Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (PankrS § 23 lg 7, TsMS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldus 14.03.2012 esitas VOÜ avalduse OSAÜHING F pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt esitas võlgnik Royal Canin Estonia OÜ-le perioodil november 2010 kuni aprill 2011 tellimused kauba saamiseks. Esialgne võlausaldaja tarnis kaubad võlgnikule ning andis need saatelehtede alusel üle. Saatelehtede alusel väljastas esialgne võlausaldaja võlgnikule tasumiseks arved. Tulenevalt asjaolust, et võlgnik esialgsele võlausaldajale oma võlgnevust ei tasunud, loovutas esialgne võlausaldaja 30. juunil 2011 nõude võlgniku vastu põhisummas 10 952,11 eurot võlausaldajale. Kuna võlgnik vaatamata võlausaldaja nõuetele võlgnevust tasuma ei asunud, väljastas võlausaldaja 21.novembril 2011 võlgnikule pankrotihoiatuse. Võlgnik ei ole asunud võlgnevust likvideerima ka pankrotihoiatuse järgselt, mistõttu on võlausaldaja seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Pankrotiavalduse esitamise seisuga on võlgnikul võlausaldaja ees müügilepingust tulenev põhivõlgnevus summas 10 952,11 eurot ning viivis summas 983,58 eurot. 02.05.2012.a. rahuldas kohus avalduse ning nimetas võlgniku ajutiseks halduriks Jüri Truutsi. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlausaldaja esindaja, võlgniku esindajad ja ajutise halduri, leiab et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku teadaolevad kohustused (36 736,13 eurot) ei ole varadega tagatud, püsiv maksejõuetus on tõendatud ja puuduvad eeldused võlgniku kohustuste täitmiseks. Võlgnikul on vara 1 436,12 euro väärtuses. Äriseadustik § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Käesoleval juhul on võlgniku juhatus jätnud raamatupidamise korraldamata, millega on rikkunud Äriseadustik § 183 sätestatut. Äriregistri teabesüsteemist nähtub, et võlgnik ei ole 2007, 2009, 2010 ja 2011 2(4)

majandusaasta aruandeid koostanud ega esitanud, samuti ei ole võlgnik haldurile esitanud raamatupidamise aruandeid. Vastavalt Raamatupidamise Toimkonna Juhendile 1 (RTJ 1, (RTL 2005, 66, 952; 2009, 3, 46) peavad raamatupidamise aruannetes kajastatavad varad, kohustused, omakapital, tulud, kulud ja kasum vastama raamatupidamise seaduse paragrahvis 3 defineeritud mõistetele. Võlgnik on rikkunud raamatupidamise seaduse §-s 4 sätestatud kohustust korraldada raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudes ning koostama ning esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Kohtu hinnangul on osaühing F juhatus rikkunud Äriseadustiku § 171 ja 180 lg 51 sätestatud kohustusi. ÄS § 171 lg 2 p 1 kohaselt juhatus kutsub kokku osanike koosoleku kui osaühingul on netovara järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku paragrahvis 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus. ÄS § 180 lg 51 järgi kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitama, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Ajutises pankrotimenetluses on tuvastatud, et äriühingu juhatus on põhjendamatult jätnud pankrotiavalduse esitamata. Võlgniku maksejõuetus oli välja kujunenud hiljemalt 2011. aastal. Võlgniku juhatuse liige pankrotiavaldust ei esitanud. Võlgniku juhatuse liikme tegevus vastab ka KarS § 3851 sätestatud teo tunnustele, mille eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur on tuvastanud, et selged vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused puuduvad. Vastavalt ajutise halduri aruandele võlgnikul on vara 1 436,12 eurot. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt PankrS § 30. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 27.5 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 925 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks ning hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks 27,91 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab, et ajutise halduri tasunõue on põhjendatud. Võlgnikul vahendid täies ulatuses 3(4)

kulude kandmiseks puuduvad, mistõttu kuuluvad pankrotimenetluse kulud väljamõistmisele võlausaldajalt ajutise halduri kasuks. Võlgnikul rahaliste vahendite puudumise korral peab võlausaldaja pankrotiavalduse esitamisel arvestama võimalusega, et pankrotimenetluse kulud võivad jääda tema kanda. PankrS § 150 lg 4 ja TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kuuluvad pankrotimenetluse kulud võlausaldajalt ja võlgnikult väljamõistmisele ajutise halduri kasuks. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule Maarika Skutansile.

Karin Sonntak Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.