Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud

11.06.2012 esitas OÜ GHSS Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Võlgniku põhitegevusalaks oli arendus. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku majandustegevuse seiskumine kuna kriminaalmenetluse raames võeti ära kogu võlgniku dokumentatsioon. Selle tõttu ei olnud võlgnikul võimalik täita oma kohustusi. Kohustusi on võlgnikul 86 994,29 euro ulatuses ja vara puudub. Võlgnik leiab, et on püsivalt maksejõuetu ja palub välja kuulutada pankrot. 19.06.2012 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara puudub. Kohustusi on 173 886 euro ulatuses. Halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga kuna täitmata on pankrotiavalduse viivitamatu esitamise kohustus, millega on tekitatud Eesti Vabariigile (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kahju kogunenud maksuintresside näol. Eeltoodust tulenevalt ei ole välistatud ka kuriteo tunnustega teo olemasolu. Ajutine haldur ei ole tuvastanud realistlikke tagasivõitmise ega tagasinõudmise võimalusi. Ajutine haldur palub välja kuulutada võlgniku pankrot kui kohtu deposiiti tasutakse 3 400 eurot pankrotimenetluse kulude katteks. Deposiidi tasumata jätmisel lõpetada menetlus raugemisega, määrata dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liige SS ja määrata ajutise halduri tasuks 731 eurot (lisandub sotsiaalmaks 241,23 eurot) ning tehtud kulutuste katteks 98,74 eurot. Juhul, kui menetlus lõppeb pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, palub ajutine haldur töötasu ja hüvitise kulutuste eest välja mõista riigi vahenditest, seejuures tasu summas 298,26 eurot ja hüvitis teostatud kulutuste eest summas 98,74 eurot. 21.08.2012 toimunud kohtuistungil leidis ajutine haldur, et pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks tuleks tasuda deposiiti 3 400 eurot. Võlgnik jäi pankrotiavalduse juurde, vastuväiteid ajutise halduri aruandele ei esitanud. 23.08.2012 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 3 400 eurot ning avaldas sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“ Võlgnikul vara puudub, kohustusi on 173 886 euro ulatuses. Seega ületab kohustuste maht oluliselt võlgniku vara mahtu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad reaalsed vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus rasket juhtimisviga, mis seisneb pankrotiavalduse tähtaegselt esitamata jätmises ning sellega Eesti Vabariigile (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kahju tekitamises kogunenud maksuintresside näol. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.

PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Ajutine haldur palub määrata töötasuks 731 eurot (lisandub sotsiaalmaks 241,23 eurot) ning hüvitis tehtud kulutuste katteks 98,74 eurot. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 8,6 tundi. Halduri tunnitasu määr on 85 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Seetõttu on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 731 eurot. Tasule lisandub sotsiaalmaks summas 241,23 eurot. Haldur palub välja mõista hüvitis vajalike kulude katteks 98,74 eurot. Kulud seisnevad töökoha üüris, päringute ja koopiate tegemises ning transpordi ja parkimise kuludes. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad väljamõistmisele. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Kuivõrd võlgnikul vara puudub, mõistab kohus ajutise halduri tasu summas 298,26 eurot ja hüvitise tehtud kulutuste eest summas 98,74 eurot välja riigi vahenditest. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda vastutavale võlgniku seaduslikule esindajale. Dokumendid jäävad võlgniku juhatuse liikme SSi vastutavale hoiule.

Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.