Asjaõigus › Omandiasjad

MAAKOHTU LAHEND

Kohtumääruses esitatud põhjenduste kohaselt pidas maakohus vajalikuks eraldada iseseisvaks menetlemiseks A. Tammetalu nõude, milles ta palub jätkata menetlust. Kõik küsimused seoses nimetatud nõudega, sh võimalik täiendava riigilõivu tasumine ja E. Nordströmi õigusjärglase menetlusse astumine, lahendab kohus asja edasise menetlemise käigus. Maakohus leidis, et E. Nordströmi loobumine hagist A. Tammetalu vastu tuleb vastu võtta ja menetlus tsiviilasjas selles osas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel. A. Tammetalu vastuhagi E. Nordströmi ja A. Visse vastu kaasomandi lõpetamiseks selle reaalosadeks jagamise teel, kasutuskorra määramiseks ja ümberehituseelse olukorra taastamiseks tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel, sest A. Tammetalu on vastuhagi selles osas tagasi võtnud. TsMS § 168 lg 2 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lg-test 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohtu menetluses oli nii E. Nordströmi hagi kui A. Tammetalu vastuhagi. Hageja loobus hagist ja vastuhagi hageja võttis tagasi suurema osa vastuhagis esitatud nõuetest, mille üle toimuski põhiline vaidlus ilma, et kummagi poole nõudeid oleks rahuldatud. Seetõttu pidas maakohus õiglaseks ning mõistlikuks jätta E. Nordströmi menetluskulud tema enda kanda ja A. Tammetalu menetluskulud tema enda kanda ning vastuhagi kostja A. Visse menetluskulud A. Tammetalu kanda. Maakohus pidas võimalikuks määrata menetluskulude jaotuse kõigi kuni käesoleva määruse tegemiseni tekkinud menetluskulude kohta, v.a vastuhagi hageja tasutud riigilõiv summas 2 000 krooni, järgmistel põhjustel: hageja loobus kogu hagist ning vastuhagi hageja võttis tagasi nõuded, mille üle toimus põhiline vaidlus. Vastuhagi hageja nõue, mille menetlemine jätkub, oli käesoleva ajani vaid alternatiivnõue, mida sisuliselt ei ole arutatud; vastuhagi hageja on tasunud riigilõivu 1 000 krooni vastuhagilt ja 1 000 krooni hagi tagamise taotluselt. Kuna vastuhagis esitatud alternatiivnõude menetlemine jätkub, lahendab kohus vastuhagi hageja tasutud riigilõivuga seotud küsimused alternatiivnõude lahendamisel.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

esitaja õiguste ja huvide seisukohalt sisutühjaks. See oli ka põhjuseks, miks vastuhageja võttis esimesena märgitud alternatiivnõuded tagasi kohe pärast seda, kui hageja loobus hagist. Vastuhagist loobumine oli tingitud ainuüksi hagist loobumisest hageja poolt; 2) ei oleks A. Tammetalu pidanud nimetatud alternatiivseid nõudeid kohtule esitama, kui poleks kohtule esitatud kaasomandi lõpetamise nõuet kinnistu reaalosadeks jagamise teel. Kuna kohtukulud peaks ikka kandma see, kes asjatu kohtupidamise ja sellega seotud kulud on põhjustanud, siis on äärmiselt ebaõiglane jätta A. Tammetalu ja A. Visse menetluskulud A. Tammetalu kanda. Maakohus ei selgita määruses, miks või kuidas on ta niisuguse seisukohani jõudnud; 3) leiab A. Tammetalu, et juhul, kui kohtumenetluse käigus loobutakse või võetakse tagasi mõni algselt alternatiivsena esitatud nõuetest olukorras, kus mõne alternatiivsena esitatud nõude menetlemist kohtus siiski jätkatakse, siis ei tohiks algselt alternatiivsetena esitatud nõuete vahel menetluse käigus oma valiku teinud menetlusosalise karistamine menetluskulude kandmise kohustuse panemisega olla õige ega õiglane.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et arvestades seda, et hageja loobus hagist ja kostja võttis vastuhagi tagasi, tuleb menetluskulude jaotusel kohaldada TsMS § 162 lg-t 4. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Nimetatud säte kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu või võtab selle tagasi. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas oleks menetluskulude jaotuse osas TsMS § 168 lg 2 kohaldamine äärmiselt ebamõistlik. Menetlusosaliste endi poolt maakohtule esitatud menetluskulude nimekirjadest (II kd tl 86-129; 131-156) nähtuvalt on tihedalt põimunud menetluskulud, mida hageja on kandnud seoses kostja poolt vastuhagi esitamisega ning menetluskulud, mida kostja on kandnud seoses hageja poolt hagi esitamisega. Kuna TsMS § 168 lg 2 kohaldamisel jääksid hageja menetluskulud seoses vastuhagiga kostja kanda ning kostja menetluskulud seoses hagiga hageja kanda, siis tasaarvestuse tulemusena tekiks arvatavasti olukord, kus menetlusosaliste poolt asjas kantud vajalikud ja põhjendatud menetluskulud oleksid ligilähedased. Samuti arvestades hagi ja vastuhagi eset (kaasomandi lõpetamise nõue) oleks äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik kohaldada menetluskulude jaotusel TsMS § 168 lg-t 2.

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.