Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

II. Seoses kompromissi kinnitamisega menetlus tsiviilasjas 2-1010-35865 lõpetada. lõpetada. Kohtu poolt kinnitatud kompromissileping kehtib täitedokumendina ja kuulub viivitamatult iivitamatult täitmisele. III. Tagastada hagejale TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tsiviilasjas nr. nr 2-1010-35865 kompkompromissi kinnitamisega kinnitamisega menetluse lõpetamisel 1⁄2 hageja poolt tasutud riigilõivust – 319, 319,55 eurost (18.05.2011 tasuti tasuti maksekäsu kiirmenetluses 750,0 750,0 krooni ja 18.05.2011 271,62 eurot), eurot), s.o. summas 159,78 eurot eurot. ot. Tagastatav riigilõiv – 159.78 eurot eurot - tuleb kanda hageja arveldusarvele 221015269783, 221015269783, Swedbank AS, märkides selgitusse „tsiviilasi „tsiviilasi nr. nr. 2-1010-35865, 35865, riigilõivu osaline tagastamine“.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, arvates kohtumääruse kättekättesaamise päevale järgnevast päevast. Kohtumäärus saata pooltele ja jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Kohtumääruse aluseks olevad asjaolud asjaolud. olud. OÜ Aktiva Finants esitas 18.05.2011 Viru Maakohtule hagi J P vastu võlgnevuse, kokku summas 2515,07 eurot nõudes. Eelnevalt oli hageja esitanud võlgniku vastu samas võlanõudes avalduse maksekäsu kiirmenetluses, milles menetlus lõpetati kohtumäärusega 23.03.2011, kuna võlgnik esitas 27.02.2011 nõudele vastuväite.

Kohtumenetluse käik

Kostja oma vastuses 27.06.2011 hagiga ei nõustunud. Vastuse kohaselt puuduvad hagi lisades tõendid hagejale võlanõude loovutamise kohta. Hageja esitas 11.07.2011 vastuse kostja seisukohtade osas ja jäi oma nõude juurde ning selgitas, et hagi lisaks olev Sampo Pank poolt kostjale väljastatud teatis nõude loovutamisest hagejale on piisav tõend hagejal nõudeõiguse olemasolust. 06.12.2011 esitatud seisukohas kostja jätkuvalt ei tunnista võlgnevust Aktiva Finants OÜ ees ning leiab, et nõude loovutamine ei ole kehtiv. 11.04.2012 edastati tsiviilasi nr 2-10-35865, tulenevalt kohtunik Tamara Šabarova haigestumisest, Viru Maakohtu kohtuesimehe käskkirjaga kiiremaks läbivaatamiseks Rakvere kohtumaja kohtunikele. 05.09.2012 käesolevas tsiviilasjas toimunud eelistungil jõudsid pooled asja lahendamise osas kokkuleppele, mille vormistasid kohtule esitatud kirjaliku kompromissilepinguna. Kompromissi kohaselt on hageja vähendanud hagiavalduses nõutud viivist (820,46 eurot) ja nõuab kostjalt viivise tasumist summas 595,61 eurot. Kostja tunnistab võlgnevust hagejale kogusummas 2290,22 eurot, samuti hageja kantud menetluskulusid summas 509,78 eurot (sellest 159,78 eurot moodustab 1⁄2 hageja poolt antud võlanõude osas avalduste esitamisel tasutud riigilõivust ja 350 eurot – hageja kantud õigusabi tasu). Kokku on kostja koos menetluskuludega kohustunud tasuma hagejale 2800 eurot maksegraafiku alusel alates 15.10.2012 osamaksetena igakuiselt iga kuu 15. kuupäevaks 110 eurot kuni 15.09.2014 ning 15. septembriks 2014 ülejäänud summa 270,0 eurot. Ülejäänud osas riigilõivu tagastamist (159.78) taotleb hageja riigilt TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Pooled paluvad kompromiss esitatud kujul kohtu poolt kinnitada ja ühtlasi menetlus asjas lõpetada. Kohtumääruse õiguslik põhistus Kohus, vaadanud läbi poolte kompromissilepingu, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (TsMS § 428 lg 1 p 4). TsMS § 430 lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine ning poolte kinnitusel on esitatud tingimustel kompromiss täidetav. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromisslepingu allkirjastamisel on pooled kinnitanud, et vastavad õiguslikud tagajärjed on neile teada. Täiendavalt selgitati vastavaid õiguslikke tagajärgi pooltele ka kohtu poolt eelistungil 05.09.2012. TsMS § 430 lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel.

Kohus leiab, et põhjendatud on ka hageja taotlus riigilõivu osaliseks tagastamiseks riigituludest. TsMS § 150 lg 2 p 1 tulenevalt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Tsiviilasja nr. 2-10-35865 materjalidest nähtub, et hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud maksekorralduse nr 1299 alusel 18.05.2011 riigilõivu summas 271,62 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 47,93 eurot, s.o. kokku 319,55 eurot, mis vastab hagihinnale ja on kantud rahandusministeeriumi arvele 221023778606, viitenumbriga 2900072136. TsMS § 150 lg 3 kohaselt kuulub riigilõiv tagastamisele riigilõivu tasunud isiku taotlusel määruse alusel. Hageja on taotluse esitamisel märkinud riigilõivu tagastamise alused ja tõendanud ka tagastamisele kuuluva summa 319,55 : 2 = 159,78 eurot. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtumäärus jõustus 27. septembril 2012. 2012. a. Nooremreferent

Irma Külavee

Kai Rosar

Kai Rosar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.