2-12-17501/14 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Osaühing E esitas 02.05.2012 Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Võlgniku põhitegevusalaks oli metalli hulgimüük. Võlgniku maksejõuetus on tingitud ehitusturu langusest tulenenud nõudluse alanemisest. Kohustusi on võlgnikul 932 379,44 euro ulatuses, vahendid kohustuste täitmiseks võlgnikul puuduvad. Võlgnik leiab, et on püsivalt maksejõuetu ja palub välja kuulutada pankrot. 22.05.2012 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise haldur aruande kohaselt võlgniku ainus vara on ebatõenäoliselt laekuvad nõuded kolmandate isikute vastu summas 805 041,01 eurot, kohustusi on vähemalt 948 172,48 euro ulatuses. Tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi ajutine haldur ei tuvastanud. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks võib olla kuriteo tunnustega tegu, kuivõrd maksejõuetus tekkis suure tõenäosusega 01.01.2011 ning pankrotiavaldus on seega esitatud hilinenult. Ajutine haldur palub määrata halduri tasuks 1 648 eurot, millest 397 eurot palub hüvitada riigi vahenditest ning ülejäänud osa palub hüvitada võlgniku vara arvelt. Ajutine haldur palub riigi vahenditest hüvitatava tasu välja maksta Andrias Palmitsale ning võlgniku vara arvelt hüvitatava tasu välja maksta Advokaadibüroole Paas & Partnerid. 27.06.2012 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur oma aruande juurde, leidis, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Ajutise halduri hinnangul tuleks pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks tasuda deposiiti 4 000 eurot. Raugemise korral palub ajutine haldur määrata dokumentide hoidjaks määrata OR. Võlgniku esindaja palus asja arutada kohtuistungil ilma temata ning kohtuistungile ei ilmunud. 29.06.2012 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 4 000 eurot ning avaldas 29.06.2012 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“ Kohtul puuduvad andmed kohtu deposiiti tasutava summa kohta. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara ebatõenäoliselt laekuvate nõuete näol kolmandate isikute vastu summas 805 041,01 eurot, kohustusi on vähemalt 948 172,48 eurot, seega võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. Puuduvad reaalsed vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes, kuivõrd ei ole üheselt tuvastatud kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse

raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub tasuks määrata 1 648 eurot, millest 397 eurot palub hüvitada riigi vahenditest ning ülejäänud osa tasuda võlgniku vara arvelt. Võlgniku vara arvelt hüvitatavale tasule lisandub käibemaks. Ajutine haldur palub riigi vahenditest hüvitatava tasu välja maksta Andrias Palmitsale ning võlgniku vara arvelt hüvitatava tasu välja maksta Advokaadibüroole Paas & Partnerid. Võlgniku esindaja ajutise halduri tasule vastu ei vaielnud. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 17,17 tundi. Halduri tunnitasu on 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Seega on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1 648 eurot, millest 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) hüvitada riigi vahenditest ning 1 251 eurot (lisandub käibemaks) tasuda võlgniku vara arvelt. Riigi vahenditest hüvitatav tasu maksta välja Andrias Palmitsale ning võlgniku vara arvelt hüvitatav tasu maksta välja Advokaadibüroole Paas & Partnerid. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda vastutavale võlgniku seaduslikule esindajale. Dokumendid jäävad võlgniku juhatuse liikme OR vastutavale hoiule.