BIGBANK AS-i hagi J P vastu 2 315.26 eurot võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. Hagi hind 1 362.47 eurot.
Menetlusosalised
Hageja: AS BIGBANK (registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu), esindaja Artur Maljukov (Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ, epost: kohus@sissenõudekeskus.ee); Kostja: J P (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx).
Asja läbivaatamise kuupäev
08. august 2012 / Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostja J P’lt hageja BIGBANK AS-i kasuks võlgnevus 2 315 (kaks tuhat kolmsada viisteist) eurot 26 senti (sh. tagastamata krediidisumma 1 362.47 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 331.48 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 115.02 eurot, lepingu sõlmimise tasu 31.96 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 474.33 eurot).
3.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis põhinõudelt (1 362.47 eurot) alates 27.05.2012 kuni põhinõude täitmiseni lepingus ettenähtud määras 28.89% aastas.
4.Jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud 415 (nelisada viisteist) eurot 42 senti, s.h riigilõiv 319.15 eurot ja õigusabikulud 95.87 eurot.
5.Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
6.Saata kohtuotsus pooltele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.BIGBANK AS esitas 23. märtsil 2012 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2 301.72 euro saamiseks. Kohus tegi 30.03.2012 võlgnikule makseettepaneku, mis on võlgnikule kätte toimetatud 05.04.2012. Võlgnik J P esitas 12.04.2012 nõudele vastuväite.
2.Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 07.05.2012 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3.26. mail 2012 esitatud hagiavalduse kohaselt 19.12.2007 sõlmisid pooled tarbijakrediidilepingu nr 0701032/45st, mille raames on sõlmitud kolm kokkulepet. Kokkuleppe nr 3 tingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle 1 362.47eurot. Krediidisaaja kohustus maksma hagejale intressi 28.89% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK ASi krediidilepingute üldtingimusi nr S.
4.Kostjal oli kohustus tasuda lepingujärgseid maiseid alates 23.08.2010, millist kohustust kostja korduvalt rikkus. Hageja alustas võla sissenõudmise menetlust ja edastas kostjale muu hulgas kirjalikud meeldetuletused. Kostja ei asunud lepingujärgseid kohustusi täitma, mistõttu 14.03.2011 ütles hageja lepingu üles.
5.Hageja palus juhindudes VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, p 6, § 108 lg 1, 113 lg 1, § 142, § 145 lg 1, lg 2, § 396 lg 1, § 402, § 415 lg 1, § 416 lg 1 välja mõista kostjalt hageja kasuks 2 283.30 eurot (s.h tagastamata krediidisumma 1 362.47 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 331.48 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 115.02 eurot, lepingu sõlmimise tasu 31.96 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 474.33 eurot), viivis põhinõudelt (1 362.47 eurot) alates 27.05.2012 kuni põhinõude täitmiseni lepingus ettenähtud määras 28.89% aastas ning jätta menetluskulud kostja kanda.
6.Hageja nõustus asja kirjalikus menetluses lahendamisega.
KOSTJA VASTUVÄITED
7.19. juunil 2012 esitatud vastuses kostja võttis hagi õigeks. Kostja tunnistas, et ta on võtnud laenu hagejalt ja temal on kohustus hageja ees, kuid kostjal ei ole vahendeid kohustuse
2 (5)
2-12-11926 täitmiseks. Kostja kasvatab üksinda nelja alaealist last. Kostja koos lastega elab üüripinnal. Kostja sissetulekuks on peretoetus 191.80 ning toimetulekutoetus.
8.Kostja nõustus asja kirjalikus menetluses lahendamisega.
MENETLUSE KÄIK
9.22. juunil 2012 teatas kohus menetlusosalistele, et vastavalt TsMS § 403 lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis pooltele tähtaja dokumentaalsete tõendite, avalduste ja taotluste esitamiseks kuni 30.07.2012.
10.07. juulil 2012 esitatud seisukohas palus hageja TsMS § 440 lg 1 alusel hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega ja välja mõista kostjalt 2 315.26 eurot (s.h tagastamata krediidisumma 1 362.47 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 331.48 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 115.02 eurot, lepingu sõlmimise tasu 31.96 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 474.33 eurot), viivis põhinõudelt (1 362.47 eurot) alates 27.05.2012 kuni põhinõude täitmiseni lepingus ettenähtud määras 28.89% aastas ning jätta menetluskulud kostja kanda.
11.Kostja täiendavaid avaldusi, taotlusi ega dokumentaalseid tõendeid esitanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega hagile ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses, tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.
13.Poolte vahel 19.12.2007 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0701032/45st alusel andis hageja kostjale krediidi summas 639.12 eurot (10 000 krooni). Lepingu raames sõlmis hageja krediidisaajaga kolm lisakokkulepet, s.h 14.07.2008 kokkulepe nr 1, 31.03.2010 kokkulepe nr 2 ja 22.08.2010 kokkulepe nr 3. Kokkuleppe 3 alusel suurendati krediidisaaja kasutuses olevat krediidisummat ja pärast täiendava krediidisumma üleandmist sai krediidisaaja kasutuses olevaks summaks kokku 1 362.47 eurot (23 318.07 krooni). Kokkuleppe nr 3 järgi oli krediidisaaja kohustatud maksma hagejale intressi 28.89% krediidisummast aastas (t. lk. 24-30, 47-53, 55-70).
14.Hagiavalduse kohaselt kostja ei tagastanud laenusummat ega tasunud intressimakseid, mistõttu 14.03.2011 ütles hageja laenulepingu üles ja nõudis kogu laenusumma kohest tagastamist. Kostjal oma vastuses ei ole vastuväiteid hagile. Tal ei ole vaidlust poolte vahel tarbijakrediidilepingu sõlmimise, kostjal lepingu alusel kohustuse tekkimise ega tekkinud kohustuse suuruse üle. Kostja on nõustunud hagiavaldusega.
15.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi 3. lõike teise lause kohaselt, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.
3 (5)
2-12-11926
16.Et kostja õigeksvõtt on mõjutatud pettusega või on rajatud eksimusele, ei ole tuvastatud. Kuna kostja ei täitnud polte vahel sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi, siis hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude 2 315.26 eurot (sh. tagastamata krediidisumma 1 362.47 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 331.48 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 115.02 eurot, lepingu sõlmimise tasu 31.96 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 474.33 eurot) ulatuses. Samuti kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks viivis põhinõudelt 1 362.47 eurot alates 27.05.2012 kuni põhinõude tasumiseni lepingus sätestatud määras 28.89% põhinõudelt aastas. Kohus peab vajalikuks märkida, et hagiavalduse resolutsioonis hageja on eksinud nõude suurusega, tegelikult on hageja nõuete summaks 2 315.26 eurot. Hageja on seda ka ise avastanud ja on palunud oma seisukohas 2 315.26 eurot välja mõista, millele kostja ei ole vastu vaielnud.
17.Kostja ülapeetavate arv ja sisetuleku suurus ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks. Kohus selgitab kostjale, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 alusel sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 132 lg 2 alusel, kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet. Seega kostja sissetulekule saab sissenõuet pöörata üksnes 290 eurot ülevale osale. Kui kostja ülalpidamisel on neli last, nagu kostja seda oma vastuses kirjutab, siis tema sissetulekut saab arestida vaid 676.67 eurot ületavas osas. Käesolevas punktis toodu aga ei välista sissenõude pööramist kostjale kuuluvale vallas- ja kinnisvarale.
18.TsMS § 444 lg 4 esimese lause alusel kohus jätab otsusest välja põhjendava osa ja rahuldab hagi lihtsustatud vormis. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel kohus omal algatusel tunnistab otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
20.Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 271.62 eurot (25.05.2012 maksekorraldus nr 93620653, t. lk. 43). Samuti hageja on 23.03.2012 tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest riigilõivu 47.93 eurot (t. lk 4, 5, 44). Hageja on märkinud hagi hinnaks 1 362.47 eurot, millelt TsMS § 133 lg 1, RLS § 57 lg 1 ja lisa 1 alusel tuli tasuda riigilõivu 319.55 eurot. Lisaks hageja on tasunud õigusabikulud 95.87 eurot (t. lk. 41, 42)
21.Hageja on hagiavalduses palunud jätta kohtukulud kostja kanda. Kostja ei ole vastuväiteid menetluskulude suurusele esitanud. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele
4 (5)
2-12-11926 hageja kasuks riigilõiv 319.55 eurot ja hageja poolt kantud õigusabikulud 95.87 eurot. Kokku menetluskulud 415.42 eurot.
22.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg1, lg 2, § 631, § 632 1sätete kohaselt.