Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

1(3)

2-10-60870

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on Korteriühistu Mõisa 12 hagi Marina Krištali vastu võlgnevuse nõudes. Hageja esitas 06.07.2012 kohtule taotluse hagist loobumise kohta, kuna XXX asuv korteriomand, mille omanik kostja oli, müüdi täitemenetluse korras ning võlgnevus, mille hageja palus kostjalt välja mõista, tasuti korteriomandi müügi saadud vahenditest täies ulatuses. Kostja esitas 27.07.2012 seisukoha hageja taotlusele, milles ei nõustu poole riigilõivu tasumisega hagejale.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hageja avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole loobumine seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse ning kostjat on sellest teavitatud. Kostjal ei ole hagist loobumise kohta vastuväiteid, mis tähendab, et ta on menetluse lõpetamisega nõus. Eelnevast lähtuvalt võtab kohus hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse otsust tegemata. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS §-st 432 ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Lähtuvalt TsMS § 168 lg-st 4 kannab hageja kostja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, välja 2(3)

2-10-60870 arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Antud juhul loobus hageja hagist, kuna hageja nõue rahuldati täitemenetluses kostja korteriomandi müügist saadud vahendite arvelt. Kohus leiab, et kuna hageja nõue täideti täitemenetluse korras, tuleb kõik menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista pool menetluses tasutud riigilõivust summas 167,54 eurot ning hageja õigusabikulud summas 28 eurot. Menetluskulude nimekirja lisana esitas hageja arve nr 1207-12/02, mille kohaselt tasus hageja OÜ-le INFOLEX PLUS 28 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 2 on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Seega mõistab kohus kohtukuludena välja pool hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 167,54 eurot. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks muu hulgas ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Tulenevalt TsMS § 175 lg 2 teisest lausest nõustaja kulusid ei hüvitata. Seega saab TsMS § 162 lg 2 alusel mõista õigusabikuludena välja üksnes esindaja kulud. Tsiviilasja materjalides ei ole aga andmeid, et hageja osundatud kulutused õigusabile oleksid seotud esindajale makstud tasuga. Samuti ei ole tsiviilasja materjalidest nähtuvalt hagejal lepingulist esindajat. Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et tegemist ei ole menetluskuluga TsMS § 138 lg 1 tähenduses ning kohus jätab need kostjalt välja mõistmata. Hageja taotleb TsMS § 150 lg 2 alusel poole riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust kui hageja loobub hagist. Hageja tasus 17.03.2011 Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011, viitenumbriga 2900072136, riigilõivu summas 335,08 eurot. Selgitusse märgitud „Riigilõiv KÜ Mõisa 12 hagiavalduse eest Marina Kristal vastu“. Seega tuleb hagejale tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 167,54 eurot, Korteriühistu Mõisa 12 arvelduskontole nr XXX AS-is SEB Pank. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.