Tsiviilasi nr 2-12-22918
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Külli Mõlder
Määruse tegemise aeg ja koht
05. juuli 2012, Kuressaare
Tsiviilasja number
2-12-22918
Tsiviilasi
A Ke ja E Ke avaldus hoonestusõiguse seadmiseks loa saamiseks
Menetlustoiming
Avalduse menetlusse võtmata jätmine
Menetlusosalised ja nende esindajad
•
Avaldaja 1: E K (
•
Avaldaja 2: A K )
•
Puudutatud isik 1: L K
•
Puudutatud isik 2: PO K
•
Puudutatud isik 3: A M K
12.06.2012. a esitasid A K ja E K Pärnu Maakohtule avalduse kohtu loa saamiseks. Avaldajad paluvad kohtu luba, et seada nende omandis oleva osaühingu kasuks hoonestusõigus neile kuuluvale kinnistule. Avaldusest ei selgu mis põhjusel pöördusid avaldajad kohtusse. Hoonestusõiguse kokkulepet on võimalik sõlmida notariaalselt, ilma kohtu sekkumiseta. Kohus tegi 12. juuni 2012.a. määrusega avaldajatele ettepaneku puudute kõrvaldamiseks, avalduse täpsustamiseks. Avaldajad said määruse kätte 15. juulil 2012, kuid ei ole kohtu määratud tähtpäevaks puudusi kõrvaldanud.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 6 kohaselt lahendatakse hagita menetluses nõusoleku andmist lapse nimel tehingu tegemiseks. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta
sätestatud erisusi. TsMS § 363 lg 1 p 1, 2, 3 näeb ette, et hagiavalduses märgitakse hageja selgelt väljendatud nõue, hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ja tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Hagis tuleb ära märkida ka isikuandmed. Kohus on seisukohal, et avaldajatel tuleb esitatud avaldust täpsustada. Avaldajad on esitanud kohtule avalduse loa saamiseks nende omandis oleva OÜ Innova Konsultatsioonid kasuks hoonestusõiguse seadmiseks nende omandis olevale kinnistule. Hoonestusõiguse seadmiseks loa andmine ei ole avalduses toodud asjaoludel kohtu pädevuses. Avalduse põhjal võib oletada, et avaldajad vajavad kohtu nõusolekut ja/või erieestkostja määramist alaealiste nimel tehingute tegemiseks seoses nimetatud kinnistut koormava isikliku kasutusõigusega. Esitatud avaldusest ei ole üheselt mõistetav, millise tehingu jaoks kohtu luba vaja on. Kohus on seisukohal, et avaldajatel tuleb kohtule esitada avaldus, millest oleks võimalik aru saada, kas ja millistel tingimustel taotletakse kohtu luba alaealiste nimel isikliku kasutusõiguse muutmiseks, lõpetamiseks vms. Tehingute tegemiseks nõusoleku andmisel tuleb kohtul hinnata ka avaldajate varasemat majanduskäitumist. TsMS § 3401 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Lõike 2 kohaselt, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Selle kohta tehtud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Kuna avaldajad ei ole kohtu määratud ajaks puudusi kõrvaldanud jätab kohus avalduse menetlusse võtmata ja tagastab selle avaldajatele.
Külli Mõlder Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.