Võlaõigus › Võõrandamislepingud

ASJAOLUD

Osaühing Tamro Eesti oli esitanud kohtule hagiavalduse Osaühingu Zauri ja Akberi Keskus vastu 5 081.94 euro põhivõla ja 5 081.94 euro viiviste väljamõistmise nõudes; 0,15% viivise päevas põhinõudelt (5 081.94 eurot) väljamõistmise nõudes, alates 07.maist 2010.a. kuni põhinõude (5 081.94 eurot) täieliku tasumiseni Osaühingu Zauri ja Akberi Keskus poolt, aga samuti menetluskulude nõudes põhjusel, et, hagiavalduse kohaselt, Osaühing Tamro Eesti ja Osaühing Zauri ja Akberi Keskus olid sõlminud 08.detsembril 2006.a. müügilepingu nr.KM 074-007 ravimite ja kaupade ostmiseks – müümiseks. Hagiavalduse kohaselt tasus Osaühing Zauri ja Akberi Keskus ostjana Osaühingu Tamro Eesti poolt esitatud arveid ravimite ja kaupade eest osaliselt, mille tõttu moodustus Osaühingu Zauri ja Akberi Keskus müügilepingu nr.KM 074-007 järgne võlgnevus Osaühingu Tamro Eesti ees, seisuga 15.juuli 2011.a., kokku: 10 163.88 eurot (sealhulgas 5 081.94 eurot tasumata ravimite ning apteegikaupade eest (põhivõlg) ning 5 081.94 eurot viivist arvete tasumisega viivitamise ning arvete osalise tasumise eest). Osaühing Tamro Eesti vähendas 18.juuli 2001.a. seisukohaga hagi hinda, aga samuti täpsustas viivise arvestust pärast Osaühingult Zauri ja Akberi Keskus kirjaliku vastuse saamist teostatud raamatupidamise dokumentide kontrolli. Osaühingu Zauri ja Akberi Keskus lõplikuks võlaks Osaühingu Tamro Eesti ees jäi 5 081.94 eurot põhivõlga ja 5 081.94 eurot viiviseid (esialgses hagis oli võla arvestus toimunud Eesti kroonides). 19.oktoobri 2011.a. seisukohas vähendas Osaühing Tamro Eesti veelgi haginõuet, kuna Osaühing Zauri ja Akberi Keskus oli vahepeal põhivõlga tasunud. Seisuga 19.oktoober 2011.a. moodustus Osaühingu Zauri ja Akberi Keskus põhivõlg Osaühingu Tamro Eesti ees 2 033.44 eurot. Viivise võlgnevus oli jäänud endiseks. Palus hagi rahuldada.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kirjalikes vastustes kohtule kostja, Osaühing Zauri ja Akberi Keskus, vaidles hagile osaliselt vastu ning esitas pangadokumendid Osaühingu Tamro Eesti poolt esitatud arvete maksmise tõendamiseks. 14.juunil 2010.a. esitas Osaühing Zauri ja Akberi Keskus kohtule kompromissettepaneku (I-kd.,tl.67), milles eitas esialgses hagis Osaühingu Tamro Eesti poolt esitatud võla suurust, summas 273 109.04 krooni, kuid tunnistas samas võlga Osaühingu Tamro Eesti ees summas 11 015.15 eurot (172 349.67 krooni), mille kohustus tasuma Osaühingule Tamro Eesti osade kaupa 25 – osamaksena 7000.- krooni kaupa korraga. Osaühing Tamro Eesti kompromissi vastu ei võtnud, kuid kohus luges tõendatuks, et Osaühingu Zauri ja Akberi Keskus kompromissettepanekut Osaühingule Tamro Eesti saab käsitleda võlatunnistusena VÕS mõttes. Ülejäänud summale esitas Osaühing Zauri ja Akberi Keskus kirjalikus vastustes vastuväited, mis põhinesid asjaolul, et Osaühing Tamro Eesti ei olnud Osaühingule Zauri ja Akberi Keskus arvestanud müügilepinguga nr.KM 074-

007 ettenähtud müügipreemiat, aga samuti olid osade arvete alusel üle antud apteegikaup ja ravimid, mitte Osaühingu Zauri ja Akberi Keskus töötajale, vaid saatelehtedel olid hoopis kõrvaliste isikute allkirjad.

HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED ISTUNGIL

Hageja, Osaühingu Tamro Eesti, lepinguline esindaja, jurist R. T., palus kohtuistungil hagi rahuldada ning Osaühingult Zauri ja Akberi Keskus välja mõista 2 033.44 eurot põhivõlga ja 5 081.94 eurot viivist. Kokku 7 115.38 eurot. Hageja lepinguline esindaja, jurist R. T., selgitas kohtuistungil täiendavalt, et Osaühing Zauri ja Akberi Keskus oli menetluse kestel oma põhivõlga vähendanud. Viivise nõuet Osaühing Zauri ja Akberi Keskus tasunud ei olnud, mille tõttu jäi viivise nõue endiseks. Osaühing Zauri ja Akberi Keskus ei ole vaidlustanud Osaühingu Tamro Eesti poolt koostatud viivise arvestust. Osaühing Zauri ja Akberi Keskus oli tunnistanud oma kompromissettepanekus võlga Osaühingu Tamro Eesti ees, summas 11 015.15 eurot, mida tuleks lugeda Osaühingu Zauri ja Akberi Keskus poolt väljaantud võlatunnistusena. Osaühingu Tamro Eesti poolt nõutav võlasumma oli võlatunnistuses näidatud summast väiksem. Jurist R. T. palus osaliselt tagastada veel riigilõivu, kuna Osaühing Tamro Eesti oli oluliselt vähendanud põhivõla nõuet. Kostja, Osaühingu Zauri ja Akberi Keskus, juhatuse liige, A. A., sama äriühingu nõustaja (osanik), L. A. ning lepinguline esindaja, jurist V. K., vaidlesid kohtuistungil hagile vastu nii põhivõla kui ka viivise osas ning palusid hagi jätta rahuldamata, kuna Osaühing Tamro Eesti ei olnud vastu võtnud Osaühingu Zauri ja Akberi Keskus poolt esitatud kompromissettepanekut. Täiendavalt selgitas jurist V. K. kohtuistungil, et viivise nõue ei või olla üle põhivõla nõude. Üle põhivõla suuruse viiviste nõudelt tuleb tasuda täiendavalt riigilõivu, mida Osaühing Tamro Eesti teinud ei ole. Riigilõivu tagastamiseks Osaühingule Tamro Eesti puudus alus. Osaühingu Zauri ja Akberi Keskus, nõustaja (osanik), L. A., lisas kohtuistungil täiendavalt, et kõik Osaühingu Tamro Eesti nõuded olid 100% täidetud.

KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Kohus luges hagi osaliselt tõendatuks, osaliselt põhjendatuks ja osaliselt rahuldamisele kuuluvaks järgmiste kirjalike tõendite alusel. Tsiviiltoimiku nr.210-21950, I – köide: Osaühingu Tamro Eesti hagiavaldusega Osaühingu Zauri ja Akberi Keskus vastu, millega luges kohus tõendatuks, et esialgne Osaühingu Tamro Eesti nõue oli 172 349.67 krooni põhivõlga ja 57 246.- krooni viiviseid, millel maksti riigilõivu 17 500.- krooni (tl.57). Osaühingu Tamro Eesti Osaühingu Zauri ja Akberi Keskus põhivõla arvestusega summas 172 349.67 krooni. Osaühingu Tamro Eesti poolt kohtule esitatud kauba

saatedokumentidega ja kauba arvetega (tl.5-54). Osaühingu Tamro Eesti poolt 05.novembril 2009.a. esitatud võlateatisega (tl.55). Osaühingu Tamro Eesti poolt 16.detsembril 2009.a. esitatud pankrotihoiatusega Osaühingule Zauri ja Akberi Keskus (tl.56). Riigilõivu maksmise kviitungiga 09.aprillist 2010.a. (tl.57). Osaühingu Zauri ja Akberi Keskus poolt esitatud kirjaliku vastusega hagile, aga samuti kompromissettepanekuga (tl.66-67), millega luges kohus tõendatuks, et Osaühing Zauri ja Akberi Keskus andis Osaühingule Tamro Eesti võlatunnistuse, summale 11 015.15 eurot. Osaühingu Zauri ja Akberi Keskus poolt kauba maksmise kohta esitatud pangadokumentidega (tl.68-92). Osaühingu Tamro Eesti kirjaliku seisukohaga 30.juunist 2010.a. (tl.95-96). Osaühingu Zauri ja Akberi Keskus krijaliku vastusega 05.augustist 2010.a. (tl.98). Osaühingu Tamro Eesti ja Osaühingu Zauri ja Akberi Keskus vahel sõlmitud müügilepinguga nr.KM 074-007 08.detsembrist 2006.a. (tl.99-104), millega luges kohus tõendatuks, et Osaühingu Zauri ja Akberi Keskus ja Osaühingu Tamro Eesti vahel tekkis lepingu sõlmimisega võlaõiguslik suhe ravimite ja apteegikaupade ostmiseks – müümiseks, millega luges kohus tõendatuks, et Osaühingu Tamro Eesti nõue Osaühingu Zauri ja Akberi Keskus vastu põhines lepingul, kusjuures mõlemad pooled tegutsesid oma majandustegevuse raamides. Osaühingu Tamro Eesti kreeditarvega 26.jaanuarist 2009.a. (tl.105). Osaühingu Tamro Eesti kirjaliku arvamusega 01.septembrist 2010.a. (tl.108-109).Kohtule korduvalt esitatud tõenditega (tl.110-116). Osaühingu Tamro Eesti taotlusega 27.juunist 2011.a. kohtuistungi edasilükkamise kohta (tl.122-123). 27.juunil 2011.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.126). Osaühingu Zauri ja Akberi Keskus poolt kohtule esitatud pangadokumentidega (tl.127-143), mis tõendasid kauba eest tasumist Osaühingule Tamro Eesti. Osaühingu Tamro Eesti kirjaliku seisukohaga 18.juulist 2011.a. (tl.150-156), milles Osaühing Tamro Eesti esitas põhivõla nõude, seisuga 15.juuli 2011.a., summas 5 081.94 eurot ja vähendas viivise nõuet kuni 5 081.94 euroni, aga samuti taotles riigilõivu tagastamist, mille kohus jättis rahuldamata, kuna Osaühingul Tamro Eesti oli riigilõiv makstud põhinõudelt. Tsiviiltoimik nr.2-10-21950 II – köide: Osaühingu Tamro Eesti poolt esitatud arvete ja saatelehtedega (tl.1-9). Osaühingu Zauri ja Akberi Keskus poolt esitatud pangadokumentidega arvete tasumise kohta, aga samuti võlasumma arvestusega apteekide kaupa (tl.10-31). Osaühingu Tamro Eesti poolt Osaühingule Zauri ja Akberi Keskus esitatud arvetega ja kauba saatedokumentidega (tl.32-199). Tsiviiltoimik nr.2-10-21950 III-köide: Osaühingu Tamro Eesti poolt Osaühingule Zauri ja Akberi Keskus esitatud arvetega ja kauba saatedokumentidega (tl.1-45). Osaühing Tamro Eesti kirjaliku seisukohaga, 01.septembrist 2011.a. (tl.48-50). Müügilepingu nr.KM 074-009 lisaga nr.2 (tl.51), millega sätestati poolte vahel lepingulised suhted perioodiks, alates 01.jaanuarist 2009.a. kuni 31.detsembrini 2009.a.. Osaühingu Zauri ja

Akberi Keskus avaldusega 19.septembrist 2011.a. (tl.53-55), kohtuistungi edasilükkamise kohta. 28.septembril 2011.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.60). Osaühingu Zauri ja Akberi Keskus poolt esitatud maksekorraldustega nr.108 ja nr.109 (tl.64-65). 14.detsembril 2011.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (allakirjutatud 15.detsembril 2011.a.). Kohus pidas vajalikuks märkida, et protokollis oli ekslikult märgitud kohtuistungi toimumise kuupäevaks 27.juuni 2011.a., mis oli eelmise kohtuistungi kuupäevaks. Elektroonilises outlook ́is sisalduvate andmetega, kohtuistungite aja kohta, aga samuti ka analüüsides kohtuistungi protokolli sisu ja ka kohtukutseid, luges kohus tõendatuks, et tegelikult toimus viimane kohtuistung 14.detsembril 2011.a. algusega kell 14.00. Kohtuistungi protokoll kirjutati alla järgmisel päeval 15.detsembril 2011.a..

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada VÕS §101 sätteid, mille kohaselt: (1) Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 2) oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) taganeda lepingust või öelda leping üles; 5) alandada hinda; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. (2) Võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. (3) Võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Vastavalt VÕS §105 sätetele: Kui võlgnik on kohustust rikkunud, on võlausaldajal sõltumata sellest, kas võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, õigus keelduda oma kohustuse täitmisest, lepingust taganeda või leping üles öelda, samuti alandada hinda. Kui võlgnik ja võlausaldaja tegutsevad majandusvõi kutsetegevuses, võib võlausaldaja nõuda viivist sõltumata sellest, kas võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest. VÕS §108 lg.1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS §113 sätetele: (1) Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. (2) Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kui tasu maksmise aeg ei ole kindlaks määratud vastastikuse lepingu puhul, arvestatakse tasult viivist alates VÕS §821 lg.1 sätestatud ajast. (3) Kui isikule tuleb hüvitada tema poolt tehtud kulutused, võib neilt nõuda viivist alates kulutuste tegemisest. Kui kulutused on tehtud asjale, mis tuleb välja anda isikule, kes on kohustatud kulutused hüvitama, ei pea see isik maksma viivist aja eest, mille eest asja viljad või muu kasu jäävad hüvitise saamiseks õigustatud isikule. (4) Võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. (5) Kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise, võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Sõltumata viivise maksmisest võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. (6) Viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. (7) VÕS §113 lg.6 sätestatu ei välista ega piira võlausaldaja õigust nõuda intressi tasumise viivitamisega tekitatud kahju hüvitamist. (8) Viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §162 sätestatule. VÕS §208 kohaselt: (1) Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. (2) VÕS-is müügilepingu kohta sätestatut kohaldatakse ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. VÕS – is müügilepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises. (3) Asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada. (4) Tarbijalemüük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. VÕS §213 kohaselt: (1) Kui asja ostuhind tuleb arvutada asja hulga, mõõdu või kaalu alusel, võetakse arvutamisel aluseks asja hulk, mõõt või kaal asja

juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale. Kui asja ostuhind tuleb määrata asja kaalu järgi, eeldatakse, et hind tuleb määrata netokaalu järgi. (2) Kui ostja peab ostuhinna tasuma asja või dokumendi üleandmise vastu, peab ta seda tegema asja või dokumendi üleandmise kohas. (3) Ostja ei pea tasuma ostuhinda enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmis- või tasumisviisist tulenevalt ei ole see võimalik.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et Osaühingu Tamro Eesti hagi Osaühingu Zauri ja Akberi Keskus vastu oli põhjendatud osaliselt ja kuulus rahuldamisele osaliselt. Kohus luges tõendatuks, et Osaühingu Tamro Eesti ja Osaühingu Zauri ja Akberi Keskus vahel oli sõlmitud müügilepingu nr.KM 074-007 (koos hilisemate lisadega) ravimite ja apteegikaupade müügiks, Apteek1 reklaami kasutades. Kohus luges tõendatuks VÕS §208 lg.1 ja lg.3 sätetega, et asja müügilepinguga kohustus Osaühing Tamro Eesti andma Osaühingule Zauri ja Akberi Keskus üle olemasoleva, valmistatava või Osaühingu Tamro Eesti poolt tulevikus omandatava asja (ravimid ja apteegikaubad) ning tegema võimalikuks omandi ülemineku Osaühingule Zauri ja Akberi Keskus, Osaühing Zauri ja Akberi Keskus aga kohustus Osaühingule Tamro Eesti tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada. Kohus luges tõendatuks, et Osaühingu Tamro Eesti ja Osaühingu Zauri ja Akberi Keskus raamatupidamised suhtlesid omavahel väga vähe, mille tõttu tekkis segadus arvete eest tasumisel ning Osaühingu Zauri ja Akberi Keskus võlgnevus ravimite ja apteegikaupade eest. Menetluse kestel Osaühing Zauri ja Akberi Keskus tunnistas võlgnevust, tasus võlgnevust vähehaaval osaliselt ning soovis sõlmida kompromissi, milleks tunnistas Osaühingu Tamro Eesti nõuet, andes välja võlatunnistuse. Kohus luges VÕS §105 sätetega tõendatuks, et kui võlgnik (Osaühing Zauri ja Akberi Keskus) ja võlausaldaja (Osaühing Tamro Eesti) tegutsevad majandusvõi kutsetegevuses, võib võlausaldaja (Osaühing Tamro Eesti) nõuda viivist sõltumata sellest, kas võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest. VÕS §108 lg.1 kohaselt, kui võlgnik (Osaühing Zauri ja Akberi Keskus) rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja (Osaühing Tamro Eesti) nõuda selle täitmist.

Kohus luges tõendatuks, et Osaühingult Zauri ja Akberi Keskus tuli välja mõista 2 033.44 eurot põhivõlga ja 5 081.94 eurot viiviseid Osaühingu Tamro Eesti kasuks. Kohus luges tõendatuks, et Osaühingult Zauri ja Akberi Keskus tuli välja mõista Osaühingu Tamro Eesti kasuks 0,15% lepingujärgseid viiviseid põhinõude jäägilt (2 033.44 eurot), iga põhinõude tasumisega viivitatud päeva eest, alates 27.jaanuarist 2012.a. kuni põhinõude täieliku tasumiseni Osaühingu Zauri ja Akberi Keskus poolt. Ülejäänud osas pidas kohus vajalikuks jätta Osaühinug Tamro Eesti hagi rahuldamata. Kohus luges tõendatuks, et Osaühingu Tamro Eesti riigilõivu tagastamise nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna pärast põhinõude vähendamist 2 033.44 euroni ei muutunud hagi hind, sest Osaühing Tamro Eesti nõudis viiviseid üle põhivõla jäägi, mille eest tuli tasuda riigilõivu. Kohus luges tõendatuks, et riigilõiv oli tasutud hagi hinna piirides. Osaühing Tamro Eesti poolt vähendatud hagi hind jäi samaks esialgse hagi hinnaga. Kõik menetluskulud pidas kohus vajalikus panna Osaühingu Zauri ja Akberi Keskus kanda. Digitaalselt allkirjastatud Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.