(Tagaseljaotsus) Kohus
Harju Maakohus Kentmanni Kohtumaja
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. august 2012.a. Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-7916
Tsiviilasi
KREDIIDIKASSA AS hagi RT vastu võlgnevuse nõudes.
Menetlusosalised ja nende
Hagihind
Hageja: KREDIIDIKASSA AS (registrikood 11344317, asukoht A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja Silver Eensaar (Julianuse Õigusbüroo OÜ, A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; e- post: [email protected]); Kostja: RT(isikukood XXX, elukoht XXX). 1 395,49 eurot
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
esindajad
tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue 22.02.2012 esitas KREDIIDIKASSA AS hagi RT vastu võlgnevuse nõudes, millest põhivõlgnevus 1 395,49 eurot, intress 832,73 eurot ja viivis 562,71 eurot. Hageja ja kostja sõlmisid 15.09.2008 laenulepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 1 403,87 eurot. Kostja ei täitnud laenulepinguga võetud kohustust tagastada laenusummat maksegraafikus kindlaksmääratud kuupäevadel. Vastavalt laenulepingu p. 8.3.1. ütles hageja laenulepingu üles ning saatis kostjale teatise laenulepingu ülesütlemisest. Hagiavalduse kohtusse esitamise seisuga on kostjal tasumata põhivõlg summas 1 395,49 eurot. Kostjal on tasumata ka laenulepingus kokkulepitud intressid summas 832,73 eurot. Samuti on hagejal õigus nõuda kostjalt laenu tagastamise viivitamise korral viiviseid laenulepingu tingimuste p. 7.1 alusel 1% päevas tasumisega viivitatud summalt. Hageja on arvestanud viivist perioodi 15.10.2009-20.02.2012 eest. liisingulepingu nr. 343-08-FKP, mille alusel hageja finantseeris kostjale liisingeseme omandamist. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulu summas kokku 671,06 eurot, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 319,55 eurot ja õigusabikulu 351,51 eurot. Kohtu põhjendused Kohus on menetlusdokumendid kätte toimetanud kostjale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 313 alusel. Antud juhul on menetlusdokumendid edastatud kostjale RT’le 26.06.2012. Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 30 päeva, arvates asja materjalide kättesaamisest. Kostja kohtule kirjalikku vastust hagiavaldusele esitanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1, § 94 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 396 lg 1. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepingus ei ole ette nähtud teisiti. 2 (3)
VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Arvestades eeltoodut ning asja materjale, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele kokku 2 790,93 eurot, millest põhivõlgnevus 1 395,49 eurot, intress 832,73 eurot ja viivis 562,71 eurot. Menetluskulu Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskuluna palub hageja kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 319,55 eurot ja õigusabikulu 351,51. Kohus on tsiviilasja materjalide analüüsimise tulemusena seisukohal, et tegemist on suure esindaja kuluga, mis ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja tegeliku töömahuga. Kohus leiab, et on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista õigusabikulu summas 63,91 eurot. Arvestades eeltoodut, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulu kokku summas 383,46 eurot, millest riigilõiv 319,55 eurot ja õigusabikulu 63,91 eurot. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.
Mai Grauberg Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.