Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

2-10-60928 Asjaolud Viru Maakohtu 31.01.2011.a kohtumäärusega võeti menetlusse KÜ Puškini 11 hagi OÜ Tellmin vastu võlgnevuse nõudes, hagi hinnaks 1706, 24 eurot. 19.07.2012.a hageja esindaja esitas kohtule menetluse lõpetamise loobumise avalduse. Avalduses palub hageja lõpetada menetlus KÜ Puškini 11 hagis OÜ Tellmin vastu seoses hagist loobumisega, kuna kostja on hagiavalduses nõutud summa ära tasunud. Avalduses taotleb hageja pool tasutud riigilõivust tagastamist. Hageja esindaja kinnitab, et hageja on teadlik hagist loobumise õiguslikest tagajärgedest. 26.07.2012 toimunud kohtuistungil selgitas hageja, et kostja on peale hagi esitamist tasunud võlgnevuse hageja ees täielikult. Hageja soovib hagist loobuda, kuna kostja on nõude peale hagi esitamist rahuldanud. 30.07.2102.a. esitas hageja kohtule menetluskulude arvestuse, mille kohaselt õigusabikulusid on 494 eurot 30 senti õigusabikulusid, ja 1⁄2 hageja poolt tasutud riigilõivust so. 134,18 eurot. Kostja kohtule menetluskulude arvestust esitanud ei ole. Kostja on seisukohal, et menetlust tuleks jätkata, kuna ta ei võlgne hagejale midagi. Menetluskulude osas asus kostja seisukohale, et hagist loobumise korral tuleb hagejal kanda kostja menetluskulud. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetlus lõpetamise korral seoses hagist loobumisega ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja taotleb kostjalt menetluskulude väljamõistmist, sest kostja oli peale hagiavalduse kohtule esitamist kahe aasta jooksul tasunud hageja nõuded, s.t põhivõla ja viivised. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 268,36 eurot, Imege Grupp OÜ õigusabi hagiavalduse koostamisel 76,70 eurot, TÜ Soter juristi Palu Paas õigusabi hageja seisukohtade koostamisel ja kohtuistungil esindamisel 417,60 eurot. Seoses hagist loobumisega palub hageja tagastada pool tasutud riigilõivust summas 134,18 eurot ja mõista kostjalt välja menetluskulud summas 628,48 eurot. Kostja vaidleb taotlusele vastu. Kostja arvamusel ei ole hageja menetluskulud vajalikud ja põhjendatud. Asjas ei olnud tegemist keeruka ega mahuka vaidlusega ja asi ei nõudnud 2(2)

2-10-60928 põhjalikku analüüsimist, seetõttu ei õigusabikulude väljamõistmine põhjendatud. Kostja palub jätta menetluskulud kostjalt välja mõistmata. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega. Hageja on oma hagist loobumise avalduses märkinud, et hagejal ei ole kostjate vastu enam nõuet, kuna võlgnikud on tasunud võlgnevuse täies ulatuses. Kostja poolt kohtuistungil antud selgitusest tuleneb, et kostjad on tasunud võlgnevuse hageja ees. Kohus lahendab menetluskulud lõpplahendiga, jättes TsMS § 168 lg 5 tuginedes kõik hageja menetluskulud kostja kanda kuna kostja on rahuldanud hageja nõude peale hagi esitamist, tasudes makseid osade kaupa. Kohus lõpetab käesoleva tsiviilasja menetluse hagist loobumise tõttu ning jätab kõik menetluskulud kostja kanda. Riigilõivu tagastamine TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu kogusummas 319,55 eurot, mis vastab käesoleva hagi hinnale, s.o 1501,28 eurot. Sellest maksis hageja: - 51,19 eurot 07.12.2010 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel (maksja Irina Obidina, makstud Rahandusministeeriumi kontole 221023778606 viitenumber 2900072369) - 204,96 eurot 01.03.2011 hagiavalduse esitamisel (maksja KÜ Puškini 11, makstud Rahandusministeeriumi kontole 221023778606 viitenumber 2900072136) - 63,40 eurot 14.03.2011 (täiendav riigilõiv) (maksja KÜ Puškini 11, makstud Rahandusministeeriumi kontole 221023778606 viitenumber 2900072136). Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 147 lg 5 kuulub maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv hagimenetluseks ülemineku korral arvestamisele hagimenetluses tasutud riigilõivu hulka. Kohus on seisukohal, et tulenevalt TsMS § 150 lg 1 p 2 tuleb hageja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks rahuldada ning tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust summas 159,78 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetluskulud on TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetlusosaliste kohtukulud ning kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohus mõistab kohtukuluna välja pool hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 159,77 eurot. Menetluskulude nimekirja lisana esitas hageja arved nr 32 ja 33, mille kohaselt tasus hageja Imege Grupp OÜ-le 76,70 eurot õigusabiteenuste eest ja 38,40 eurot tõlketeenuste eest. Hageja taotleb kostjalt menetluskuluna 76,70 eurot väljamõistmist. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks muu hulgas ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Tulenevalt TsMS § 175 lg 2 teisest lausest nõustaja kulusid ei hüvitata. Seega saab TsMS § 162 lg 2 alusel mõista õigusabikuludena välja üksnes esindaja kulud. Tsiviilasja materjalides ei ole andmeid, et hageja kulutused Imege Grupp OÜ õigusabile oleksid 3(2)

2-10-60928 seotud esindajale makstud tasuga. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt hageja lepinguliseks esindajaks on Paul Paas. Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et Imege Grupp OÜ teenuste puhul, ei ole tegemist menetluskuluga TsMS § 138 lg 1 tähenduses ning kohus jätab need kostjalt välja mõistmata. TsMS § 175 lg 1 tulenevalt mõistab kohus teiselt poolelt välja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud summas 417,60 eurot on põhjendatud ning kuuluvad kostjalt välja mõistmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Leanika Tamm, kohtunik

4(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.