23.august 2012 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number
2-11-57096
Tsiviilasja hind
2 276,03 eurot
Hagi ese
M. L. hagi L. S. vastu 2 276,03 euro nõudes.
Pooled ja nende esindajad
Hageja M. L. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xx xxxx; kostja L. S. , isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxxx xxxxxx xxx x-xx xxxxx xxxx xxxx xxxxxxx, sideaadress xxxxxxxxxxxxxxxx xx xx xxxxxxxx xxxxx 00970.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada M. L. hagi L. S. vastu. 2.Välja mõista L. S. M. L. kasuks 2 276 (kaks tuhat kakssada seitsekümmend kuus) eurot ja 3 senti.
3.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus
5.M. L. menetluskulud ning menetluskulud (riigilõiv hagiavalduse esitamisel), mille tasumisest on M. L. vabastatud, jätta L. S. kanda.
Välja mõista L. S. M. L. kasuks menetluskulu 100 (ükssada) eurot.
7.Välja mõista L. S. riigituludesse menetluskulu 379 (kolmsada seitsekümmend üheksa) eurot ja 33 senti, mis tuleb tasuda käesoleva otsuse jõustumisest 15 päeva jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS SEB Pank või nr 221023778606 AS Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049874 (TsMS § 179 lg 5).
8.Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu 379, 33 euro tasumisega viivitamise korral tuleb L. S. tasuda käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ( TsMS § 179 lg 9).
9.Jõustunud kohtuotsus saata riigituludesse väljamõistetud menetluskulu osas teadmiseks
Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord M. L. võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. L. S. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastav riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot ( TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank (konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal (konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,
TEHTUD JÄRELDUSED
1.Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada (tl 70-72). Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale isiklikult kättetoimetatud 27.aprillil 2012 (tl 74-75). Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut
2 (4)
arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 23.oktoobril 2006 OÜ Koduliising ja kostja vahel laenuleping nr 6961023078, mille kohaselt kostja võttis laenuks 25 000 krooni intressimääraga 27% aastas. Lepingu p 4.2 kohaselt oli hageja kostja laenu käendajaks. Hageja ja OÜ Koduliising vahel sõlmiti eraldi ka käendusleping nr 6961023078. Kostja ei täitnud oma kohustusi laenuandja ees nõuetekohasel viisil ja laenuandja hagi alusel mõistis Tartu Maakohus 19.mai 2008 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-08-11725 hagejalt ja kostjalt solidaarselt välja 26 481 Eesti krooni. Jõustunud kohtuotsuse alusel nõudis kohtutäitur Aive Kolsar OÜ Koduliising kasuks hagejalt võlgnevuse summas 26 481 krooni ja menetluskulud summas 1500 krooni, kokku seega 1 788, 17 eurot. samuti nõudis kohtutäitur hagejalt kohtutäituri tasu summas 7 365, 40 krooni ja täitekulu summas 268 krooni, kokku 487, 86 eurot. Neil asjaoludel nõuab M. L. hagis L. S. vastu VÕS 69 lg 2, 5; 70 lg 1; 127 lg 1; 152 lg 1; 1043; 1044 lg 1, alusel 2 276, 03 eurot. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud ärakirjad laenu- ja käenduslepingust, tagaseljaotsusest ja kohtutäitur Aive Kolsari tõendi ( tl 5-9). VÕS § 152 lg 1 esimese lause kohaselt läheb põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu.
3.Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Hageja taotleb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse tegemist ( tl 77). Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 2 276, 03 eurot. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.
MENETLUSKULU
4.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja on taotlenud menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot (tl 77). TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 139 lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut, tuleb kostjalt välja mõista hageja M. L. kasuks menetluskuluna riigilõiv 100 eurot.
3 (4)
5.Tartu Maakohtu 03.jaanuari 2012 määrusega vabastati M. L. hagiavalduse esitamisel osaliselt riigilõivu 479, 33 euro tasumisest ja määrati hagejale tasumisele kuuluvaks riigilõiv 100 eurot. Määrus jõustus 20.jaanuaril 2012. TsMS § 179 lg 1, 2 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Pärast asjas tehtud lahendi jõustumist võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulud välja mõista määrusega nii kohus, kelle menetluses kulud tekkisid, kui ka asja lahendanud maakohus. Määrust ei või teha, kui asjas tehtud kohtulahendi jõustumisest on möödunud üle kahe aasta. Vastavalt TsMS § 190 lg 3 menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Seega kuna kohus rahuldas M. L. hagi L. S. vastu ning otsuse menetluskulude jaotuse kohaselt jäeti menetluskulud (riigilõiv hagiavalduse esitamisel), mille tasumisest on M. L. vabastatud, L. S. kanda, tuleb arvestades TsMS § 179 lg 1, 2; 190 lg 3 sätestatud välja mõista kostjalt riigituludesse menetluskulud, mille tasumisest hageja on vabastatud , so riigilõiv 379, 33 eurot. Tulenevalt TsMS § 179 lg 5 peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohtunik:
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.