Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Pankadest saadud informatsiooni kohaselt olid võlgniku kontode jäägid pankades alljärgnevad: -Danske Bank A/S Eesti filiaal konto nr. XXXXXXXXXX 0,32 eurot -AS Swedbank konto nr. XXXXXXXX 0.- eurot -SEB Pank AS konto nr. XXXXXXXX 78,07 eurot ( konto arestitud Maksu- ja Tolliameti poolt) Kokku on rahalised vahendid pankades 78,39 eurot. Teistes pankades võlgnik kontosid ei oma. Rahalised vahendid kassas seisuga 01.06.2012 summas 36,95 eurot. Kokku rahalised vahendid pankades ja kassa summas 115,34 eurot. Võlgniku poolt kohtule esitatud andmeil on näidatud nõudeid ostjate vastu summas 4202 eurot. Ajutisel pankrotihalduril ei ole võimalik anda hinnangut selle debitoorse võlgnevuse sissenõutavuse kohta, kuna osa debitoorsest võlgnevusest tuleks lugeda lootusetuks, kuna võlg on tekkinud 3 aastat tagasi. Võlgniku andmeil on tegemist ebatõenäoliselt laekuvate arvetega. Eesti Vabariigi Maanteeameti liiklusregistri andmeil SNEOÜ nimele sõidukeid ja väikelaevu registreeritud ei ole. Võlgniku varale kommertspante seatud ei ole. Kokku on mul ajutise pankrotihaldurina tuvastatud võlgniku varana rahalisi vahendeid summas 115,34 eurot. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et käesoleval hetkel võlgnik OÜ SNE mingit majanduslikku-ega põhikirjajärgset tegevust ei arenda, kuna pangakontode väljavõttest nähtub, et alates aprillist 2012 rahaliste vahendite liikumist pangakontodel ei ole toimunud ning alates märtsist 2012 puudub äriühingul müügitulu (Maksuametile esitatud KMD deklaratsioonid 0 määraga). OÜ SNE poolt Äriregistrile esitatud 2010 majandusaasta aruande kohaselt lõpetas äriühing majandusaasta 74207 kroonise kasumiga ning seisuga 30.aprill 2012 oli kahjumi suuruseks 87 174 eurot ja äriühingu omakapital oli negatiivne summas miinus 89 902 eurot. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et võlgnikul olid ajutised makseraskused juba 2011 majandusaasta teises pooles, kuna äriühingul puudus vajalik käibevara oma lühiajaliste kohustuste katteks ning püsivalt maksejõuetuks muutus äriühing 2012 aasta esimese pooles kui üürileandja kasutas oma seadusest tulenevat pandiõigust ning realiseeris võlgnevuse katteks avalikul enampakkumisel võlgnikule kuuluva vara. Arvestades eeltoodut, leiab haldur, et äriühingul olid tõsised makseraskused juba 2011 aasta teises pooles ning äriühing tegutses alakapitaliseerituna. Ajutine pankrotihaldur ei saa ma anda kindlat seisukohta maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta, kuid üldjuhul võib nõustuda võlgniku poolt kohtule esitatud seletusega maksejõuetuse kohta ning üheks maksejõuetuse tekke põhjuseks oli SNL SIA ja NJC L SIA maksejõuetus, mille tõttu jäi võlgnikul saamata üle l00 000 euro. Esialgseil andmeil ei ole maksejõuetuse tekke põhjuseks kuriteo tunnustega tegu. Kuna võlgniku teadaolevad kohustused on summas ca 87 500 eurot, millele võivad lisanduda maksuvõla intressid ning võlgniku teadaolev vara on rahalised vahendid summas 115,34 eurot, on ajutine pankrotihaldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuna võlgnikul praktiliselt reaalset vara ei oma, leiab ajutine pankrotihaldur, et pankrotimenetluse jätkamine on võimalik juhul kui pankrotiavalduse esitaja poolt tasutakse PankrS. § 30 lg.2 sätestatu. Ajutine pankrotihaldur palub lõpetada SNEOÜ pankrotimenetlus PankrS. § 29 lg. 1 alusel raugemise tõttu ning välja mõista ajutise halduri tasu summas 880 eurot Kalev Mägi kasuks ja tehtud kulutused summas 51,51 eurot OÜ Pankrotihalduri-büroo Magi & Partnerid kasuks. Kohtu põhjendused. Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku kohustuste suuruseks 94 172 eurot ja vara 115,34 eurot. Haldur on seisukohal, et OÜ SNE on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Ajutise halduri hinnangul ei ole maksejõuetuse tekke põhjuseks kuriteo tunnustega tegu. Alalise maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 26.06.2012.a. ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded OÜ SNE võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2000 eurot 14 kalendripäeva jooksul. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab OÜ SNE dokumentide hoidjaks ARL ́e (ik. XXX). PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse

kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur palub välja mõista ajutise halduri tasu summas 880 eurot Kalev Mägi kasuks ja tehtud kulutused summas 51,51 eurot OÜ Pankrotihalduri-büroo Magi & Partnerid kasuks. Kohus, leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Riigivahenditest tuleb ajutise halduri tasu katteks välja mõista 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) ning ülejäänud võlgnikult.

Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.