Kohtuasja number
2-11-37255
Määruse kuupäev
29. august 2012
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
HL avaldus lähenemiskeelu rakendamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: HL(isikukood XXX, XXX); Puudutatud isik I: EE (isikukood XXX, elukoht XXX); Puudutatud isik II: RM(isikukood XXX, elukoht: XXX); Puudutatud isik III: KL (isikukood XXX, elukoht XXX); Puudutatud isik IV: AL (isikukood XXX, elukoht XXX); Puudutatud isikute esindaja: EE.
Asja läbivaatamise kuupäev
23.august 2012
Istungil osalenud isikud
Puudutatud isik EE
Resolutsioon Rahuldada HL avaldus. Keelata RM kolme aasta jooksul suhelda ja läheneda KL ja AL lähemale kui 100 meetrit.
Määruse jõustumine ja määruskaebuse esitamine TsMS § 547 kohaselt jõustub määrus täitmiseks kohustatud isikule kättetoimetamisel. TsMS § 549 lg 1 kohaselt lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rakendamise määruse või selle muutmise määruse peale võib esitada määruskaebuse täitmiseks kohustatud isik. Sama paragrahvi 2.lõige sätestab, et määruse peale, millega kohus jätab lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rakendamise avalduse rahuldamata või tühistab abinõu või muudab seda, võib esitada määruskaebuse isik, kes taotles abinõu rakendamist või kelle huvides abinõu rakendati.
Menetluse käik Avaldaja viibib hetkel kinnipidamiskohas. Tal on raskendatud suhtlemine oma lastega ning seda on takistanud ka RM, kes avalduse esitamise ajal elas koos avaldaja laste emaga aadressil XXX. RM on laste elukohas järjepidevalt tarbinud alkoholi, ropendanud ja purjus olekus laste ema peale karjunud. RM muutub purjus olekus agressiivseks ja võib lapsi rünnata. 18.05.2010 helistas avaldaja oma lapsele, kuid telefonile vastas RM, kes oli purjus ja ei andnud telefoni lapsele, ning karjus laste kuuldes telefoni oma kriminaalsetest saavutustest ja ütles avaldajale, et „pane ennast põlema“. RM on 20.03.2009 ohustanud oma last ja lapse ema ning viimast ka reaalselt rünnanud ning teda on selle eest karistatud Harju Maakohtu 09.09.2009 kohtuotsusega Kars § 120 ja § 121 järgi vangistusega ning talle kohaldati lapse ja lapse ema suhtes lähenemis- ja suhtlemiskeeld kuni 09.09.2011. Puudutatud isik II on vaimselt häiritud ja ebastabiilne ning kaotab tihti enesevalitsuse, seda eriti kui tarvitab alkoholi. Avaldaja leiab, et puudutatud isik II annab tema lastele halba eeskuju, ohustab laste heaolu ja vara, on osaline lapse varalt saadud raha väärkasutamisel, on kahjustanud oluliselt laste ja avaldaja suhet ja on alust arvata, et puudutatud isik II jätkab sama tegevust ka edaspidi. Seetõttu on vaja puudutatud isiku II suhtes kohaldada lähenemiskeeldu ja suhtluskeeldu avaldaja laste suhtes. Kohtuistungil ära kuulatud: EE toetab avaldust. RM ei ela nad koos 2011 aasta augustist, mil puudutatud isik II läks tööle Soome. Sama aasta sügisel oktoobris-novembris käis ta EE kodus XXX. Ta oli purjus ja mõnitas laste ema. Puudutatud isik II on oma käitumisega põhjustanud perele korduvaid läbielamisi. Ta on tulnud joobes olekus koju ning saanud kavalusega korterisse, on kasutanud EE suhtes füüsilist vägivalda, tõuganud ja löönud rusikaga näkku. Alkoholijoobes muutub ta agressiivseks ja ettearvamatuks. Tema pärast ei ole EE koos lastega saanud öösiti magada. Vaatamata sellele, et EE on RM korduvalt öelnud, et nende suhe on läbi ja ärgu tulgu tema neid enam häirima ja laste elu segama, tuleb ta ikka ja jälle. Lapsed kardavad RM . Kohtus ära kuulatud: KL toetab avaldust. RM ja EE riidlesid tihti ning siis karjus R ka laste peale. Ta segas kodurahu. Mõnel korral loopis öösel kividega aknaid, lõikas läbi elektrijuhtmeid. Kogu pere ei saanud magada. Olukord läks hullemaks, kui RM oli alkoholi tarvitanud. AL väidab, et kardab RM . Ta on löönud ema ning A on seda pealt näinud. Kainena on RM halb, kuid purjus olekus on ta hullem. RM käis selle aasta suvel laste ja ema elukohas ning soovis emaga rääkida. AL oli üksi kodus ning tal oli hirmutunne, ta kartis ust lahti teha. Nädala eest nägi AL RM XXX. Puudutatud isik II peatas oma sõiduki poisi juures ning üritas temaga rääkida. AL ei soovi RM kohtuda ega ka telefoni teel suhelda, ta lihtsalt kardab puudutatud isikut. Puudutatud isiku RM kirjalik arvamus RM vaidleb avaldusele vastu. Ta väidab, et ei ela enam koos EE ning lastega ei puutu praktiliselt üldse kokku. Puudutatud isikul on uus elukaaslane ja teine elukoht ja oma elu, mistõttu on lähenemiskeelu kohaldamine alusetu.
RM märgib, et tal oli lastega läbisaamine hea, eriti usaldav suhe oli AL, vanem poiss hoidis rohkem isa poole ja kuulas teda. Tülid EE olid tingitud viimase armukadedusest. Puudutatud isik I on teinud mitmeid vale pöördumisi politsei poole, et RM elu ära rikkuda. Kohtumääruse põhjendus Kohus, kuulanud ära puudutatud isikute seletused ja arvestanud RM kirjalikku vastusega ning teiste dokumentaalsete tõenditega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 544 lg 1 kohaselt võib kohus isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada võlaõigusseaduse § 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid. Abinõusid võib rakendada tähtajaga kuni kolm aastat. VÕS § 1055 lg 1 sätestab, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Kohus asub seisukohale, et lähenemiskeelu kohaldamise taotlus on põhjendatud. RM on Harju Maakohtu 09.09.2009 kohtuotsusega kokkuleppemenetluses süüdi mõistetud KarS § 120 ja § 121 järgi, so tapmisega ähvardamises ja teisele inimesele valu tekitamises. EE seletuse kohaselt on RM tema suhtes kasutanud füüsilist vägivalda, teda löönud näkku. Ema suhtes füüsilise vägivalla kasutamist on pealt näinud ka lapsed. Laste seletustega on leidnud kinnitamist, et nende elu oli häiritud ajal, mil RM elas koos EE. Lapsed väitsid, et RM oli ettearvamatu ning muutus vägivaldseks ja seda eriti joobes olekus, ta räuskas ja karjus ka laste peale. Lapsed kartsid teda ning kardavad käesoleva ajani. RM oma vastuse väitis, et tal on oma elu ning ta ei puutu enam kokku EE ja tema lastega, mistõttu lähenemiskeelu kohaldamiseks puudub vajadus. Samas seletas nii EE kui AL, et RM tuli käesoleva aasta kevadel kaks korda ühel päeval nende kodu ukse taha ja soovis EE rääkida. AL seletas, et ta oli üksi kodus ja kartis ning ust ta ei avanud. AL kinnitas, et RM oli teda kõnetanud ka kaks nädalat tagasi XXX. Kohus on arvamusel, et kostja senist käitumist saab pidada laste eraellu sekkumisena ja isikuõiguste rikkumisena. Ning lähtuvalt sellest, et RM on jätkuvalt otsinud kontakti EE ning kõnetanud lapsi, siis on laste turvatunde tagamiseks ja tulevikus lapsi kahjustava tegevuse ärahoidmiseks põhjendatud kohaldada RMile avaldaja laste suhtes suhtlemise ja lähenemise keeld. Lähenemiskeelu tähtaja sätestab tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 544 lg 1. Kohus leiab, et lähenemiskeeldu tuleb kohaldada RM suhtes tähtajaga kuni kolm aastat.
Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.