2-12-25506/15 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

OÜ VESSENTAL esitas 02.07.2012Viru Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt algatas Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi PMTK) 2010 aasta aprillis äriühingus andmete kontrolli, mille objektiks oli maksustamisperioodide juuli 2005 kuni juuni 2006 käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontroll. 17.06.2010 koostas PMTK kontrollakti. OÜ VESSENTAL vaidlustas selle. 21.09.2010 koostas PMTK maksuotsuse nr 12.2-3/3104-7, millega kohustati OÜ-t VESSENTAL tasuma 92 846,24 eurot. OÜ VESSENTAL vaidlustas selle otsuse Tallinna Halduskohtus. 18.05.2012 tegi Tallinna Halduskohus haldusasjas 3-10-2742 otsuse, millega jäeti OÜ VESSENTAL kaebus rahuldamata. OÜ-l VESSENTAL ei olnud rahalisi vahendeid, et kohtu otsus 30 päeva jooksul vaidlustada ja seega jõustus Tallinna Halduskohtu otsus. Juhatuse liige on seisukohal, et võlgnikul puuduvad varad, mille müügist laekuva raha arvelt oma kohustusi täita. OÜ- l VESSENTAL on võlausaldaja Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti ees rahuldamata nõudeid summas 182 778,24 eurot. Võlg sisaldab ainult osaliselt kohustuste mittenõuetekohasest ja mittetähtaegsest täitmisest tulenevaid intresse, viiviseid ja trahve. Seega tegelik kohustuste maht kokku võib olla suurem. Viru Maakohus võttis 17. Juuli 2012 määrusega pankrotiavalduse menetlusse ning määras võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Hillar Villersi. Sama määrusega oli määratud istung pankrotiavalduse läbivaatamiseks ning kohus tegi ajutisele pankrotihaldurile ülesandeks esitada aruanne ja kirjalik arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Ajutine haldur esitas 10.08.2012 kohtule halduri aruande, millest tuleneb, et võlgnikul ei jätku vara pankrotikulude katteks. Kohtuistungile 13.08.2012 võlgnik ei ilmunud. Võlgniku lepinguline esindaja taotles istungi edasilükkamist seoses enda haigestumisega, esitades tõendi nr 1584. Ajutine pankrotihaldur taotles istungi edasilükkamist, põhistades seda vajadusega võlgniku juhatuse liige kohtus ära kuulata haldurile esitamata jäetud dokumentide osas. Nimelt oli võlgnik 15.04.2012 tunnistanud lootusetuks nõudeid summas 39 945 eurot. Vastuseks ajutise halduri nõudele esitada lootusetuks tunnistatud nõuete kohta alusdokumendid teatas võlgnik, et need on kaduma läinud. Kohtuistungil 05.09.2012 kinnitas võlgniku lepinguline esindaja, et võlgnikul vara puudub ning ta on nõus ajutise halduri aruandega ning leiab, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega. Esindaja sõnul ei jätnud võlgnik ajutise halduri nõutud dokumente esitamata tahtlikult. Halduskohtus vaidlustatud PMTK maksuotsuse vaidlustamise jooksul esitas võlgnik dokumendid nii maksuameti audiitoritele kui kohtule, mistõttu puuduvad ta andmed dokumentide asukoha kohta. Ajutise halduri aruanne Võlgniku poolt esitatud andmete ja kolmandatelt isikutelt kogutud andmete alusel esitas ajutine haldur kohtule järgmise ettekande:

Ajutise pankrotihalduri nimetamise seisuga 17.05.2012.a. oli OÜ Vessental osakapitali suurus 40 000,00 krooni ning ainuosanikuks on Sergei Potašev (on ka juhatuse liige). OÜ Vessental on majandustegevusega tegelenud alates asutamisest. 2010 aasta aprillis algas PMTK (Põhja maksu- ja tollikeskus) otsuse alusel äriühingus andmete kontroll, mille objektiks oli maksustamisperioodide juuli 2005 kuni juuni 2006 käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontroll. 21.09.2010.a. koostas PMTK maksuotsuse nr 12.2-3/3104-7. OÜ Vessental vaidlustas selle. Kohtuvaidlus lõppes 2012 mais OÜ Vessental jaoks negatiivselt. Registripidajale esitatud 2007. majandusaasta aruande kohaselt lõpetas äriühing 2007. majandusaasta 407 749 krooni suuruse kasumiga ja müügitulu oli 9 862 260 krooni. Äriühingul oli keskmiselt 2 töötajat. Registripidajale esitatud 2008. majandusaasta aruande kohaselt lõpetas äriühing 2008. majandusaasta 23 251 krooni suuruse kahjumiga ja müügitulu oli 77 126 krooni. Äriühingul oli keskmiselt 1 töötaja. Registripidajale esitatud 2009. majandusaasta aruande kohaselt lõpetas äriühing 2009. majandusaasta 19 196 krooni suuruse kasumiga ja müügitulu oli 291 707 krooni. Äriühingul oli keskmiselt 1 töötaja. Registripidajale esitatud 2010. majandusaasta aruande kohaselt lõpetas äriühing 2010. majandusaasta 134 063 krooni suuruse kasumiga ja müügitulu oli 377 328 krooni. Äriühingul oli keskmiselt 1 töötaja. 2011 aastaks äriühing planeeris toodete mahu suurendamist. Ajutisele haldurile esitatud 2011. majandusaasta aruande kohaselt lõpetas äriühing 2011. majandusaasta 89 338 euro suuruse kahjumiga ja müügitulu oli 0 eurot. Äriühingul töötajaid ei olnud. 2012 aastaks äriühing tegevust ei planeerinud Ajutisele haldurile esitatud 2012 aasta (so 01.01.2012.a. – 17.07.2012.a.) bilansi ja kasumiaruande kohaselt on äriühingul 89 338 euro suurune kahjum ja müügitulu on 0 eurot. Äriühingul töötajaid ei olnud. OÜ Vessental viimase 6 aasta majandustulemused vastavalt registrites kajastatud raamatupidamise andmetele

Kohus leiab, et osaühingu Vessental pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg-te 1 ja 2 alusel kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotikulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Pankrotihalduri aruandest nähtuvalt ei jätku OÜ Vessental pankrotivarast massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise reaalne võimalus. Kohtul ei ole alust kahelda pankrotihalduri esitatud asjaolude usaldusväärsuses. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri aruandega ning lõpetab halduri ettepanekul pankrotimenetluse. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et OÜ Vessental pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. PankrS § 29 alusel pankrotti välja kuulutamata. Pankrotiseaduse kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud ka ajutine haldur vabastada oma kohustustest. Kohus leiab, et on põhjendatud määrata OÜ Vessental dokumentide hoidjaks Sergei Potašev. Eeltoodu alusel lõpetab kohus OÜ Vessental pankrotimenetluse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Ajutise pankrotihalduri tasu määramine Ajutine haldur esitas kohtule taotluse tasu ja kulude hüvitise kindlaksmääramiseks. Kohus, tutvunud taotlusega, leiab, et taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. 7/8

2-12-25506 PankrS § 23 lg –te 2-7 järgi tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Ajutine haldur esitas kohtule koos ajutise pankrotihalduri aruandega taotluse ajutise pankrotihalduri tasu summas 900,00 eurot ja kulude hüvitamise summas 53,16 eurot määramiseks. Ajutise halduri aruande kohaselt kulus pankrotimenetlusele 10 tundi tunnitasuga 90,00 eurot. Võlgniku esindaja leidis kohtuistungil, et halduri tasu kuluhüvitisi võlgniku vara arvelt rahuldada pole võimalik, sest igasugune vara võlgnikul puudub. Kohus leiab, et halduri taotlus tasu ja kulude hüvitamiseks on põhjendatud. Kuna võlgnikul puudub vara, tuleb ajutisele haldurile määrata tasuks 397 eurot riigi arvelt ning ülejäänud summas võlgniku vara arvelt. Ajutise halduri tasule lisandub sotsiaalmaks. Kulude hüvitamiseks 53,16 eurot, millele lisandub käibemaks 10,63 eurot.