2-12-11200
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Reena Undrest
Määruse tegemise aeg ja koht
5.juuli 2012. a. Haapsalu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-11200
Tsiviilasi
L Ri hagi H H vastu eelmärke kustutamiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks
Menetlusosalised, esindajad
Hageja: L R, Hageja esindaja: E R, Kostja: H H, .
Menetlustoiming
Hagiavalduse menetlusse kirjalikus menetluses
võtmise
lahendamine,
19.03.2012. a esitas L R maakohtule avalduseavaldajale kuuluva korteriomandi registriossa kantud eelmärke kustutamiseks kinnistusraamatus. Pärnu Maakohus 09.04.2012 määrusega jättis hagiavalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks – kohtule nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks, esindaja esindusõigust tõendava dokumendi esitamiseks ning riigilõivu 319,55 eurot tasumiseks. Hagiavaldusel hageja esindajana märgitud E R on kohtu määruse kätte saanud AETis 12.04.2012 /t.l 38/. Kohtu poolt määratud tähtaeg on möödunud, kuid avaldaja eeltoodud puuduseid kõrvaldanud ei ole.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lõike 1 kohaselt kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega,
2-12-11200 mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. TsMS § 3401 lõike 2 kohaselt kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Selle kohta tehtud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 371 sätestab hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused. Nimetatud paragrahvi esimese lõike kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui: 1) kohus ei ole pädev asja lahendama; 2) hagi ei allu sellele kohtule; 3) kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast; 4) on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise; 5) kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel; 6) üüri- või töövaidluskomisjoni või muu seadusega sätestatud kohtueelses menetluses, milles võib teha otsuse täitedokumendina, on samade poolte vahel asi sama nõude kohta samal alusel; 7) samade poolte vahel on sama eseme kohta samal alusel vahekohtumenetluses tehtud kehtiv lahend või kui toimub vahekohtumenetlus sellises asjas; 8) pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada, välja arvatud juhul, kui hagis on vaidlustatud vahekohtukokkuleppe kehtivust; 9) hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid; 10) hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu; 11) hagiavalduses esitatud andmed hageja või kostja kohta ei võimalda isiku tuvastamist; 12) õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. TsMS § 372 lõike 1 kohaselt kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 372 lõike 4 kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 423 sätestab hagi läbivaatamata jätmise alused. Lõike 1 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui: 1) kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud; 2) hageja on võtnud hagi tagasi; 3) kohtueelses menetluses on samade poolte vahel asi sama nõude kohta samal alusel ja seadusest tulenevalt ei ole asjas lubatud enne kohtueelse menetluse lõppemist kohtusse pöörduda; 4) kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel; 5) on alustatud vahekohtumenetlust samal alusel sama vaidluseseme üle; 6) pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada, välja arvatud juhul, kui hagis on vaidlustatud vahekohtu kokkuleppe kehtivust; 7) hageja esitatud andmed hageja või kostja kohta ei võimalda isiku tuvastamist ja isiku tuvastamine ei õnnestu ka kohtul mõistliku tähtaja jooksul;
2-12-11200 8) hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida, samuti kui hageja ei tasu kohtu ette nähtud ajaks kostjale hagi või muude menetlusdokumentide kättetoimetamiseks vajalikke kulusid, muu hulgas kohtutäituri tasu, välja arvatud kui hagejale antakse kulude kandmiseks riigi menetlusabi; 9) õigustatud isiku nimel hagi esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu; 10) hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja; 11) kohtu määratud ajaks ei ole tasutud riigilõivu esitatud nõude eest; 12) hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks; 13) kohus ei ole pädev asja lahendama. Hageja esitas kohtusse hagiavalduse, mis ei vastanud seaduses hagiavaldusele sätestatud nõuetele. Muuhulgas ei olnud hagiavalduselt tasutud riigilõivu. Kohus andis hagejale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kohtu poolt määratud tähtaeg on möödunud, kuid avaldaja eeltoodud puuduseid kõrvaldanud ei ole. Kohus on hoiatanud avaldajat, et kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmisel kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast. TsMS § 372 lõike 5 kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui hagi ei võetud menetlusse käesoleva seadustiku § 371 lõike 1 punktides 9, 11 ja 12 nimetatud alustel. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. TsMS § 168 lg 1 mõtte kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kuna avaldaja ei esitanud kohtule oma nõuet ja ei põhjendanud seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast. Menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda.
Reena Undrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.