Hageja: AS Jõgeva Elamu (registrikood 10254782, asukoht Betti Alveri 2a, 48305 Jõgeva), lepinguline esindaja Katre Kurvits (e-post: [email protected] ); Kostja: I G (isikukood xxxx, elukoht xxxx, xxxx).
Resolutsioon
1.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-11-34649 seoses hageja hagist loobumise vastuvõtmisega.
2.Tagastada riigieelarvest AS-le Jõgeva Elamu (arveldusarve nr 1120101684 AS-is Swedbank) tema poolt 20.07.2011 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 viitenumbriga 2900072369 (riigilõivu ümberkanne Viru Maakohtu viitenumbrile 2900072136 tehtud 06.09.2012) ja 29.02.2012 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072136 tasutud riigilõivust kokku 63.91 eurost 1⁄2 ehk 31 (kolmkümmend üks) eurot ja 96 senti.
Saata kohtumääruse ärakiri pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele täitmiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, kohtumääruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1 (4)
2-11-34649
1.25. juulil 2011 esitas AS Jõgeva Elamu Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 37.75 euro võlgnevuse ning 47.93 euro menetluskulu hüvitamiseks. Kohus tegi 11.08.2011 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 30.12.2011. Võlgnik esitas 06.01.2012 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 14.02.2012 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.17.02.2012 määrusega jättis kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, hagihinna nimetamiseks ja riigilõivu tasumiseks. 01.03.2012 esitas hageja esindaja kohtule hagiavalduse Igor Kurvits vastu jäätmeveo teenuse võlgnevuse nõudes.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tapa vald ja hageja 10.08.2007 korraldatud jäätmeveo lepingu, mille esemeks on Tapa valla ja hageja õiguste ja kohustuste reguleerimine, mis tekivad seoses hagejale omistatud jäätmeveo ainuõigusega Tapa vallas korraldatud jäätmeveo piirkonnas, vastavalt Tapa Vallavalitsuse 01.08.2007 korraldusega nr 435 „Avaliku konkursi korraldatud jäätmeveo ainuõigusega andmiseks Tapa valla veopiirkonnas tulemuste kinnitamine“.
4.Kostja on kantud Tapa valla jäätmevaldajate registrisse Tapa Vallavalitsuse poolt, sest tema omandis on elamu Tapa valla territooriumil.
5.Vastavalt 10.08.2007 Tapa valla ja hageja vahel sõlmitud korraldatud jäätmeveo lepingu p 4.2.3. sätestatule kohustus hageja teavitama enne ainuõiguse kehtivuse algust veopiirkonnas asuvaid jäätmevaldajaid jäätmeveolepingu sõlmimise võimalustest ja kohtadest, kus saab lepingut sõlmida (posti teel, interneti teel, vedaja poolt määratud aadressil). Elanikke on teavitatud nii kodulehe, kohaliku ajalehe kaudu kui ka kirjadega ühistutele. Kõikidele valla elanikele saadeti infovoldik korraldatud jäätmeveost, lisaks toimus 30.01.2008 infotund.
6.Hageja alustas korraldatud jäätmevedu Tapa vallas 01.02.2008. Klientidele anti võimalus sõlmida lepinguid ka kohapeal. Lepinguid sõlmiti Tapa Vallavalitsuse ruumides 30.01.2008, Lehtses 28.02.2008, Jänedal 24.01.2008 ja 21.02.2008. Kostja ei kasutanud ühtegi hageja poolt pakutud võimalusest lepingu sõlmimiseks. Tapa vallas korraldatud jäätmeveole ülemineku kord ja korraldatud jäätmeveo rakendamise juhend, kinnitatud Tapa Vallavolikogu 11.01.2007 määrusega nr 43, kus § 6 lg 7 sätestab muu hulgas, et juhul, kui jäätmekäitluslepingut ei ole sõlmitud, toimub jäätmemahutite tühjendamine vastavalt Korra § 5 lg 2 lisas 1 sätestatud sagedusele, mis on üks kord kuus. Hageja autod on kostja kinnistutel käinud ning vedu teostanud. Kostjale on esitatud arved.
7.10.08.2007 Tapa valla ja hageja vahel sõlmitud korraldatud jäätmeveo lepingu p 4.1.2. kohaselt juhul, kui jäätmemahuti tühjendamine ei ole võimalik, kuna jäätmevaldaja poolt on täitmata tühjendamist võimaldavad tingimused (ei ole tagatud juurdepääs jäätmemahutile, krundil puudub jäätmemahuti jne), on hagejal õigus nõude teenustasu suuruses, millist ta võiks nõuda tegeliku tühjendamise korral. Lähtudes eeltoodust esitas hageja kostjale ka tühisõidu arved.
8.Kostjale on saadetud 28.10.2010 ja 16.05.2011 kohustuse täitmise nõuded, milledes anti kostjale mõistlik aeg võlgnevuse tasumiseks. Samas teavitati kostjat, et juhul, kui võlgnevus on märgitud kuupäevaks tasumata, esitab hageja nõude inkassofirmale või kohtule võlgnevuse väljamõistmiseks.
2 (4)
2-11-34649
9.Kostja esitas vastuväites maksekorraldused, kus on näha, et kostja on tasunud hagejale 21.03.2011 70 eurot, 20.07.2011 40 eurot ja 23.08.2011 29 eurot. Laekumised on toimunud. 16.05.2011 saadetud kohustuse täitmise nõudelt on näha, et kostja võlgnevus peale 21.03.2011 laekumist on 76.25 eurot. Kostja tasus hagejale veel 29 eurot peale maksekäsu kiirmenetluse esitamist hageja poolt. Hageja esitas 01.09.2011 Pärnu Maakohtule avalduse nõude vähendamiseks ning palus kohustada kostjat hüvitama hagejale põhinõudest 7.25 eurot, viivise 1.50 eurot ja riigilõivu 47.93 eurot.
10.Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus 7.25 eurot ja viivised 1.50 eurot, kokku 8.75 eurot ning menetluskulud 63.91 eurot, sh maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 47.93 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 15.98 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
11.09.03.2012 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning edastas kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. 30.05.2012 on kostja kohtu poolt edastatud materjalid isiklikult kohtukordniku vahendusel kätte saanud.
12.13.06.2012 esitatud vastuses kostja võlgnevust ei tunnista.
MENETLUSE KÄIK
13.20.06.2012 kohtule esitatud avalduses hageja loobus hagist ja palus lõpetada tsiviilasja menetlus ning TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o summas 31.96 eurot AS Jõgeva Elamu arveldusarvele nr 10102021862005 AS-s SEB Pank või 1120101684 AS-s Swedbank.
14.07.08.2012 edastas kohus hageja avalduse hagist loobumiseks kostjale ning andis tähtaja 10 päeva alates kirja kättesaamisest teatada kohtule, kas tal on vastuväiteid hagist loobumise avaldusele. Kostja on 24.08.2012 kohtu saadetud kirja isiklikult kohtukordniku vahendusel kätte saanud, kuid vastust kohtule esitanud ei ole.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
15.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja hagist loobumise avaldusega, uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada.
16.TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja on loobunud oma hagist. Kuivõrd kostja ei esitanud vastuväiteid hagist loobumise avaldusele, leiab kohus, et kostjal ei ole vastuväiteid hagist loobumise vastuvõtmisele ega menetluse lõpetamisele. Kuna hagist loobumine ei kahjusta poolte mainet ega avalikku huvi, siis võtab kohus loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
3 (4)
2-11-34649
17.Kohus selgitab pooltele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.
18.TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hagist loobumise avalduses taotleb hageja ka tasutud riigilõivust poole tagastamist. Hageja maksis 20.07.2011 riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest (maksekorraldus nr 9900 toimikus lk 125) summas 47.93 eurot. Riigilõivu ümberkanne on Viru Maakohtu viitenumbrile 2900072136 tehtud 06.09.2012, riigilõivu laekumine on kontrollitud Riigikassa elektroonilisest andmebaasist 07.09.2012. Samuti maksis hageja 29.02.2012 hagiavalduse esitamise eest puuduoleva riigilõivu (maksekorraldus nr 4278 toimikus lk 126) summas 15.98 eurot. Kokku on hageja tasunud riigilõivu summas 63.91 eurot. Kohus leiab, et tulenevalt eeltoodust on põhjendatud tagastada hagejale tema poolt makstud riigilõivust 1⁄2, s.o 31.96 eurot.
19.Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 150 lg 8, § 428 lg 1 p 3, § 433 lg 1, § 463 lg 1, § 465, § 660 lg 1, § 661 lg 1, lg 2 sätete kohaselt.
Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent
(allkiri) /allkirjastatud digitaalselt/
Kohtumäärus jõustus 03. oktoobril 2012. a. Nooremreferent
Ifret Mamedguseinov Kai Rosar
Kai Rosar
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.