kohusta liiklejat peatuma või august ümber sõitma, vaid tee seisund peab olema liiklemiseks ohutu. Kostja ei ole oma kohustust, tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis hoidmist, täitnud ning see tekitas hagejale kahju. Kostja vastuväited
2.Kostja on jätnud kohtuväliselt esitatud hageja nõude rahuldamata. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vaidlusalune teelõik oli alates 24.02.2012 tähistatud hoiatava liiklusmärgiga nr 152 „Ebatasane tee“, mistõttu asus õnnetuse põhjustanud löökauk hoiatusmärgi nr 152 mõjupiirkonnas. Liiklusmärk oli liiklejatele hästi nähtav. Hoiatava liiklusmärgi nr 152 paigaldamist reguleerib Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 5 p 17, mille järgi märk 152 hoiatab lähenemist ebatasasele teelõigule, kus sõiduteekatte ebatasasused (näiteks augud, lained) järgnevad üksteisele. Liiklusmärk oli paigaldatud vastavalt määruse nõuetele. Sellega oli autojuhti informeeritud teeoludest ning teeomanik oli tarvitusele võtnud kõik abinõud liiklejatele kahju tekkimise vältimiseks. Liiklusseaduse (LS) § 50 lg 3 sätestab kohustuse juhile sõiduki kiiruse kohandamiseks vastavalt liiklusoludele. Kahjujuhtum sai toimuda hageja liikluseeskirja hooletu eiramise tulemusena. Hageja leiab, et kahju tekkis täielikult kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

2-12-24478

4.Puudub vaidlus, et 12.04.2012 sõitis hageja sõiduautoga Volvo V70 reg nr 935 BFG Tallinna linnas mööda Tammsaare teed Järvevana tee suunas ning sõitis Tammsaare tee nr 61 maja juures läbi augu, mis vigastas sõiduautot. Põhja Prefektuuri andmetel on registreeritud selle alusel juhtum nr 2302,12,0095755 ning sündmuse kellaaeg on 11.29 (tl 37). Kostja keeldus kahju hüvitamisest, kuna teelõigule oli paigaldatud liiklusmärk nr 152 „Ebatasane tee“.
5.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest, mis tekkis hageja juhitud sõiduautol auku sissesõitmise tagajärjel. Selles asjas on tõendatud, et vaidlusalune sõidutee oli märgistatud ning enne löökauku oli paigaldatud liiklusmärk nr 152 „Ebatasane tee“. Seda asjaolu tõendab Tallinna Teede Aktsiaseltsi teatis ja foto (tl 19-22). Hageja leiab, et liiklusmärgi paigaldamine ei vabasta kostjat vastutusest, kuna seda auku ei olnud võimalik tiheda liikluse korral vältida.
6.Kuna tegemist on deliktilise vastutusega, siis peab vastutuse eeldusena tuvastama kostja õigusvastase tegevuse ning selle põhjusliku seose kahjuga. VÕS § 1043 näeb ette, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hageja leiab, et kostja on rikkunud seadusest tulenevat kohustust. VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Hageja on kaitsenormi rikkumisele tuginenud. TeeS § 37 lg 1 p 1 ja 2 järgi avalikult kasutatava tee omanik on kohustatud korraldama tee kasutamist ja kaitset ning teostama tee ülevaatust ja hoidma tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis. TeeS § 10 lg 1 sätestab tee seisundi, mille järgi peab teel olema võimalik ohutult liigelda ning tee peab vastama tee seisundi nõuetele. TeeS § 25 lg 3 esimese lause järgi vallavõi linnavalitsus korraldab teehoidu kohalikel teedel ja on kohustatud nendel teedel looma tingimused ohutuks liiklemiseks. Sellise kohustuse näeb ette ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1.
7.Tee seisundinõuded on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002 määrusega nr 45. Antud määruse § 2 lg 1 järgi on seisundinõuete täitmine kohustuslik kõigile avalikult kasutatavate teede omanikele ning § 2 lg 2 järgi peab tee seisund vastama vähemalt antud määrusega kehtestatud tasemele. Määruse § 3 lg 1 sätestab, et teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Tänava seisunditase peab määruse § 9 järgi vastama määruse lisas 2 toodud nõuetele. Augu tähistamist teel reguleerib määruse § 12, mis näeb ette, et üle 20-cm läbimõõduga ja üle 5-cm sügavusega auk peab olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Aukudega ala peab olema tähistatud lõigu kogu pikkust tähistava lisatahvliga varustatud liiklusmärgiga. Kohtule on esitatud fotod sündmuskohast ning kostja on selle põhjal välja toonud, et augud teel olid läbimõõduga üle 20 cm ja sügavus üle 5 cm (tl 71, fotod tl 41-69, 73-77). Viidatud määruse lisa 2 järgi peavad põhitänavad ja teed vastama seisunditasemele nr 3 ning sama määruse lisa 3 järgi ei või seisunditaseme nr 3 puhul esineda auke läbimõõduga üle 20 cm ja sügavusega üle 5 cm.
8.Liiklusmärkide tähendusi reguleerib 22.02.2011 Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõude fooridele“. Nimetatud määruse § 5 p 17 alusel märgid 152 kuni 154 „Ebatasane tee“ hoiatavad ebatasasustest teel.

2-12-24478 Märk 152 hoiatab lähenemisest ebatasasele teelõigule, kus sõiduteekatte ebatasasused (näiteks augud, lained) järgnevad üksteisele. Juhile on sätestatud kohustus LS § 50 lg 3 p 1 sättes, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Sama sätte p 2 järgi vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Hageja on menetlusdokumendis selgitanud, et täitis nimetatud nõuet ning kuna teel oli tihe liiklus, siis tal ei olnud võimalik august mööda sõita ega rida vahetada. Hageja selgitusi muudab usutavaks kohtule esitatud sündmuskoha fotod (tl 41-69, 73-77).

9.Kohtu hinnangul tekkis hagejale kahju kostja seadusest tuleneva kohustuse rikkumise tagajärjel. Kohus on välja toonud normid, millest tulenevalt ei oleks tohtinud sellist löökauku avalikult kasutataval teel olla. Kostja ei vabane vastutusest hoiatava liiklusmärgi paigaldamise tõttu. Kostja ei ole tõendanud, et nimetatud löökaugust oli tiheda liikluse korral võimalik ohutu möödasõit või et kahju tekkis valesti valitud sõidukiirusest. Hageja ei saanud paigaldatud liiklusmärgist järeldada, et märgistatud „Ebatasane tee“ tähendab löökauku teel, millest ei tohi läbi sõita. Kohtu hinnangul saab sõiduki juht eeldada, et teel saab sõiduautoga ohutult liigelda. 17.12.2002 määrusega nr 45 kehtestatud „Tee seisundinõuded“ § 3 lg 1 alusel teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Juhul kui kehtestatud piirangud ei loo tingimusi ohutuks liiklemiseks, peab tee omanik tee sulgema. Hageja juhitud sõiduautot vigastanud löökauk remonditi hooldusremondi käigus järgmisel päeval (tl 19). See asjaolu viitab samuti löökaugu ohtlikkusele.
10.VÕS § 1045 lg 3 järgi seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Kohtu hinnangul on hagejale tekkinud kahju kaitsenormi kaitseeesmärgiga hõlmatud, kuna TeeS § 37 lg 6 sätestab, et tee omanik on kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutamiskõlbmatuse tõttu ning käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti rikkumise tõttu tekitatud kahju, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. Samuti on tekkinud kahju põhjuslikus seoses kostjapoolse seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega (VÕS § 127 lg 4). Kohus ei ole tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.
11.Järgnevalt hindab kohus tekitatud kahju suurust. VÕS § 127 lg 1 alusel kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahju hüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (VÕS § 132 lg 3). Kostja ei ole hageja nõutud kahjuhüvitise suurust vaidlustanud. Kohtu hinnangul on tõendatud, et sõiduauto parandamise kuludeks on 236.20 eurot, sh sildade reguleerimine 61.20 eurot (koos käibemaksuga) ja rehv 175 eurot (koos käibemaksuga, tl 7-8).
12.VÕS § 139 lg 1 näeb ette, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist

2-12-24478 ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kuivõrd liiklusõnnetus ei leidnud aset asjaoludel ega ohu tagajärjel, mille eest oleks kahjustatud isik olnud vastutav, ei kuulu väljamõistetav kahjuhüvitis VÕS § 139 alusel vähendamisele.

13.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 tulenevalt määrab kohus menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja nõuab menetluskuluna kostjalt riigilõivu 63.91 väljamõistmist. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 15.09.20262-26-102751/16Tartu Maakohus Tartu kohtumaja