Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebe kord Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kaja esitamisel kautsjoni, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kostjale tagaseljaotsuse avalikult avalikult kättetoimetamisel loetakse TsMS § 317 lg 5 alusel otsus kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel selle väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. AS Swedbank esitas 03.05.2011 Viru Maakohtule hagi A P P vastu temaga sõlmitud lepingutest tuleneva võlgnevuse nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud 07.08.2007 sõlmisid AS Swedbank ja A P P laenulepingu nr 07-148883-VL, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 50 000.00 krooni intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 10.09.2011. Kostja kohustus tagastama lepingu laenu põhiosa ja intressi iga kuu 10. kuupäeval. Kostja jäi lepingu laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 10.04.2010. Alates 10.04.2010 kuni 07.07.2010 kostja laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud, olles viivituses 3 (kolme) üksteisele järgneva intressi maksega. Lepingu kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates, VÕS § 113 kehtestatud määra alusel (EKP intress + 7% aastas).

04.06.2010 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise kirja, tähtajaga tasuda jooksev võlgnevus hiljemalt 19.06.2010 ja hoiatusega juhul kui kostja võlgnevust nimetatud kuupäevaks ei kustuta, öeldakse leping seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles ja alustatakse kohtumenetlust kogu võlgnevuse sissenõudmiseks. Samuti hoiatati, et hagi esitamisel lisandub lepingust tulenevatele nõuetele ka menetluskulud ning hiljem kohtutäituritasud, mis nõutakse sisse võlgnikult. 07.07.2010 ütles hageja laenulepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. 02.05.2011 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 1875.76 eurot, s.h. põhiosa 1492.03 eurot, intress 152.88 eurot ajavahemiku 10.11.2009-07.07.2010 eest ja põhiosa viivis 230.85 eurot ajavahemiku 10.12.2009-02.05.2011. 03.03.2007 sõlmisid hageja ja kostja püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse MC püsimaksega krediitkaardi nr 5437405003250811 krediidilimiidiga 10 000.00 krooni, mis oli seotud arvelduskontoga nr 221025649636. Vastavalt lepingu punktile 3.1 krediteeris hageja kaardiga tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast. Lepingu punkti 6.1. kohaselt kohustus kostja maksma kasutatud krediidilimiidi eest hagejale intressi ja teenustasusid. Intressimääraks oli lepingu järgi 16%. Hageja arvestas kasutatud krediidilimiidi eest intressi igal kalendripäeval. Lepingu punktis 6.6 alusel kohustus kostja igal maksepäeval lepingus määratud tingimustel püsimakse summas kasutatud krediidilimiidi hagejale tagasi maksma. Püsimakse summaks oli lepingu järgi 400.00 krooni. Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid 575.17 euro väärtuses. Kasutatud krediidilimiidilt jättis kostja maksepäeval intressi tasumata ja püsimaksed tagastamata. Sellega rikkus kostja lepingu punkte 6.1 ja 6.6. Seoses võlgnevusega hagejale saatis hageja 04.06.2010 kostjale teatise, milles teavitas kostjat lepingust tulenevate võlgnevuste olemasolust ja palus võlgnevused tasuda hiljemalt 19.06.2010. Hageja hoiatas kostjat ettenähtud tingimuste kohaselt võlgnevuste mittetasumisel ja võlgnevuste tasumises osas kokkuleppe mittesaavutamisel, loeb hageja lepingu ülesöelduks ning pöördub võlgnevuste sissenõudmiseks kohtusse. Samuti palus hageja kostjal võimalike kokkulepete sõlmimiseks hagejaga ühendust võtta. 02.05.2011 seisuga moodustab kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 614.36 eurot, millest põhiosa 575.17 eurot, intress 0.58 eurot ja viivis 38.61 eurot. Mõlema lepingu alusel moodustab kostja võlgnevus kokku 2490.12 eurot, sh põhiosa 2067.20 eurot, intress 153.46 eurot ja põhiosa viivis 269.46 eurot. Hageja tugineb oma nõudes võlaõiguseaduse (VÕS) §-idele 8 lg 2; 23; 76 lg 1; 101 lg 1 p 1 ja 6; 102; 113 lg 1; 94 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-idele 79; 133 lg 1 ja lg 2; 139; 162; 173; 339; 340; 363; 367; 407 ja 440 sätetele. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – laenuleping, laenu tagastamise graafik, laenulepingu andmed ja sooritatud operatsioonid, laenulepingu võlgnevuse arvestus, lepingu ülesütlemise kiri, püsimaksetega krediitkaardi kasutamise leping, võlgnevuse arvestus, lepingul sooritatud operatsioonide väljavõte, maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta, hageja esindaja volikiri.

Kohtumenetluse käik 04.05.2010 võttis maakohus oma korraldava määrusega hagiavalduse menetlusse ning väljastas selle avalduses märgitud aadressil kostjale tutvumiseks, kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama. Kostjale ei ole seni õnnestunud hagimaterjale kätte toimetada. Avalikes registrites märgitud elukoha aadressil kostja ei ela. Kostja võimalikud elu- ja asukohad on kontrollitud. Ida Politseiprefektuuri teatel puuduvad neil andmed kostja tegeliku elukoha kohta, võimalik viibimiskoht on xxxx. Hageja esitas kohtule taotluse kostjale menetlusdokumendi kätteandmiseks Ametlike Teadaannete kaudu. Kohus rahuldas hageja taotluse 22.05.2012 korraldava määrusega ning avaldas kostjale kättetoimetatavad hagimaterjalid väljaandes Ametlikud Teadaanded. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.

III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses ja ka kohtu poolt menetluse käigus tuvastatud erinevatest andmebaasidest nähtunud kostja aadressidele ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjale ei ole õnnestunud kostjale kätte toimetada. Ida Prefektuuri teatel puuduvad politseil andmed kostja tegeliku elukoha suhtes. Hagimaterjalid on kostjale kohtu poolt kätte toimetanud TsMS § 317 lg 1 p 1 ja 2 alusel avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega. Kohus kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Menetlusdokumentide avalikul kättetoimetamisel loetakse dokumendid TsMS § 317 lg 5 alusel kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel nende väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest. Teadaande avaldamisel on kohus kostjat hoiatanud TsMS § 407 lg 1 ja 3 hagiavaldusele tähtaegselt vastuse esitamata jätmise tagajärgedest ning teatanud, et tähtaegselt vastuse esitamata jätmisel lahendab kohus hagi kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega, mis tehakse teatavaks maakohtu kantselei kaudu 28.08.2012. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagiavaldusele kohtu määratud tähtajaks vastust esitanud, samuti ei ole ta käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis.

Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavad seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja rikkus lepinguid, jättes täitmata oma kohustused hageja ees. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses - kokku summas 2490.12 eurot, sellest põhivõlgnevus – 2067.20 eurot, intressid – 153.46 eurot ja viivised – 269.46 eurot.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulusid tõendav dokument – maksekorraldus nr 28532, 03.05.2011 riigilõivu tasumisest summas 479.33 eurot. Hageja on tasunud avaldamiskulu 6.39 eurot (maksekorraldus nr 13515, 10.05.2012) seoses kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamisega väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kokku moodustavad hageja menetluskulud käesolevas asjas seega summas (479.33+ 6.39) = 485.72 eurot. TsMS § 177 lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks oma hagiavalduses esitanud. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 144 p 7; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist.

Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt

Kohtuotsus jõustus 12.oktoobril 2012.a Nooremreferent

Irma Külavee Kai Rosar

Kai Rosar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.