Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

2-12-15323 Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 14 päeva jooksul või kui tagaseljaotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis 28 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi AS SEB Pank kontole nr 10220034796011 või Swedbank AS kontole nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal kontole nr 333416110002 (viitenumber 3100057484). Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast. Pooltel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga. Kui hageja soovib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse, peab taotlus olema esitatud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kui kostja soovib esitada kaja, peab taotlus olema esitatud 14 päeva jooksul või kui tagaseljaotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis 28 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamine toimub üksnes siis, kui pool teatab, et soovib esitada apellatsioonkaebuse või kaja menetluse taastamiseks. Otsuse täiendamine toimub kirjalikus menetluses (TsMS § 448 lg 41). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulud Hageja palub mõista kostjalt välja menetluskulud: hageja poolt tasutud riigilõiv summas 127,82 eurot ning kulutused juriidilise abi kasutamise eest summas 60 eurot. Menetluskulud on TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetlusosaliste kohtukulud ning kohtuvälised kulud. TsMS § 162 lg-st 1 ja 2 tulenevalt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele ka kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Arvestades, et kohus teeb antud juhul otsuse hageja kasuks, jäävad menetluskulud kostja kanda. 2/3

2-12-15323 Vastavalt TsMS § 138 lg-le 2 on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Seega mõistab kohus kohtukuludena välja hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 127,82 eurot. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks muu hulgas ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Tulenevalt TsMS § 175 lg 2 teisest lausest nõustaja kulusid ei hüvitata. Seega saab TsMS § 162 lg 2 alusel mõista õigusabikuludena välja üksnes esindaja kulud. Tsiviilasja materjalides ei ole aga andmeid, et hageja osundatud kulutused õigusabile oleksid seotud esindajale makstud tasuga. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esindab hagejat seaduslik esindaja. Asja materjalides ei ole andmeid lepingulise esindaja kohta. Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et tegemist ei ole menetluskuluga TsMS § 138 lg 1 tähenduses ning kohus jätab kostjalt välja mõistmata kulud juriidilise abi kasutamise eest summas 60 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik

3/3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.