Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

poolelt hagihinnalt. Hagejal on õigus esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest põhjendatud apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis lahendatakse asi kirjalikus menetluses. I. Hageja nõue. BIGBANK AS hagejana esitas 26.06.2012.a. hagi kostja M R ́i vastu poolte vahel 27.03.2009.a. sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr. 0901139/15st tuleneva võlgnevuse summas 3 190,52 euro ja lisanduva viivise nõudes. Kuna kostja ei ole oma lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud, siis palub hageja kostjalt välja mõista 3 190,52 eurot, millest 1 273,18 eurot on tagastamata krediidisumma, 1 295,75 eurot intress, 103,52 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud, 448,66 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ja 69,41 eurot lepingu sõlmimise tasu. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates 26.06.2012.a. kuni krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 35,86 % tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist, juhul kui kostja ei ole hagiavaldusel vastanud. Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv 319,55 eurot ja õigusabikulu 95,87 eurot. II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus. TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on 10.07.2012.a. kätte antud hagimaterjal koos vastuse nõudega AS Eesti Post töötaja poolt. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemisest TsMS § 407 lg 1 järgi. Kostja ei ole kohtu nõuet tähtajaks, milline saabus 24.07.2012.a. täitnud, samuti ei ole teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud. VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg. l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg. l p. l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg. 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega on hageja nõue põhjendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna. TsMS § 444 lg 1 kohaselt jäetakse otsuse kirjeldav osa ära. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus kohaldas VÕS §-de 8, 76, 100, 101, 113, 115, 127-128, 158, 402 sätteid ning juhindus TsMS § 162 lg 1, 407, 442, 444 lg 1, 445 lg 2 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent