Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hageja nõue, põhjendused TEAS (edaspidi „Nõude loovutaja“) ja D D (edaspidi „Kostja“) sõlmisid 14.11.2007 tähtajalise 18 (kaheksateist) kuulise T Liitumislepingu (edaspidi „Leping“, tõend: leping, Lisa1) ja järelmaksulepingud (edaspidi „Järelmaksuleping“ tõend: leping, Lisa 1). Lepingute lahutamatuks osaks on T teenuste kasutamise tingimused (edaspidi „Lepingu tingimused“, tõend: tingimused, Lisa 2).Nõude loovutaja väljastas Kostjale Lepingu sõlmimisel 14.11.2007 ettemaksu arve nr JM - 842958ja 842958 (tõend: arve, Lisa 1). Seejärel väljastas Nõude loovutaja kostjale lähtuvalt järelmaksulepingust mobiiltelefoni Nokia E65 IMEI koodiga 354832016609925 (edaspidi „Mobiiltelefon“). Mobiiltelefoni ostuhind koos käibemaksuga oli 4 140 Eesti krooni ehk 264,59 eurot, mille pidi kostja täielikult tasuma 06.06.2009. Ostuhinnatasumine pidi toimuma igakuiste 230 Eesti krooni ehk 14,70 euro suuruste osamaksete kaupa. Nõude loovutaja ütles 22.08.2008 kostjaga sõlmitud lepingud üles ning väljastas Kostjale lõpparve nr XXX (tõend: arve Lisa 3) summas 3 225,65 Eesti krooni ehk 206,16 eurot, millest 202,32 eurot on põhivõlgnevus ja 3,84 eurot oli arve esitamise hetkeks kogunenud viivised. Arve pidi kostja tasuma hiljemalt 18.09.2008 (tõend: arve, Lisa 3 ). Kostja nimetatud arves märgitud summat ei tasunud, st kohustust ei täitnud. Kuna kostja ei täitnud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, oli Hageja sunnitud nõude loovutama Creditreform Eesti OÜ`le (edaspidi „Hageja“). Hageja edastas Kostjale teate nõude loovutamisest. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja põhivõlgnevust summas 202,32 (kakssada kaks eurot ja kolmkümmend kaks senti) eurot likvideerinud, mis tõttu pöördus hageja nõudega kohtusse. Kooskõlas lepingutingimuste p-le 7.3 on võlausaldajal õigus nõuda kostjalt viivist 0,15% päevas tasumata summast kuni summa täieliku tasumiseni. Arvestades kostja viivitust, siis on hagiavalduse esitamise päeva (04.04.2012) viivis arve nr XXX 01.09.2008, mille tasumise aeg oli 18.09.2008 summas 202,32 €, 1294 päeva eest kokku 392,70 eurot. Kuna viivisvõlgnevus on suurem kui põhivõlgnevus, siis vähendas hageja heas usus viivist põhivõlgnevuseni 202,32 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista kokku 404,64 eurot, millest 202,32 eurot moodustab põhivõlgnevuse ja 202,32 eurot on viivis. Menetluskulud summas kokku 160,14 eurot tuleb jätta kostja kanda (kulude arvestus ja tõendid esitatud 25.05.2012, 28.05.12 28.06.12). Menetluse käigus vähendas nõuet ja palus välja mõista vaid põhivõla 112,21 eurot (08.06.12 avaldus). Avalduse kohaselt maksis kostja 31.05.12 hagejale 452,57 eurot, millest hageja arvestas VÕS § 88 lg 8 alusel 160,14 eurot käesoleva vaidluse menetluskulude katteks 202,32 eurot, kõrvalnõuete katteks ning 90,11 eurot põhivõla katteks, mistõttu põhivõla nõude suuruseks jäi 112,21 eurot. Selle palus hageja kostjalt välja mõista. Kostja vastuväited Kostja oli nõus põhivõlaga, kuid mitte viivistega, samas viivisenõude mittenõustumist ei põhjendanud, samuti ei esitanud väiteid nõude vähendamisele ega ka menetluskulude suurusele ja sellele, milliste kohustuste katteks arvestas hageja kostja tasutud rahasumma. Tõendeid ei esitanud. Kohtu põhjendused VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 on sätestatud, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 164 lg 1, 2 järgi võib võlausaldaja loovutada nõude teisele isikule, kes asub seega eelmise võlausaldaja asemele. VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p1, 4, 6, § 108 järgi saab võlausaldaja võlgniku kohustuse rikkumuse korral lepingu üles öelda, nõuda võlgnetava kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult 2 (4)

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vaidluse all ei ole järgmised asjaolud: *TEAS ja D D sõlmisid 14.11.2007 tähtajalise 18-kuulise T Liitumislepingu ja järelmaksulepingu mobiiltelefoni Nokia E65 (IMEI koodiga 354832016609925). *Mobiiltelefoni ostuhind koos käibemaksuga oli 4 140 Eesti krooni ehk 264,59 eurot, mille pidi kostja täielikult tasuma 06.06.2009. Ostuhinnatasumine pidi toimuma igakuiste 230 Eesti krooni ehk 14,70 euro suuruste maksetena. *Kostja rikkus maksekohustust. *AS TE ütles kostjale 22.08.2008 lepingud üles ning saatis kostjale lõpparve nr XXX summas 3 225,65 Eesti krooni ehk 206,16 eurot, millest 202,32 eurot moodustas põhivõlgnevus ja 3,84 eurot oli arve esitamise hetkeks kogunenud viivised. Arve pidi kostja tasuma hiljemalt 18.09.2008. *Kostja põhivõlg oli 202,32 eurot. *Kostja kohustust 206,16 eurot 18.09.2008 ei täitnud. *Lepingutingimuste p 7.3 järgi on viivis 0,15% päevas tasumata summast kuni summa täieliku tasumiseni. *Kostja tasus käesolevas menetluses 31.05.2012 452,57 eurot. *Menetluskulud on 160,14 eurot. Eeltoodud vaidlustamata asjaolusid hinnates leiab kohus, et AS TE ja kostja vahel on sideteenuse osutamise leping ja mobiiltelefoni järelmaksuga müügileping, millest tulenevate maksete tasumise kohustust on kostja rikkunud ja mistõttu on kostjale leping 22.08.2008 üles öeldud VÕS § 101 lg 1 p 4 järgi. Arvestades vaidlustamata asjaolusid on seega AS TE ülalviidatud lepingutest tulenevad nõuded kostja vastu loovutanud hagejale (VÕS §164 lg 1, 2). Nende asjaolude üle vaidluse puudumise tõttu ei ole kohtul vaja anda hinnangut nende kohta esitatud tõenditele nagu liitumisleping, müügileping ja nende juurde kuuluvad tingimused, arved, nõude loovutamise leping, menetluskulude tasumise tõendid. Kuna kostja ei vaielnud vastu hageja põhinõudele 202,32 eurot, siis leiab kohus, et kostja on rikkunud ülalviidatud lepingutest tulenevaid maksekohustusi ning hagejal kui uuel võlausaldajal on kooskõlas VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 õigus nõuda sissenõutavaks muutnud kohustuste täitmist. Kostja ei ole põhjendanud, miks ta viivisega ei nõustu. Kostja ei ole esitanud arvestust ega põhjendusi ega tõendeid, mis ei võimaldaks hagejal viivist nõuda (st et kohustus oleks tema poolt õigeaegselt ja täies ulatuses täidetud) või annaks aluse viivist vähendada (st et viivis on ebamõistlikult suur, mis võimaldaks selle vähendamist VÕS § 113 lg 8 ja § 162 järgi). Seega on tema vastuväited viivistele põhjendamatud ja alusetud. Sellel põhjusel leiab kohus, et hagejal kui nõude omandajal on õigus nõuda VÕS § 76 lg 1 ja § 101 lg 1 p 6 alusel lepingulist viivist, mis lepingu p 7.5 järgi on 0,15% päevas võlgnetavalt summalt. Vaidlus puudus selles, et kostja põhikohustus summas 202,32 eurot oli arve nr XXX järgi tähtaegselt täitmata. Kuna kostja viivise vastuväide on põhjendamata, siis leiab kohus, et kostja viivis oli seisuga 18.08.2008 vastavalt hagis toodule 3,84 eurot ning seisuga 04.04.2012 (hagi esitamise aeg) oli viivis 1297 päeva eest vastavalt 392,70 eurot, mida hageja vähendas 202,32 euroni ehk põhivõla suuruseni. Kostja tasus menetluses 31.05.2012 31. 05. 2012 452,57 eurot. 3 (4)

Kooskõlas VÕS § 88 lg 8 oli hagejal õigus lugeda tasutud summa kõigepealt kulude katteks ehk käesoleva menetluskulude katteks, mis on kokku 160,14 eurot (riigilõiv maksekäsu kiirmenetluses 47,93 € + täiendav lõiv hagi esitamisel 15,98 € + esinduskulud hagi koostamisel 57,83 € + käesolevas menetluses täiendavalt kantud kulud 38,40 €). Viidatud kulud on arvestades asja mahtu põhjendatud ja kooskõlas TsMS § 175 lg 1, 4 ja Vabariigi Valitsuse määruse 04.09.08 nr 137 § 1 lg 1, millega piiratakse lepingulise esindaja kulude väljamõistmist teiselt poolelt. Selle kohaselt on kulude piirmäär hagihinna 640 € puhul vastavalt 320 €. Järgmiselt võis hageja arvestada maha VÕS § 88 lg 8 alusel sissenõutavaks muutnud intressi/viivise ehk 202,32 € (kohus tuvastas selle viivisenõude põhjendatuse ja tõendatuse, vt otsus eespool) ja ülejäänud tasutud osa arvestada põhivõla katteks 90,11 € ulatuses. Seega on kostja võlg endiselt 112,21 eurot, mille tasumist ei ole kostja tõendanud ehk kohustus selles osa on täitmata ning kostja rikub VÕS § 100 tähenduses kohustust. Ülaltoodu alusel on hageja põhinõe tõendatud ja põhjendatud hagetud ulatuses ehk 112,21 € ja märgitud 112,21 € tuleb VÕS § 76 lg 1, 101 lg 1 p1 ja § 108 lg 1 alusel kostjalt välja hageja kasuks mõista. Hagi kuulub seega rahuldamisele. Käesolevas asjas tehtava otsuse kui lihtmenetluse otsuse (hagi hind alla 2000 €) tunnistab kohus omal algatusel TsMS § 405 lg 1 p 10 järgi viivitamata täidetavaks. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulus rahuldamisele, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus lihtmenetluse asjas kindlaks kulude suuruse. Ülalpool tuvastas kohus, et seni otsuse tegemiseni hageja poolt kantud menetluskulud 160,14 € olid põhjendatud ja need on kostja poolt tasutud (sest hageja rakendas VÕS § 88 lg 8). Seega puudub kohtul alus neid täiendavalt kostjalt välja mõista. Kui asjas peaks lahendi tegema apellatsioonikohus, saab viimane otsustada kulude suuruse ja jaotuse. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus kuni 30.06.2012.a. kehtinud TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind selle esitamise ajal olnud hagihind. Käesoleval juhul on hagihinnaks 202,32 eurot.

Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.