Asjaõigus › Omandiasjad

2-12-17520 linnaplaneerimisameti poolt on ettevalmistamisel ettekirjutus ebaseadusliku ehitise kasutamise keelamiseks, Narva linna arhiivis ei ole mingeid andmeid selle ehitise kohta. Ühistu on nõus kandma vajalikke kulusid seoses mõõtmisprojekti ja muude tehniliste dokumentide vormistamisega. Kohus selgitas avaldajale, et kui nõudeks on omandiõiguse tunnistamine, siis peab hageja esitama dokumente ehituse kohta, millele omandiõigust tunnistada. Kuid tuleb arvestada sellega, et asjale ei saa tunnistada omandiõigust, kui asi ei ole seaduses sätestatud korras vastavasse registrisse kantud. Kohus hoiatas hagejat, et kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmisel keeldub kohus määrusega hagiavaldust menetlusse võtmast TSMS § 3401 lg 1 ja 2 alusel. Kohtumäärus on avaldajale kätte toimetatud 18.05.2012.a. Avaldaja esitas 31.05.2012 avalduse täpsustuse. Lähtudes avaldaja poolt 31.05.2012 esitatud avaldusest ei ole avaldaja kohtu esitatud nõudeid täitnud ega hagil olevaid puudusi kõrvaldanud, samuti on konkretiseerimata esitatud nõue. Seega ei ole hageja kohtu nõuet avalduse puuduste kõrvaldamiseks kohtu määratud tähtajaks täitnud. Kohtumääruse põhjendused Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kohus on seisukohal, et hagiavalduses taotlevat eesmärki pole avaldusega võimalik saavutada. Avaldaja palus tunnistada omandiõiguse tunnustamiseks kaupluse hoonele. Kohus oma määrusega selgitas avaldajale, et kui nõudeks on omandiõiguse tunnistamine, siis peab hageja kohtule esitama dokumenatsiooni ehitise kohta, millele hageja soovib omandiõiguse seadmist. Kohus on seisukohal, et ei ole võimalik tunnistada hageja omandiõigust asjale, mille olemasolu ei ole kohtul võimalik tuvastada. Kohus viitab asjaolule, et hageja viidatud ese ei ole seaduses sätestatud korras kinnisasja või vallasasjane (ehitisena) registrisse kantud. Kohtule jääb arusaamatuks, millele tuginedes nõuab hageja omandiõigust, kui temale ei kuulu ei hoonealune maa ega ka hoone ise. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt, kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. AÕSrakS § 13 lg 2 alusel ehitise kui vallasasja omandamine ei toimu leiu ja igamisega. Peremehetu ehitise hõivamise õigus ja kohustus on kohalikul omavalitsusel ja riigil Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Vabariigi Valitsuse 08.08.1996 määruse nr 211 punkti 7 kohaselt on ehitise omaniku kindlakstegemisel määravaks riikliku ehitisregistri ja kohaliku omavalitsuse õiendid, teised dokumendid ja tunnistajate ütlused. Seega algab iga asja registreerimine ehitusregistris lahendamine ei kuulu tsiviilkohtumenetluse pädevusse.

haldusmenetlusega, milliste vaidluste

Sama määruse punkti 8 kohaselt ehitise peremehetuse selgitab välja kohalik omavalitsus, kes hindab ehitist ja võtab selle arvele. Kui ehitisel ei ole valdajat, määrab kohalik omavalitsus ehitisele hooldaja; punkti 9 Kohalikule omavalitsusele esitatakse dokumendid, mis tõendavad ehitise õiguslikul alusel püstitamist ja käesoleva korra punkti 9 nõuete täitmist; punkti 13 alusel peremehetu ehitise hõivamise õigus ja kohustus on kohalikul omavalitsusel ja riigil. Kui riigivaraseaduse (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942) paragrahvi 4 lõikes 1 nimetatud riigivara valitseja esitab käesoleva korra punktis 9 nimetatud vastuväited ja Vabariigi Valitsus otsustab tema taotluse alusel, et ehitis on vajalik riigivõimu teostamise otstarbeks, hõivab 2(3)

2-12-17520 peremehetuks tunnistatud ehitise Vabariigi Valitsuse poolt määratud riigivara valitseja. Sel juhul tasub viimane kohalikule omavalitsusele ehitise peremehetuse tuvastamisega seotud kulud.. Kõik eeltoodud sätted viitavad asjaolule, et hagejal tuleb oma oletatava õiguse realiseerimiseks pöördud kohaliku omavalitsuse või halduskohtu poole. Tsiviilkohus ei ole pädev institutsioon hageja probleemide lahendamiseks. Puudub hagi ese st. asi, mille omandiõiguse tunnustamist hageja taotleb. Selleks, et hageja saaks tsiviilkohtusse pöörduda, tuleb tal läbida asja registreerimiseks haldusmenetlus ning vajadusel vaidlustada selle tulemusi halduskohtus. TsMS § 372 lg 4 järgi hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Eeltoodud põhjendustel tugineb kohus menetluset keeldumises TsMS § 371 lg 1 p1,2,3 kuna kohus on jõudud järeldusele, et maakohus ei ole pädev antud vaidlust lahendama, kohtusse pöördunud huvitatud isisk ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustulikust korrast (AÕSRakS §13 lg 2). Samuti on kohus seisukohal, et menetlusest keeldumiseks esineb TsMS § 371 lg 2 p 2 toodud alus, mille kohaselt, kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Vastavalt TsMS § 372 lg-le 6, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. See tähendab, et hagejal on õigus uuesti pöörduda kohtusse hagiavaldusega. Hagiavaldus koos lisadega tuleb tagastada hagejale.

Menetluskulud TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §§ 371 lg 2 p2, lg 1 p 9 ja 10, 463 lg 1, § 465, § 661 lg 1, lg 2 sätete kohaselt

/allkirjastatud digitaalselt/ Leanika Tamm Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.