Asjaõigus › Omandiasjad

Määruse põhjendustes leidis kohus, et hageja ei ole määratlenud kostjat. Hagiavaldusest nähtub, et kostja on surnud. Kostjateks võivad sellistel juhtudel olla ka esialgse kostja pärijad. Samuti ei ole hageja nimetanud võimalike kostjate kontaktandmeid. Kostjate määratlemiseta ei ole asja lahendamine võimalik. Hageja ei ole määratlenud hagihinda ega esitanud hagihinna määramiseks kohtule andmeid kinnisasjade väärtuse kohta. Hageja ei ole tasunud riigilõivu. Hageja on küll esitanud taotluse menetlusabi saamiseks, kuid selle lahendamine eeldab muu hulgas seda, et hageja määratleb ise hagihinna või esitab vähemalt andmeid kinnisasja väärtuse kohta. Hageja ei ole täpsustanud nõuet vaatamata sellele, et kohus on kahel korral hagiavalduse käiguta jätmise määrustes sellele tähelepanu juhtinud. Kuna korter on abikaasade ühisvaraks, ei ole võimalik kellegi tunnistamine selle korteri ainuomanikuks. Tegeliku võimu teostamine näitab ära, kes on asja valdaja, kuid ei välista kinnisasja kuulumist abikaasade ühisvarasse. Sellest tulenevalt ei ole asjakohaseks nõudeks surnud isiku tunnistamine kinnisasja ainuomanikuks.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

hagita asjadest. Loetelu kohaselt ei vaata kohus hagita menetluses läbi omandiõiguse tuvastamise asju, seega saab selliseid asju eelduslikult läbi vaadata üksnes hagimenetluses ja hageja peab nimetama selleks menetluseks ka kohase kostja. Hagiavalduse kohaselt ei olnud V. Juskevitši ja tema abikaasa J.B. abielu lahutatud, mistõttu võib esitatud hagi puudutada J.B. või tema pärijate huve, kes võivad olla asjas kohasteks kostjateks. Nimetatut on maakohus ka õigesti hagejale selgitanud. Kohus ei saa ise hageja eest kostjat määratleda, mistõttu on maakohus õigesti keeldunud asja menetlusse võtmisest. Hageja väited selles, et V. Juskevitši ja tema abikaasa J.B. abielulised suhted oli lõppenud juba 60 aastat tagasi ja J.B. ei ole sellest ajast Eestis elanud ning V. Juskevitš elas abielulistes suhetes hageja emaga, ei vabasta hagejat omandiõiguse tuvastushagi esitamisel kostja nimetamisest. Samas sisaldab toimik dokumentide ärkirju (lk 50-53), mille kohaselt on 1967. aastal Valgevene NSV Grodno oblastikohus ja sama oblasti Djatlovi rajoonikohus menetlenud V. Juskevitši lahutusasja, võimalike kohtulahendite ärakirju pole hageja kohtule esitanud. Nimetatud dokumentide kohaselt kandis V. Juskevitši abikaasa 1967. aastal nime J.J. Seega peaks hageja kõigepealt veenduma, et tema isa abielu J.B. on tõepoolest lahutamata, võimalik on teha vastav päring ka Valgevene kohtuasutustele. Juhul kui abielu on siiski lahutatud enne V. Juskevitši poolt pärandvaraks oleva vara omandamist (hagiavalduse kohaselt on vara omandatud pärast 1991. aastat), puudub hagejal ilmselt ka hagi esitamise vajadus. Maakohus on eelnevalt kahel korral selgitanud avalduses esinevaid puudusi ja andnud hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Ka on maakohus selgitanud hagejale võimalust pöörduda õigusteadmistega isiku (advokaadi) poole nõuetekohase hagiavalduse koostamiseks, samuti riigi õigusabi taotlemise võimalust, mida aga hageja ei ole kasutanud. Ringkonnakohus selgitab, et hagejal on õigus pöörduda oma võimalike rikutud õiguste kaitseks uuesti maakohtu poole, kui ta esitab kohtule puudusteta hagiavalduse, sh nimetab kostja(d), kelle vastu on tema nõue suunatud.

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.