Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

XXXXXXXXX.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud SOÜ esitas 08.05.2012 kohtule pankrotiavalduse. Osaühingu põhitegevusalaks oli peamiselt

arvutitarkvara väljatöötamine ja kaubamärgiga „Starchat“ seotud internetiportaalide ja virtuaalkeskkonna arendamine. Pankrotiavalduse kohaselt võttis 2010 veebruaris Osaühing U (registrikood XXX) ebaseaduslikult üle võlgnikule kuuluva immateriaalse vara, mille tulemusena kaotas võlgnik oma kliendibaasi ja vara väärtus langes ca 85% võrra. Seega jäi võlgnik ilma majandustegevuse aluseks olnud klientidest ja koostööpartneritest ning võlgnikul ei olnud võimalik majandustegevust jätkata. Ka puudub võlgnikul vara, mille arvelt esitada hagi immateriaalse vara väljanõudmiseks OÜ-lt U . Võlgniku hinnangul on ta maksejõuetu, see seisund ei ole ajutine ning võlgnik palub määrata ajutine haldur ja välja kuulutada pankrot. Harju Maakohtu 23.05.2012 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas SOÜ ajutiseks pankrotihalduriks Peeter Sepperi. Ajutise pankrotihalduri aruanne Peeter Sepper esitas 07.06.2012 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutine haldur märgib, et võlgnik on kantud äriregistrisse 26.10.2005. Äriregistrile on esitatud vaid 2005-2008 majandusaasta aruanded. Võlgniku poolt esitatud andmetel moodustasid SOÜ varad aastal 2009 kokku 1 830 232 krooni ehk 116 973 eurot, millest immateriaalne vara oli väärtusega 1 555 119 krooni ehk 99 390 eurot, kohustused moodustasid kokku 719 543 krooni ehk 45 987 eurot. Hilisemaid majandusaasta aruandeid või bilanssi pankrotiavalduse esitamise seisuga ajutisele haldurile esitatud ei ole, seega ei ole võimalik käesoleval hetkel teostada eelmiste majandusaastate aruannete finantsanalüüsi ning tuua välja seoseid maksejõuetuse tekkimise põhjustega. Varade nimekiri võlgniku poolt esitatud andmetel: Sularaha ja pangakontod XXX

31,65

KOKKU

7 237,09 *Nõudeid ostjate vastu loeb võlgnik ebatõenäoliselt laekuvateks. Kohustused võlgniku poolt esitatud andmetel: Summa Võlausaldaja nimi (eurodes) XXX

Pikaajalised kohustused puuduvad.

KOKKU

30 554,51 *Maksu- ja Tolliameti andmetel on maksuvõlg seisuga 29.05.2012.a 10 655,07 eurot, millelt arvestuslik intress 5 263,77 eurot, seega kokku 15 918,84 eurot. Ajutine haldur märgib, et tema poolt arvamuse ja aruande koostamise päeva seisuga teadaolevate võlgade suurus ei ole lõplik ning võib erineda võlausaldajate andmetest. Võlasummad suurenevad praktika kohaselt veelgi kuni pankroti väljakuulutamise hetkeni lisanduvate intresside ja viiviste võrra. Andmed pandiõiguste kohta puuduvad. Samuti puuduvad võlgniku kohta andmed täitemenetluse registris. Arvestades asjaolu, et võlgniku majandustegevus on seiskunud ning tal puuduvad rahalised vahendid, aga ka muu vara võlgade tasumiseks, ei ole lähitulevikus majandustegevuse jätkamine võimalik. Eelpool esitatud andmetele tuginedes saab teha

järelduse, et välja on kujunenud võlgniku maksejõuetus ning majanduslikust olukorrast tulenevalt on see alalise iseloomuga. Ajutise pankrotihalduri arvates kujunes maksejõuetus välja juba 2010, seda, esiteks, tuginedes võlgniku pankrotiavalduses esitatud informatsioonile ja, teiseks, asjaolule, et viimased pangatehingud on tehtud 2010 alguses. Maksu- ja Tolliameti andmetel tekkis SOÜ-l maksuvõlg 2009 jaanuaris ning esitamata on 2010 märts kuni september käibemaksudeklaratsioonid ja 2010 jaanuar kuni september tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonid. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks võlgniku poolt pankrotiavalduses väljatoodud asjaolu, et 2010 veebruaris võttis Osaühing U (registrikood XXX) väidetavalt ebaseaduslikult üle võlgnikule kuuluva immateriaalse vara, mille tulemusena kaotas võlgnik oma kliendibaasi ja vara väärtus langes ca 85% võrra. Seega jäi võlgnik ilma majandustegevuse aluseks olnud klientidest ja koostööpartneritest ning võlgnikul ei olnud võimalik majandustegevust jätkata. Esialgsetel andmetel vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. Täiendavat analüüsi vajaks võlgniku poolt esitatud info, mille kohaselt saaks hagi korras ebaseaduslikust valdusest välja nõuda väidetavalt ebaseaduslikult võõrasse valdusse läinud immateriaalse vara. Ajutine haldur on seisukohal, et kuivõrd võlgniku majandustegevus lõppes 2010, ei ole juhatuse liige õigeaegselt esitanud pankrotiavaldust, millega seoses võivad juhatuse liikme käitumises olla KarS § 385 1 sätestatud kuriteo tunnused. Pankrotiavalduse õigeaegne esitamata jätmine on raske juhtimisviga pankrotiseaduse mõttes. Ajutine haldur on arvamusel, et SOÜ on alaliselt maksejõuetu. Pankrotimenetluse kulude katmiseks vara ei ole, samuti puudub raha ajutisele pankrotihaldurile tasu maksmiseks ning kulude hüvitamiseks. Kohtu põhjendused Võlgniku juhatuse liige kohtuistungile ei ilmunud. Ajutine pankrotihaldur jäi esitatud aruande juurde ja palus kohtul pankrotimenetluse raugemise vältimiseks määrata kohtu deposiiti 3 250 eurot. Ajutine haldur palus välja mõista halduri tasu. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, ajutise halduri Peeter Sepperi arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et SOÜ pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku majandustegevus on seiskunud ja tal puuduvad rahalised vahendid, aga ka muu vara võlgade tasumiseks, mistõttu majandustegevuse jätkamine lähitulevikus ei ole võimalik. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks võlgniku poolt pankrotiavalduses väljatoodud asjaolu, et 2010 veebruaris võttis Osaühing U (registrikood XXX) väidetavalt ebaseaduslikult üle võlgnikule kuuluva immateriaalse vara, mille tulemusena kaotas võlgnik oma kliendibaasi ja vara väärtus langes ca 85% võrra. Seega jäi võlgnik ilma majandustegevuse aluseks olnud klientidest ja

koostööpartneritest ning võlgnikul ei olnud võimalik majandustegevust jätkata. Esialgsetel andmetel vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. Täiendavat analüüsi vajaks võlgniku poolt esitatud info, mille kohaselt saaks hagi korras ebaseaduslikust valdusest välja nõuda väidetavalt ebaseaduslikult võõrasse valdusse läinud immateriaalse vara. Kohus nõustub ajutise halduriga, et juhatuse liige on põhjendamatult kaua viivitanud pankrotiavalduse esitamisega ja eiranud Äriseadustiku (ÄS) §-s 179 lg 4 sätestatud majandusaasta aruande esitamise kohustust. Seega võivad juhatuse liikme käitumises esineda karistusseadustiku (KarS) § 3851 sätestatud kuriteo tunnused. Pankrotiavalduse õigeaegne esitamata jätmine on raske juhtimisviga pankrotiseaduse mõttes. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 12.06.2012 määrusega tegi kohus SOÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda SOÜ pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 3 250 eurot 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest kohtu tagatiste kontole. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. SOÜ pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole. Kohus leiab, et kuna SOÜ-l ei ole vara kohustuste täitmiseks ja ettevõtte majandustegevus on lõppenud, nõustub kohus ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ning SOÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada SOÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele MGile (sündinud XXX, XXX). PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei

jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Lõike 5 kohaselt kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 12 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 960 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 316,80 eurot, kogusummas 1 276,80 eurot ja teostatud kulutuste hüvituseks 123,26 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tasust 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) tuleb hüvitada riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 ja 5 alusel, kuna kohus lõpetab SOÜ pankrotiavalduse menetluse raugemisega võlgniku avalduse alusel ning võlgnikul ei jätku vara ajutise halduri tasu katteks. Samuti ei ole SOÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikud tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tagatiste kontole kohtu poolt määratud summat.

Viivi Villemson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.