Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebe kord Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kaja esitamisel kautsjoni, kautsjoni, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kostjale tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisel loetakse TsMS § 317 lg 5 alusel otsus kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel selle väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. AS Swedbank esitas 14.02.2011 Viru Maakohtule hagi A A ́i vastu temaga 22.02.2006 sõlmitud püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr 06-018967-EG tuleneva võlgnevuse nõudes, kokku summas 442.07 eurot (seisuga 14.02.2011 moodustab põhiosa võlgnevus 367.55 eurot, intress - 0,37 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis - 74.15 eurot), samuti alates 15.02.2011 VÕS § 113 lg 1 alusel arvestatava viivise ja menetluskulude hüvitamise nõudes. Hageja palub jätta menetluskulud (kokku 99.06 eurot) kostja kanda ning mõista menetluskuludelt kuni täitmiseni välja viivis VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

Hagiavalduses esitatud asjaolud 22.02.2006 sõlmisid hageja ja kostja püsimaksetega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 06018967-EG, mille alusel hageja andis kostja kasutusse Visa püsimaksetega kaardi, mis oli seotud limiidikontoga 221030742641 ning arvelduskontoga nr 221015537295 ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 8000.00 eesti krooni ulatuses. Lepingu 1 punkti 6.2 järgi arvestab hageja kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt intressi 16% aastas. Lepingu sõlmimisel leppisid pooled kokku, et kostja tasub hagejale lepingus sätestatud tingimustel ja korras igakuiselt püsimakseid, kohustades tagama maksepäeval püsimakse debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. Püsimakseks määrati lepingus 400 Eesti Krooni kalendrikuus ja maksepäevaks iga kuu 08. kuupäev. Kostja jäi püsi- ja kaardikaskomaksete tasumisega võlgnevusse 11.06.2008. 11.06.200811.10.2008 kostja püsimakseid ei tasunud. Lepingu punkti 8.3 kohaselt kohustus kostja tasuma tekkinud võlgnevuselt viivist VÕS § 113 kehtestatud määras (EKP intress + 7% aastas). 26.09.2008 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise kirja, tähtajaga tasuda jooksev võlgnevus hiljemalt 11.10.2008 ja hoiatusega juhul kui kostja võlgnevusi nimetatud kuupäevaks ei kustuta, öeldakse leping seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles ja samuti alustatakse kohtumenetlust kogu võlgnevuse sissenõudmiseks. Samuti hoiatati, et hagi esitamisel lisandub lepingust tulenevatele nõuetele ka menetluskulud ning hiljem kohtutäituri tasud, mis nõutakse sisse võlgnikult. 18.12.2008 ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles ja kandis võlgnevuse uue lepingu nr 08-281608-KE alla. 21.10.2008 esitas hageja kostja vastu kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse. 25.09.2009 jättis kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata, kuna kohtu kirjad tagastati hoiutähtaja möödumisel. Kohus jättis nimetatud kohtumääruse avaldaja esindajale saatmata. Hageja sai kohtumääruse kätte e-toimiku vahendusel 10.02.2011, millest nähtub, et määrus on jõustumise ootel. Määrus avalduse rahuldamata jätmise kohta jõustub kättetoimetamisest. 14.02.2011 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 442.07 eurot (põhiosa 367.55 eurot, intress 0.37 eurot perioodi 14.10.2008-14.10.2008 eest ja põhiosa viivis 74.15 eurot perioodi 11.06.2008-14.02.2011 eest). Hageja tugineb oma nõudes VÕS §-dele 8 lg 2; 23 lg 1; 76 lg 1; 101 lg 1 p 1 ja p 6; 94; 102; 113 lg 1 sätetele ning TsMS §-dele 79; 133 lg 1 ja lg 2; 139; 162; 173; 339; 340; 363; 367; 407; 440. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid - hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingud, lepingu ülesütlemise kiri, kohtumäärus koos e-toimiku väljavõttega, hageja registrikaart, hageja esindaja volikiri, maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta.

Kohtumenetluse käik 28.02.2011 võttis maakohus oma korraldava määrusega hagiavalduse menetlusse ning väljastas selle rahvastikuregistris märgitud aadressil kostjale tutvumiseks, kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama. Kostjale ei ole seni õnnestunud hagimaterjale kätte toimetada. Avalikes registrites on kostja registreeritud aadressil ei ole võimalik dokumente kätte toimetada.

Kostja võimalikud elu- ja asukohad on kontrollitud. Ida Politseiprefektuuri teatel puuduvad neil andmed kostja tegeliku elukoha kohta. Hageja esitas kohtule taotluse kostjale menetlusdokumendi kätteandmiseks Ametlike Teadaannete kaudu. Kohus rahuldas hageja taotluse 10.05.2012 korraldava määrusega ning avaldas kostjale kättetoimetatavad hagimaterjalid väljaandes Ametlikud Teadaanded. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses ja ka kohtu poolt menetluse käigus tuvastatud erinevatest andmebaasidest nähtunud kostja aadressidele ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjale ei ole õnnestunud kostjale kätte toimetada. Ida Prefektuuri teatel puuduvad politseil andmed kostja tegeliku elukoha suhtes. Hagimaterjalid on kostjale kohtu poolt kätte toimetanud TsMS § 317 lg 1 p 1 ja 2 alusel avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega. Menetlusdokumentide avalikul kättetoimetamisel loetakse dokumendid TsMS § 317 lg 5 alusel kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel nende väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest. Teadaande avaldamisel on kohus kostjat hoiatanud TsMS § 407 lg 1 ja 3 hagiavaldusele tähtaegselt vastuse esitamata jätmise tagajärgedest ning teatanud, et tähtaegselt vastuse esitamata jätmisel lahendab kohus hagi kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega, mis tehakse teatavaks maakohtu kantselei kaudu 12.07.2012. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagiavaldusele kohtu määratud tähtajaks vastust esitanud, samuti ei ole ta käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavad seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muu-

tumisest kuni kohase täitmiseni. Võlgnik rikkus lepingut, jättes täitmata oma kohustused hageja ees. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses - kokku summas 442.07 eurot, sellest põhivõlgnevus – 367.55 eurot, samuti kuulub TsMS § 367 tulenevalt väljamõistmisele põhivõlalt lisanduv viivis alates 15.02.2011 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni (EKP intress + 7% aastas).

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. § 144 lg 1 p 7 kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulusid tõendavad dokumendid – maksekorraldus nr 22280, 14.02.2011 riigilõivu tasumisest summas 76.69 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest 15.98 eurot. Hageja on tasunud avaldamiskulu 6.39 eurot (maksekorraldus nr 12473, 20.04.2012) seoses kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamisega väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kokku moodustavad hageja menetluskulud käesolevas asjas seega summas (76.69 + 15.98 + 6.39) = 99.06 eurot. TsMS § 177 lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks oma hagiavalduses esitanud. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 144 p 7; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

(allkiri)

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtuotsus jõustus 28. augustil 2012. a. Nooremreferent

Irma Külavee

Lea Herne

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.