Asjaõigus › Omandiasjad

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv summas 50 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise 1(4)

2-12-29044 taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Sergey Esin esitas 25.07.2012 Viru Maakohtule hagiavalduse Diana Kazakevitši vastu, milles palub välja mõista osa ühisest tegevusest vabaabielu kestel korteri XXX, omandamisel. Hagis esitatud asjaolude kohaselt elasid pooled vabaabielulistes suhetes aastatel 2002-2008. Ühiste vahendite arvelt ostsid pooled 2002 aastal korteri, mille omanikuks vormistati kostja. Hageja oli registreeritud elanikuna korterisse kostja avalduse alusel. Suhete halvenemisel kandis kostja 17.11.2005 hageja pangaarvele osa korteri maksumusest ehk 65 000 krooni (4 154,25 eurot). Ülejäänud osa kostja tagastada ei soovi. Korteri turuväärtuseks hindab hageja hetkel 24 000 eurot. VÕS § 581 lg 2 kohaselt eeldatakse, et seltsingulaste panused on võrdsed. Hageja leiab, et tema osa korteri hinnas on 12000 eurot ning kostja peaks talle maksma lisaks 7 845,75 eurot. Hageja palus end vabastada hagiavalduselt riigilõivu tasumisest. Viru Maakohus küsis 08.08.2012 enne hagejale menetlusabi andmise otsustamist ja hagi menetlusse võtmist kostjalt seisukohta hagiavalduse asjaolude kohta. Kostja vastuse kohaselt omandas ta korteri iseseisvalt, kuid võttis hagejalt korteriostuks laenu ning tagastas hagejale 2005 aastal 6500 krooni. Alates 2003 aasta veebruarist kuni 2005 aasta maini kandis hageja vanglakaristust. Ühistegevust hagejaga korteri omandamiseks pole pooltel olnud. Viru Maakohtu 17.04.2012 määruse kohaselt ei saa hageja oma nõuet kostja vastu esitada seltsingulepingu sätete alusel kuna selline leping poolte vahel puudub.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavalduse võtmisest tuleb keelduda. Hagi on esitatud seltsingulepingu sätete alusel ning hagi esemeks on ühisest tegevusest osa väljamõistmise nõue. Seltsingu sätete kohaldamine on kehtiva kohtupraktika kohaselt problemaatiline olukorras, kus tegemist on kinnisasjade või muude esemetega, millede omandamise aluseks olevale tehingule on seadusega kehtestatud kohustusliku vormi nõue. Üksnes vabaabielu poolte kooselu fakt ei ole piisav seltsingulepingu sätete kohaldamiseks nimetatud kooselu suhetele. Juhul, kui seltsilepinguga võtab üks või mitu seltsinglast enesele kohustuse võõrandada seltsingule õigus või vara, mille võõrandamise osas on seadusega kehtestatud kohustusliku vormi nõue, tuleb VÕS § 33 lg 2 kohaselt sõlmida ka seltsinguleping vastavas vormis, nt kinnisasja seltsingule üleandmise kohustuse korral. Seega, kui seltsinglaste eesmärk on eseme omandamine seltsinglaste ühisomandisse ning selle eseme omandamise aluseks oleva tehingu osas on seadusega kehtestatud kohustuslik vorminõue, peab ka seltsinguleping olema vastavas vormis. See tähendab, et seltsinguleping, mille eesmärk on kinnisasja omandamine seltsinglaste ühisomandisse, peab olema notariaalselt tõestatud. Nimetatud põhimõte kehtib ka vabaabielus olevate partnerite ühise majapidamise tarbeks esemete omandamisel. Hagejal, kes soovib osa ühisest tegevusest, väites, et tegemist oli lepinguga määratud temapoolse panusega seltsinglaste omavahelistes suhetes ühise eesmärgi saavutamiseks, tuleb esitada notariaalselt tõestatud pooltevaheline seltsinguleping või kirjalik ülesütlemisavaldus. 2(4)

2-12-29044 Nimelt on seltsingulepingu sätete kohaldamine vabaabielu poolte varalistele suhetele on aktuaalne ka juhul, kui üks osapooltest on teinud tööd teisele osapoolele kuuluva vara väärtuse säilitamiseks või suurendamiseks ilma eraldi hüvitust saamata. Normistiku kohaldamine eeldab poolte poolt kas sellekohase seltsingulepingu sõlmimist otsese tahteavaldusega või tuleneb lepingu sõlmimine poolte käitumisest. VÕS § 596 lg-s 1 on toodud loetelu seltsingu lõppemise alustest. Nimetatud loetelu on ammendav. Seltsingulepingu ülesütlemine seltsinglase poolt on üks seltsingu lõppemise alus. VÕS § 195 lg 1 kohaselt ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Seega tuleb seltsingulepingu ülesütlemiseks teha kirjalik ülesütlemisavaldus teisele seltsinglasele. Kuna antud juhul puudub nii leping (suulist lepingut ei saa antud juhul pidada olemasolevaks lepinguks) kui ka kirjalik ülesütlemisavaldus, ei saa nõuet osa välja nõudmiseks kostja vastu esitada seltsingulepingu alusel, vaid hagejal on võimalik nõuda teiselt poolelt kulude hüvitamist alusetu rikastumise sätete alusel. Hagejale võib hagi asjaoludest nähtavalt kuuluda küll mingi subjektiivne õigus, kuid ta on valinud selle maksmapanemiseks ebaõige tee, mistõttu kohus leiab, et esitatud asjaoludel hagiga ei ole hagejal võimalik saavutada taotletavat eesmärki, millest tulenevalt kohus keeldub TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest. TsMS § 372 lg 3 alusel võib kohus vajadusel küsida kostja seisukohta hagi menetlusse võtmise lahendamiseks. Sel juhul lahendab kohus hagi menetlusse võtmise viivitamata pärast seisukoha saamist. Kostja 14.08.2012 avaldatud arvamuse kohaselt ei ole hageja hagi 7845,75 euro nõudes põhjendatud ega tõendatud. TsMS §187 lg 1 alusel lahendab kohus menetlusabi taotluse määrusega. TsMS § 181 lg 1 p 2 alusel antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Sama sätte lg 2 alusel eeldatakse menetluses osalemise edukust, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusabi taotlejale. Kohus leidis, et esitatud asjaoludel hagiga ei ole hagejal võimalik saavutada taotletavat eesmärki, millest tulenevalt kohus keeldub hagi menetlusse võtmast. Kuna kavandatav menetlus osutus kohtu hinnangul õiguslikel põhjendustel edutuks, tuleb keelduda menetlusabi andmisest hagejale. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse TsMS § 372 lg 6 kohaselt, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulud TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 190 lg 2 kohaselt, kui menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Kohus leiab, et hageja kulud jäävad tema enda kanda ja kuna antud määruse jõustumise korral tuleb kostja lugeda menetluses osalenuks põhjendamatult, tuleb sellega seotud võimalikud kulud jätta hageja kanda. 3(4)

2-12-29044

(digitaalselt allkirjastatud) Pille Aver kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.