Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kaja esitamisel kautsjoni, kautsjoni, mis vastab vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest kättetoimetamisest arvates. Kui apellant soovib asja arutamist arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 29.12.2011 esitas OK Debt Collect OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluses avalduse V A` vastu, kokku summas 872,39 eurot saamiseks. Makseettepanekule võlgniku poolt tähtaegselt esitatud vastuväite tõttu lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning TsMS § 486 lg 1 alusel anti nõue kostja elukohast tulenevalt üle edasiseks lahendamiseks hagimenetluses Viru Maakohtule.

Hagiavalduses esitatud asjaolud OK Debt Collect OÜ omandas 08.06.2010 MCB Finance Estonia OÜ ja kostja vahel sõlmitud lepingust tuleneva nõude. MCB Finance Estonia OÜ ja kostja sõlmisid interneti vahendusel 30.04.2007 laenulepingu, mille lisaks olnud laenulepingu üldtingimuste punkti 3.1 kohaselt laenuandja annab laenusaajale laenu summas 7500 krooni. Laenusaaja on kohustatud laenu tagastama laenuandjale koos intressidega laenulepingu üldtingimustes toodud tingimustel. 14.06.2010 saatis hageja kostjale laenutaotlemisel märgitud postiaadressile teate nõude müümise kohta. Hageja andis vastavalt laenulepingu punktile 3.1 laenusumma 7500 krooni kostja kasutusse ja käsutusse 30.04.2007. Pooled leppisid kokku laenu kasutamise eest intressi tasumises, samuti laenu tähtaegselt tasumata jätmisel viiviste tasumise kohustuses ja lepingu lisas nr 1 laenu tagastamise graafikus. Kostja on tasunud laenu tagastamisel kokku summas 201.32 eurot, millisest summast on laenu põhisumma tagastamiseks arvestatud 159.78 eurot, laenutasu tasumiseks on arvestatud 31.95 eurot ja kirjalikult saadetud meeldetuletustasu katteks on arvestatud 9.59 eurot. Vastavalt Laenulepingu Üldtingimuste punktile 4.1 kohustus kostja tasuma laenutasu laenutaotluses märgitud summa ulatuses. Laenutaotluse kohaselt kohustus kostja tasuma laenutasu summas 95.85 eurot. Vastavalt üldtingimuste punktile 5.3 kostja poolt lepinguga võetud kohustuste täitamata jätmisel või mittekohasel täitmisel ja laenuandja poolt väljastatud kirjaliku teatise alusel on laenuandjal õigus kostjalt nõuda iga kirjaliku teatise väljastamise eest teenustasu 9.59 eurot. Laenuandja saatis kostjale 11.06.2007 kirjaliku meeldetuletuse tähtajaks tasumata jäetud osamaksete kohta. Vastavalt üldtingimustele on kostja kohustatud tasuma 9.59 eurot seoses kohustuse rikkumisega temale kirjalike teadete esitamise eest. Kostja ei ole laenusummat täies ulatuses tagastanud ega hageja poole pöördunud. Inkassomenetluse raames olid hageja ja kostja kokku leppinud võla tasumises osade kaupa, kuid sellest hoolimata ei täitnud kostja endale võetud kohustusi, seetõttu on hageja sunnitud esitama oma õiguste kaitseks kohtusse hagiavalduse. Vastavalt üldtingimuste punktile 5.1 juhul kui laenusaaja jätab tähtaegselt tasumata või tasub mittetäielikult lepingust tulenevad maksed, kohustub ta maksma laenuandjale viivist 0,5% päevas tagastamisele kuulunud laenult.

Hageja arvestab viiviseid kostjale alates 07.08.2007 vastavalt laenu tagastamise maksegraafikule kuni 31.05.2015. Vastavalt üldtingimustes toodud viivisemäärale on viivisearvutus järgmine: laenujääk x viivitatud päevade arv x 0,5% päevas. Kuna sedavõrd pika perioodi vältel on viivisesumma ületanud laenu põhisummat, siis arvestab hageja kostjale viivised summas, mis on võrdne laenu põhisummaga ja loobub seda summat ületavatest viivistest. Hagiavalduse esitamisel palub hageja kohtul kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 319.56 eurot, laenutasu summas 63.90 eurot ning viivised summas 319.56 eurot. Hageja on esitanud kostja vastu nõude kokku summas 703.02 eurot, millest põhinõue on 319.56 eurot ja kõrvalnõuded 383.46 eurot. Eeltoodust lähtuvalt on hagihinnaks 383.46 eurot ja hageja on tasunud vastavalt sellele riigilõivu 76.69 eurot. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 47.93 eurot. Hagi esitamisel tasus hageja täiendavalt 28.76 eurot. Kokku on hageja tasunud riigilõivu 76.69 eurot. Hageja on hagiavalduse koostamisel juhindunud võlaõigusseaduse §-dest 76 lg 1; 82; 100; 101 lg 1 p 1 ja p 6; 396 lg 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 146; 367; 407. Hageja on hagiavaldusele lisanud nõuet tõendavad dokumendid: laenutaotlus, laenulepingu üldtingimused, teatis nõude müügist, Swedbank’i kontoväljavõte, meeldetuletus võlast, riigilõivu tasumist tõendav dokument. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid kostja elukoha aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on allkirja vastu kostjale isiklikult kätte antud 16.06.2012. Seega oli kostjal kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks 06.07.2012. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seaduses sätestatud tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Kostja hagile vastust esitanud ei ole, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. VÕS § 76 lg 1 ja 82 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingutingimustele või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine Hagiavalduses esitatud asjaoludest tulenevalt ei ole kostja täitnud kohaselt laenulepingu tingimusi ega tasunud laenumakseid ettenähtud ulatuses ja tähtajaks.

VÕS § 101 lg l alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus leiab, et kostja poolt hagiavalduses esitatud võlanõudele vastuväidete puudumisel, kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja poolt asjas kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega ka välja mõista. Avalduses on märgitud hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 47.93 eurot (maksekorraldus selgitusega: „Riigilõiv OK Debt Collect OÜ avalduse eest V A vastu“, 29.12.2011) ja hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv (maksekorraldus nr 437, 31.05.2012). Kokku on hageja riigilõivu tasunud 76.69 eurot. Hagiavalduses taotletud õigusabikulude osas selgitus hagiavalduses puudub ning vastavaid dokumente kulude kandmisest ei ole esitatud; hagiavaldus ja maksekäsu kiirmenetluse avaldus on allkirjastatud seaduse ja põhikirja alusel hagejat esindava prokuristi Eric Noormets poolt. 10.07.2012 on hageja poolt kohtule edastatud kirjas ka õigusabikuluna märgitud summa nõudmisest – 60.33 eurot – loobutud. TsMS § 174-1 tulenevalt kuulub seega kostjalt väljamõistmisele kokku menetluskulu summas 76.69 eurot. Kohus juhindus otsuse tegemisel veel TsMS § 386 lg 2; 442; 468 lg 1 p 2 ja 632 nõudeist. Kohtunik

I.Külavee

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.