2-10-48464/16 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

eurot, s.o hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 543,25 eurot, kohtutäituri tasu summas 15,30 eurot ning menetlusdokumentide kättetoimetamisel Ametlikes Teadaannetes avaldamise kaudu tasutud riigilõiv summas 6,39 eurot. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud AS Nordea Finance Estonia (edaspidi hageja) ja Hermann Hermannsson (edaspidi kostja) sõlmisid 18.03.2006. a liisingulepingu nr *. Liisingulepingu alusel andis hageja kostja valdusesse ja kasutusse vara, s.o *, registrimärk *, tehasetähis *. Vara valduse üleminekut kinnitab vara vastuvõtuakt, mis on allkirjastatud 18.03.2006 müüja Inchcape Motors Estonia OÜ ja kostja poolt. Kuna kostja rikkus liisingulepingus sätestatut jättes tähtaegselt tasumata liisingulepingust tulenevad maksed, siis ütles hageja liisingulepingu 27.08.2010. a üles, teatas sellest tähitud kirjaga kostjat ning ühtlasi kohustas kostjat tasuma liisingulepingu ülesütlemise hetkeks tekkinud võlgnevus summas 32 309,17 krooni ja andma vara esimesel nõudmisel üle hageja esindajale OÜ-le Reeborn (registrikood 10995372). Kostja vara tagastanud ei ole ning OÜ Reeborn on alates liisingulepingu ülesütlemisest tegelenud vara asukoha kindlaksmääramisega, kuid edutult. Kui kostja vara valdust hagejale üle ei anna, siis on kostja sellega hagejale tekitanud kahju, mille peab kostja hagejale hüvitama ja mille suuruseks on vara jääkmaksumus liisingulepingu ülesütlemise seisuga summas 37 242,83 krooni, millele lisandub liisingulepingust tulenevate tasumata lepingumaksete osa summas 32 309,17 krooni ja vara äravõtmise kulud summas 3000 krooni, kokku 72 552 krooni. 04.10.2010. a. esitas hageja kostja vastu hagiavalduse Harju Maakohtule. 08.10.2010 tegi Harju Maakohus kohtumääruse, milega keeldus hagi menetlusse võtmast ja edastas kohtualluvusel tsiviilasja Pärnu Maakohtule. 08.02.2011 saabus tsiviilasi menetlemiseks Pärnu maakohtu Haapslau kohtumajja.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 04.10.2010. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 2-4/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja kostjalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist summas 72 552 krooni (4636,91 eurot), millest vara jääkmaksumus on 37 242,83 krooni (2380,25 eurot), liisingulepingust tulenevate tasumata lepingumaksete osa on 32 309,17 krooni (2064,93 eurot) ning vara äravõtmise kulud 3000 krooni (191,73 eurot). Hageja on kohtule esitanud nõude tõendamiseks: poolte vahel 18.03.2006. a sõlmitud liisingulepingu nr * /tlk 7-10/; liisingulepingu üldtingimused /tlk 11-19/; 31.08.2010 kostjale saadetud liisingulepingu nr * ülesütlemise teate /tlk 20-21/; vara vastuvõtuakti nr * /tlk 22/; kostja poolt tasumata arved /23-28/ ning Reeborn OÜ 30.04.2010. a arve nr * /tlk 29/. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on eeltoodud dokumentidega tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt

täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 363 p 3 kohaselt on liisinguvõtja kohustatud lepingu lõppemisel tagastama liisingueseme liisinguandjale käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud seisundis, välja arvatud juhul, kui ta kasutab talle lepingu järgi kuuluvat liisingueseme omandamise õigust. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 367 lg 1, 2 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. VÕS § 367 lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Hermann Hermannsson’ilt hageja AS-i Nordea Finance Estonia kasuks välja mõista võlgnevus summas 4636,91 eurot (72 552 krooni), millest vara jääkmaksumus on 2380,25 eurot (37 242,83 krooni), liisingulepingust tulenevate tasumata lepingumaksete osa on 2064,93 eurot (32 309,17 krooni) ning vara äravõtmise kulud on 191,73 eurot (3000 krooni). Kuna kostjale on menetlusdokumendid senises menetluses kättetoimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, siis on kohus seisukohal, et kohtulahend tuleb kostjale samuti kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel.

Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 543,25 eurot (8500 krooni) /tlk 6/, kohtutäituri tagatisraha summas 26,76 eurot ja menetlusdokumentide kättetoimetamisel Ametlikes Teadaannetes avaldamise kaudu tasutud riigilõiv summas 6,39 eurot /tlk 38/. Kuna kohtutäituril ei õnnestunud menetlusdokumente kostjale kätte toimetada, maksti kohtutäiturile kohtutäituri tasu summas 15,30 eurot, seega on põhjendatud kostjalt välja mõista kohtutäituri tasu summas 15,30 eurot. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 543,25 eurot, kohtutäituri tasu summas 15,30 eurot ja menetlusdokumentide kättetoimetamisel Ametlikes Teadaannetes avaldamise kaudu tasutud riigilõiv summas 6,39 eurot. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.