Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson
Otsuse tegemise aeg ja koht
3. september 2012 Tartu
Tsiviilasja number
2-10-21950
Tsiviilasi
OÜ Tamro Eesti hagi OÜ Zauri ja Akberi Keskus vastu põhivõla 5 081,94 euro ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
7 216,03 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Zauri ja Akberi Keskus apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): OÜ Zauri ja Akberi Keskus (registrikood: 10612371), esindaja juhatuse liige Aziz Abbassov
RESOLUTSIOON
Viru Maakohtu 27. jaanuari 2012 otsus
Vastustaja (hageja): OÜ Tamro Eesti (registrikood: 10173188), esindaja Reelika Tagaväli Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu
27.jaanuari 2012 otsus muutmata. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta OÜ Zauri ja Akberi Keskus kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse
Riigikohtusse
võib
menetlusosaline
esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Tamro Eesti esitas 06.05.2010 hagiavalduse OÜ Zauri ja Akberi Keskus vastu põhivõla 11 015,15 euro, viivise 3 658,69 euro ja menetluskulude väljamõistmiseks. Hageja palus mõista kostjalt välja põhinõudelt viivise 0,15 % päevas alates 07.05.2010 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hagiavalduses esitatud põhjenduste kohaselt sõlmisid 08.12.2006 OÜ Tamro Eesti ning OÜ Zauri ja Akberi Keskus ravimite ja apteegikaupade müügilepingu. Kostja on tasunud hageja esitatud arveid osaliselt. 18.07.2011 vähendas hageja põhinõuet 5 081,94 euroni, sest kostja on osaliselt tasunud põhivõlgnevuse. Samuti vähendas hageja viivise suurust põhinõude suuruseni, st 5 081,94 euroni. Kostja tunnistas 14.06.2011 esitatud kompromissettepanekuga võlgnevust summas 11 015,15 eurot. Hageja ei nõustunud kostjaga kompromissi sõlmima, kuid leidis, et kostja esitatud kompromissi võib lugeda kostja poolt antud võlatunnistuseks. Menetluse kestel on hageja osaliselt tasunud põhivõlga ja seisuga 19.10.2011 moodustas kostja põhivõlgnevus 2 033,44 eurot. Viivist ei ole kostja tasunud. Kostja ei ole vaidlustanud viivise arvestust. Hageja palus mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse summas 2 033,44 eurot ja viivise summas 5 081,94 eurot.
2.OÜ Zauri ja Akberi Keskus vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt on kostja tasunud hageja esitatud arved. Hageja ei ole arvestanud kostjale müügilepinguga ettenähtud müügipreemiat. Samuti anti kaup osade arvete alusel üle mitte kostja töötajale, vaid kolmandale isikule, sest saatelehtedel olid kõrvaliste isikute allkirjad. Kostja vaidles viivise suurusele vastu, sest viivise suurus ei või ületada põhinõude suurust.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas 27. jaanuari 2012 otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis OÜ-lt Zauri ja Akberi Keskus OÜ Tamro Eesti kasuks välja põhivõlgnevuse summas 2 033,44 eurot, viivise summas 5 081,94 eurot ja viivise 0,15 % põhinõudelt päevas alates 27.01.2012 kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. Ülejäänud osas jättis maakohus hagi rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Kohtuotsuses esitatud põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled müügilepingu (koos hilisemate lisadega) ravimite ja apteegikaupade müügiks Apteek1 reklaami kasutades. OÜ Tamro Eesti ning OÜ Zauri ja Akberi Keskus raamatupidamise töötajad suhtlesid omavahel väga vähe, mille tõttu tekkis segadus arvete eest tasumisel ning OÜ Zauri ja Akberi Keskus
võlgnevus ravimite ja apteegikaupade eest. Menetluse kestel tunnistas OÜ Zauri ja Akberi Keskus võlgnevust, tasus võlgnevust osaliselt ning soovis sõlmida kompromissi, millega tunnistas OÜ Tamro Eesti nõuet, andes välja võlatunnistuse. Maakohus leidis, et OÜ-lt Zauri ja Akberi Keskus tuli OÜ Tamro Eesti kasuks välja mõista 2 033,44 eurot põhivõlga, 5 081,94 eurot viiviseid ja 0,15% lepingujärgseid viiviseid põhinõude jäägilt, st 2 033.44 eurost, iga põhinõude tasumisega viivitatud päeva eest alates 27.01.2012 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Ülejäänud osas pidas maakohus vajalikuks jätta OÜ Tamro Eesti hagi rahuldamata.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.OÜ Zauri ja Akberi Keskus esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
27.jaanuari 2012 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi jäetakse rahuldamata. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei ole maakohus otsuse tegemisel arvestanud seda, et hageja poolt nõutav võlgnevus sisaldab 2 arve-saatelehte, mille järgi ei ole kostja hagejalt kaupa saanud, samuti sisaldab võlgnevus hageja poolt täitmata jäetud lepingulist kohustust ehk ostupreemiat (1,5 % ostusummast). Võla sisse on alusetult arvestatud hageja poolt täitmata jäetud lepinguline maksekohustus reklaamteenuste eest; 2) mõistis maakohus kostjalt välja viivise põhinõuet ületavas summas. Hageja ei ole viivisenõudelt hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasunud ja maakohus ei tohtinud viiviseid välja mõista; 3) jättis maakohus menetluskulud kostja kanda, kuigi hagi oli rahuldatud osaliselt. Sellega rikkus maakohus menetlusnormi.
5.Tamro Eesti OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Tamro Eesti OÜ palub jätta menetluskulud kostja kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) ei nõustu hageja sellega, et maakohus on vääralt võtnud arvesse kahte arve-saatelehte, mille järgi kostja ei ole väidetavalt hagejalt kaupa saanud. Kostja poolt tehtud kompromissiettepanek, milles ta tunnistab võlgnevust hageja ees summas 11 015,15 eurot, on võlatunnistus võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 mõttes. Nimetatud summa oli ka esialgne hagi summa. Maakohus on tõendeid uurides jõudnud samale järeldusele, seega on 2-l arve-saatelehel kajastuva summa kui võlgnevuse väljamõistmine kostjalt põhjendatud; 2) ei nõustu hageja kostja väitega, et võla sisse on arvestatud alusetult hageja poolt täitmata jäetud lepinguline kohustus ehk ostupreemia (1,5% ostusummast). Korrektne ostupreemia määr on 1 %, mitte aga 1,5 %. Kostja on saanud 2009 esimese kvartali eest ostuboonust 4 758 krooni (arve 412187). 2009 edaspidise ostupreemia summas 551,62 euro väljamaksmisest kostjale on hageja keeldunud ning tasaarveldas nimetatud ostupreemia kostja poolt eelnevalt tasumata, kuid hagi esitamise hetkeks tasutud, arvetelt arvestatud viivisega; 3) on hageja kõik talle õigeaegselt esitatud arved reklaamteenuse eest tasunud või tasaarveldanud kostja võlaga. Arvet nr 12 kuupäevaga 15.01.2008 ei ole kostja raamatupidamine saanud. Selle arve tasumata jätmise osas hageja poolt ega ka tasaarveldamise tegemata jätmise osas ei ole kostja ühtegi pretensiooni hagejale esitanud ning enam kui 3 aastat hiljem hageja nimetatud arvet ei aktsepteeri. Sellest arvest tulenev nõue on aegunud vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg-le 1 ning hageja ei tunnista nimetatud nõuet. Lisaks on kostja
tunnistanud hageja ees oma võlgnevust 14.06.2010 summas 11 015,15 eurot (kostja 15.06.2010 vastuse lisa 3), mis oligi esialgne hagihind; 4) ei nõustu hageja kostja seisukohaga, et viiviselt tuleb tasuda lisaks riigilõivu. Hagi hind oli 11 015,15 eurot ning hageja on tasunud riigilõivu nimetatud summalt. Hageja viivisenõue ei ületa hagihinda, millelt riigilõiv on tasutud; 5) ei nõustu hageja kostja väitega, et maakohus on rikkunud menetlusnorme, kui rahuldas hagi osaliselt, kuid kõik menetluskulud jättis kostja kanda. Vastavalt TsMS § 163 lg-le 1 võib kohus jätta ka hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud täielikult kostja kanda. Hageja pöörab tähelepanu asjaolule, et kostja tasus osaliselt oma võlgnevuse ära alles kohtumenetluse jooksul.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
27.jaanuari 2012 otsus muutmata. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
7.Asja materjalidest nähtuvalt oli poolte vahel 08. detsembril 2006 sõlmitud müügileping nr KM074-007 (I kd tl 99-104). Lepingu punktis12.5. leppisid pooled kokku, et leping on kehtiv kuni 31.12.2007 ning lepingu punkti 12.7. kohaselt juhul, kui kumbki pooltest ei ole 30 päeva enne lepingutähtaja saabumist esitanud teisele poolele oma sellekohast soovi leping üles öelda, pikeneb käesolev leping järgnevale kalendriaastale samadel tingimustel. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et võlgnevuse tekkimise ajal kehtis poolte vahel 08.12.2006 sõlmitud leping.
8.Apellandi väite kohaselt ei ole maakohus otsuse tegemisel arvestanud sellega, et hageja poolt nõutav võlgnevus sisaldab kahte arve-saatelehte, mille järgi ei ole kostja hagejalt kaupa saanud, samuti sisaldab võlgnevus hageja poolt täitmata jäetud lepingulist kohustust (ei ole arvestatud ostupreemiat 1,5 % ostusummast) ning võla sisse on arvestatud hageja poolt täitmata jäetud lepinguline maksekohustus reklaamteenuste eest. Ringkonnakohus leiab, et apellandi väide kahe arve-saatelehe järgi kauba mittesaamises on alusetu. Apellant on vaidlustanud 06.08.2009 arve nr 4399982 (II kd tl 1-2) summas 5 278,81 krooni ja 18.08.2009 arve nr 4402987 (II kd tl 3-4) summas 6 479,13 krooni järgi kauba saamise. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõudnud kostjalt põhivõlgnevuse 172 349,67 krooni tasumist (I kd tl 1-4) ning nimetatud võlgnevus sisaldab ka arve nr 4399982 ja arve nr 4402987 järgi võlgnetavaid summasid. Kostja oma 15.06.2010 kirjalikus vastuses hagile on tunnistanud oma põhivõlga hageja ees summas 172 349,67 krooni (I kd tl 66). Samuti on kostja menetluse kestel 14.06.2010 esitanud hagejale kompromissettepaneku põhivõlgnevuse summas 172 349,67 krooni tasumiseks (I kd tl 67). Vastavalt TsMS § 231 lg-le 2 poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses. Ringkonnakohus leiab, et kuna vastuses hagiavaldusele (ning sellele lisatud kompromissis) on kostja tunnistanud oma põhivõlga hageja ees summas 172 349,67 krooni, siis on ta sellega omaks võtnud põhivõlgnevuse summas 172 349,67 krooni. Asjaolu, et kostja tasus põhivõlgnevust tema poolt hagejale pakutud kompromissi alusel, on kostja kinnitanud ka 27.06.2011 toimunud kohtuistungil (I kd tl 126). Põhivõlgnevuse suuruse on kostja vaidlustanud alles oma arvamuses hageja seisukoha kohta (I kd tl 151). Nimetatud arvamuse esitamise kuupäev on märkimata, kuid eeldatavasti on see kohtule esitatud juulis-augustis 2011.
TsMS § 231 lg 3 kohaselt omaksvõtu võib tagasi võtta üksnes teise poole nõusolekul või juhul, kui tagasivõttev pool tõendab, et väide asjaolu olemasolu või puudumise kohta, mis omaks võeti, ei vasta tõele ja omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaolust. Sel juhul ei loeta asjaolu omaksvõetuks. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul puudub TsMS § 231 lg-s 3 nimetatud asjaolud, mis annaksid aluse kostjale omaksvõtu tagasi võtta. Lisaks eeltoodule on kostja väide, et ta ei ole arve nr 4399982 ja arve nr 4402987 järgi kaupa saanud, paljasõnaline. Kostja on ise nimetatud arved koos saatelehtedega lisanud oma kirjalikule arvamusele hageja seisukoha kohta. Seega olid vaidlusalused arved koos saatelehtedega kostja valduses ja juhul, kui ta ei olnud saatelehtede alusel kaupa saanud, siis oli tal võimalik esitada vastav vastuväite juba vastuses hagiavaldusele (või juba eelnevalt). Apellant ei ole aga arvel nr 4399982 ja arvel nr 4402987 märgitud kauba saamist vaidlustanud enne kui juulis-augustis 2011 ning seetõttu ringkonnakohus leiab, et apellandi väide arvetel märgitud kauba mittesaamise kohta ei ole usutav.
9.Apellandi väite kohaselt ei ole hageja põhivõlgnevuse arvutamisel arvestatud ostupreemiaga 1,5 % ostusummast. Hageja vastuväite kohaselt oli ostupreemia summaks 1% ostumüügilepingust ning ostupreemia 2009 esimese kvartali eest on kostjale välja makstud ning ülejäänud 2009 eest tasumisele kuulunud ostupreemia on tasaarvestatud hagi esitamise hetkeks tasutud arvetelt arvestatud viivisega. Pooled on 03.12.2008 sõlminud müügilepingu nr KM074-009 lisa 2, milles nad leppisid kokku lepinguperioodiks 01.01.2009-31.12.2009, et müüja tasub ostjale ostupreemiat 1,0% ulatuses ostu-müügitehingutest (III kd tl 51). Seega on ebaõige apellandi väide, et ostupreemia pidi olema 1,5 % ostusummast. Ostupreemia 2009 esimese kvartali eest on kostjale välja makstud (I kd tl 110). Ülejäänud 2009 eest tasumisele kuulunud ostupreemia võis hageja VÕS § 197 kohaselt tasaarvestada oma nõudega kostja vastu.
10.Ebaõige on apellandi väide, et hageja poolt on täitmata jäetud lepinguline maksekohustus reklaamteenuste eest tasumiseks. Arve nr 12 (II kd tl 6) on tasutud hageja poolt 03.02.2009 (III kd tl 50). Arve nr 110 summas 72,86 eurot on hageja tasaarvestanud kostja poolt võlgnetava viivisega.
11.Ebaõige on apellandi väide, et kuna hageja ei ole viivisenõudelt hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasunud, siis ei oleks maakohus tohtinud viiviseid välja mõista. Vastavalt TsMS § 133 lg-le 2 (hagi esitamise ajal kehtinud redaktsioon) hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõudena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja tasunud hagi esitamisel riigilõivu lähtudes põhinõudest. Viivisenõue oli hagiavalduse esitamisel väiksem kui põhinõue ning tulenevalt TsMS § 133 lg-st 2 ei tulnud hagihinda arvutades arvestada viivisenõuet. Kuna riigilõiv hagilt tasutakse arvestades hagihinda ning hagihinna arvutamisel ei tulnud arvestada viivisenõuet, siis ei pidanudki hageja viivisenõudelt riigilõivu tasuma.
12.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 on iseenesest õige apellandi väide, et kuna hagi rahuldati osaliselt, siis oleks tulnud seda arvestada menetluskulude jaotuse juures. Samas aga arvestades seda, et
hagi jäeti rahuldamata osaliselt seetõttu, et kostja menetluse kestel rahuldas osaliselt põhinõude, siis on maakohus õigustatult jätnud menetluskulud kostja kanda. Lähtudes eeltoodust ringkonnakohus ei muuda maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude jaotust.
13.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
Andra Pärsimägi
Kersti Kerstna-Vaks
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.