1.Hagi rahuldada. Välja mõista OÜ-lt Kull ja Kiri 1439.43 eurot AS Pihlaka kasuks. Välja mõista OÜ-lt Kull ja Kiri AS Pihlaka kasuks viivitusintress seisuga 20.09.2011 summas 142.06 eurot ja edasi kuni põhinõude täitmiseni protsendina 0,15% päevas põhinõudest.
2.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
4.Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse. Edasikaebamise kord ja tähtaeg
5.Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Otsuse kättetoimetamine
6.Toimetada otsus kätte pooltele.
Lk 2 / 12
HAGEJA NÕUE
7.AS Pihlaka (edaspidi hageja või müüja) ja OÜ Kull ja Kiri (edaspidi kostja või ostja) sõlmisid 27.06.2011 ostu-müügilepingu nr 270611 (edaspidi müügileping), mille punktide 1.1 ja 1.2 kohaselt lepiti kokku, et müüja müüb ja ostja ostab kondiitri-, pagari- ja kulinaariatooteid (edaspidi kaup), mis vastab kehtivatele kvaliteedinõuetele, olemasolevale sortimendile, kogustele ja hinnale, mis on ära näidatud arve-saatelehel. Ostja kohustus tema poolt esitatud tellimuse, milline on aktsepteeritud müüja poolt, vastu võtma poolte vahel kindlaks määratud ajal ning selle eest tasuma. Lepingu punkti 2.1 kohaselt pidi ostja esitama müüjale kokkulepitud kaubapäeva tellimuse kauba kohaletoomisele eelneval päeval kella 8.00-st kuni kella 14.00-ni telefonil 32 55 888, kooskõlastades kauba sortimendi ja kogused. Lepingu punkti 3.1 kohaselt lepiti kokku, et kui kaup toimetatakse ostjale müüja transpordiga, peab ostja kindlustama vajalikud tingimused kauba autolt mahalaadimiseks ja kontrollkaalumiseks. Kostja esitas müügilepingu alusel hagejale 24.06.2011 e-kirja teel kell 18:36 aadressile [email protected] kauba tellimuse neljaks päevaks 30.06, 01.07, 02.07 ja 03.07.2011 (edaspidi tellimus). Tellimuses on muuhulgas täpsustatud kauba kohaletoomine iga päeva kohta kellaajaliselt ning märgitud ostja esindaja kontakttelefonid juhuks, kui müüja on kauba kohale toonud („Varustuseauto saab sisse merevärava kaudu, kontakt telefoniks kas 56120560 või 55571331"). Seega avaldas kostja tellimuse esitamisel soovi, et tellitud kauba transpordi kostja soovitud asukohta korraldaks hageja. hageja transportis tellimuses nimetatud kauba tellimuses ettenähtud ajaks ja märgitud kohta kostjale 30.06, 01.07 ja 02.07. Hageja tellis transpordi kauba transpordiks ostjale FIE-It Kaido Trilljärv, registrikood 11090816. Vastavalt lepingus kokkulepitule korraldas 30.06 ja 01.07 kostja vajalikud tingimused kauba autolt mahalaadimiseks. Kostja töötaja Alo Murel helistas 01.07 kell 14:05 hageja töötajale Tiina Põllule telefonile 5648 4596, et uurida, millal hiljemalt on võimalik korrigeerida 3. juuli tellimust. Tiina Põllu vastas telefonikõnes, et 3. juuli tellimust saab muuta kuni 2. juuli kella 10-ni hommikul. 2. juulil kella 10:00 paiku teavitas kostja töötaja Ane Murel hageja töötajat Haile Buš'i telefoni teel numbril 3255888, et tühistab kogu 3. juuli tellimuse. Hageja arvestas kostja sooviga ja seetõttu 3. juuli tellimust hageja täitnud ei ole. Hageja transportis kostjale 2. juuliks tellitud kauba vastavalt tellimuses ettenähtud tingimustele. Nimetatud kaup jõudis kaubaautoga 2. juulil kella 7:30 paiku Tallinnasse, Lauluväljaku mereväravate juurde. Transportteenust osutanud ettevõtte autojuht teavitas tellimuses nimetatud kontakttelefonil kostja esindajat, et kaup on kohal. Kostja esindaja väitis telefoni teel, et on kauba tellimuse 2. juuliks tühistanud eelmisel päeval (01.07) ja ei võtnud kaupa vastu. Kuna kaupa polnud võimalik üle anda, siis pidi transportteenust osutanud ettevõtte autojuht kaubaga tagasi hageja juurde sõitma.
8.Lepingu punktide 5.1, 5.2 ja 5.4 kohaselt on kauba hind fikseeritud kehtivas hinnakirjas ja kauba eest pidi ostja tasuma müüja poolt esitatud müügiarve-saatelehe alusel ülekandega või sularahas hiljemalt 7 kalendripäeva jooksul alates kauba eest tasumiseks saadud müügiarve-saatelehel olevale kuupäevale järgnevast kalendripäevast arvates. Tasumise all mõeldakse raha laekumist müüja arveldusarvele pangas või müüja kassasse sularahas. Tellimuses esitatud 02.07 kauba maksumus on 1297,37 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Kostja jättis hagejale 2. juuliks tellitud kauba eest hageja poolt 02.07.2011 esitatud arve nr 9307 (hagiavalduse lisa 3) alusel summas 1297,37 eurot tasumata. Kostja ei ole eelnimetatud arvet käesoleva hagiavalduse esitamise hetkeni tasunud.
9.Vastavalt lepingu punktile 5.6 on müüjal õigus maksetähtaja ületamisel nõuda ostjalt viivist 0,15% kalendripäevas iga viivitatud päeva eest tähtajaks tasumata jäänud summast. Kostja on viivituses hagejale arve nr 9307 alusel tasumisele kuuluva summa tasumisega vastavalt käesolevale lisatud viivisarvestusele. Kostja lepingust tulenev
Lk 3 / 12
võlgnevus hageja ees 20.09.2011 seisuga on summas 1439,43 eurot, millest põhivõlg moodustab 1297,37 eurot ja millest lepingujärgne viivitusintress moodustab 142,06 eurot. Kostja ei ole vaatamata hageja meeldetuletustele hagiavalduse esitamise hetkeni oma võlgnevust tasunud. Kostja võlgneb seega 20.09.2011 seisuga hagejale kokku summas 1439,43 eurot.
10.Hageja palus kostjalt e-kirja teel selgitusi 02.07 tellimuse kohta ja saatis tähitud kirjaga kostjale 25.07.2011 nõudekirja (kostja kätte saanud 01.08.2011), milles palus kostjal tasuda eelnimetatud võlgnevus hiljemalt 05.08.2011. Hoolimata sellest kostja kohustust ei täitnud, mistõttu oli hageja sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma käesoleva hagiavaldusega Tartu Maakohtusse.
11.VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, kusjuures VÕS § 76 lg 3 alusel loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Kostja pole täitnud lepingust tulenevat kohustust kohaselt, mistõttu on hagejal oma rikutud õiguste kaitseks õigus kasutada kõiki VÕS-s ettenähtud õiguskaitsevahendeid. VÕS § 108 lg 1 kohaselt juhul kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmist. Võlausaldajal on VÕS § 113 kohaselt õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivise maksmist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et viivise määraks on VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Kui lepinguga on aga ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Antud juhul kuulub kostja poolt Lepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivitamise tõttu kohaldamisele lepingujärgne viivitusintress 0,15 % päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest.
12.Hageja palub hagi rahuldada ning mõista välja nii põhinõue summas 1439.43 eurot, kui ka viivitusintress seisuga 20.09.2011 summas 142.06 eurot ja kuni põhinõude täitmiseni protsendina 0,15% päevas põhinõudelt.
KOSTJA KIRJALIK VASTUS HAGILE
13.Poolte vahel pole sõlmitud ostu-müügilepingut nr 270611. Nimetatud lepingu on sõlminud Ane Murel, kes ei ole kunagi olnud kostja juhatuse liige ega allkirjaõiguslik isik või isik, kellel on õigus teha kostja nimel tehinguid. Leping AS Pihlaka ja OÜ Kull ja Kiri vahel põhineb e-kirjadel, telefonikõnedel ja antud valdkonnas kehivate praktikatel ning tavadel.
14.AS Pihlakas nõustus müüma e-kirja teel saadetud hindade alusel oma kaupa e-kirja teel tellitud koguses OÜ-le Kull ja Kiri, kes nõustus kättesaadud kauba eest tasuma. Kuigi tehinguid korraldas kostja poolt ilma esindusõiguseta isik, jõustus just sellisel teel sõlmitud leping, kuna kostja seaduslik esindaja andis sellele oma heakskiidu arvete tasumise näol. Sellest tulenevalt tuleb ka antud vaidluses rakendada poolte kokkuleppeid ja tava.
15.Kogu perioodi vältel AS-ga Pihlaka suhtlemiseks kasutati e-maili aadressi [email protected] ja telefoninumbrit 5484596, milledelt vastas hageja AS müügijuht Tiina Põllu. 24.06. esitas kostja töötaja Ane Murel aadressile [email protected] tellimuse perioodiks 30.06-03.07. Antud valdkonnas on tavaks esitada pikemaks perioodiks ette tellimus ja igal kaubatoomisele eelneval päeval täpsustada üle tellitavad kogused ja kinnitada tellimus järgmiseks päevaks. Seda tingib asjaolu, et kaup on kiirelt riknev ja eeldatav müügi kogus võib muutuda väga kiirelt ettenägematute asjaolude tõttu. Antud
Lk 4 / 12
juhul esinesidki ettenägematute asjaoludena väga kuum ilm, vähene klientide hulk ja hageja poolt saadetud tellimusest suuremad kaubakogused. Samuti on tähtis asjaolu, et kaupa valmistatakse tellimuse täitmise päeva varahommikul või eelneval ööl, mistõttu on ka võimalik tellimust muuta väga väikese ette teatamisajaga, ilma et see tekitaks kauba valmistajale kahju. Selline tellimuste muutmine on praktikas üldlevinud.
16.Kostja töötaja Alo Murel helistas 01.07 kell 14.05 hageja töötajale (müügijuht) Tiina Põllule, et kooskõlastada tellitava kauba kogust. Maarja Lääts (OÜ Kull ja Kiri juhatuse liige) oli andnud eelnevalt vastava korralduse Alo Murelile. Alo Murel tühistas esialgse 02.07 kuupäeva kohta esitatud tellimuse ja pani ootele 03.07 esitatud tellimuse, kuna kõrge õhutemperatuur müügiplatsil, liigselt saadetud kauba kogus ja klientide vähesus ei võimaldanud esialgselt planeeritud koguseid realiseerida. Nende tingimuste tulemusena jäi osa juba tellitud ja kättesaadud kaubast realiseerimata ning tuli maha kanda. Arvestades ilmastikku ja läbimüüdud koguseid ei oleks kuidagi olnud mõistlik tellida juurde kaupa, omamata võimalust seda ilma kahjumita müüa.
17.Tiina Põllu teavitas Alo Murelit, et järgmisest päevast (02.07) on ta puhkusel ja 03.07 tellimuse osas helistaks ta numbril 3255888. Telefonikõne juures viibis ka kostja töötaja Ane Murel, kes võib antud kõne toimumist ja sisu kinnitada. Kostja töötaja Alo Mureli telefonile nr 55571331 helistati 02.07 kella 07.30 paiku ja transpordimasina juht teatas, et on kaubaga Lauluväljaku merevärava taga. Alo Murel teavitas transpordimasina juhti, et tellimus 02.07. sai tühistatud ja transpordimasin sõitis kaubaga ära. Asjaolu, et hageja ettevõttes info ei liigu, ei saa olla kostja vastutuse aluseks. Kostja töötaja Ane Murel helistas 02.07 kella 09.52 numbrile 3255888 ja tühistas 03.07-se tellimuse, seda on hageja ka oma hagis tunnistanud. Kauba toomine ja arve esitamine 02.07. tellimuse eest tuli üllatusena, kuna tellimus sai tühistatud ja kaup jäi hageja valdusesse.
18.Hageja teatab 04.07.2011 saadetud e-kirjas, et kandis maha kostja tellitud kauba väärtuses 1297,37 eurot. Kostja taotleb mahakandmist tõendavate dokumentide esitamist. Arvestades asjaolu, et AS Pihlakal on 5 esinduskauplust ja lisaks veel igapäevased tellijad, on raske uskuda, et antud 02.07 valmistatud kaubale puudus realiseerimisvõimalus läbi toimiva müügiketi. Ajaks, mil kaup jõudis tagasi AS Pihlaka tootmishoonesse (kostjale tuli selle kohta telefonikõne kella 14.00 paiku) polnud veel alustatud järgmise päeva tellimuse ettevalmistamisega ja seega olid olemas kõik võimalused antud kaubakoguse uuesti müüki saatmiseks.
19.Kostja viitab lisaks hageja poolt esitatud 02.07 kauba saatelehele ja arvele. Seal märgitud kauba kogused ei vasta hageja poolt tõendina (24.06.2011 tellimus ja tellimuse edastamise e-kiri) esitatud kostja tellimusele. Vastavalt kostja poolt esitatud lisale 8 on näha, et arve on esitatud teistsuguse kauba koguse eest, kui kostja poolt tellitud. Kostjapoolsed arvutused näitavad 02.07. tellitud kaubakoguse väärtuseks on 857,57 eurot (lisandub käibemaks 171,51 eurot) kogusummas 1029,08 eurot. See on 268,27 eurot väiksem hageja poolt esitatud arvest.
20.Kuna ostu-müügilepingut nr 270611 pole sõlmitud, siis pole ka võimalik selle alusel nõuda intresse ja vajadusel tuleb lähtuda võlaõigusseaduses sätestatud intressi määradest.
21.Kostja suhtles pikalt e-kirja ja telefoni teel hagejaga seoses 02.07 tellimusega ja tõi välja ka oma seisukohad (tellimus sai tühistatud nagu ka tühistati 03.07. tellimus). Kahjuks polnud võimalik jõuda üksmeelele, kuna hageja nõudis kostjalt telefonikõne (01.07 kell 14.05) sisu tõendamist. Kostja tõendas selle telefonikõne sisu nii Alo Mureli kui ka Ane Mureli ütlustega. Hoolimata sellest, nõudis hageja jätkuvalt 02.07 tellimuse eest tasumist. Kostja vastas korduvalt, et ei näe mingit alust arve tasumiseks, kuna tellimus
Lk 5 / 12
sai tühistatud ja kaup jäi hageja valdusesse koos mõistliku ajaga selle realiseerimiseks. Asjaolu, et hageja ettevõttes info ei liigu, ei saa olla nõude aluseks.
22.Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
HAGEJA VASTUS KOSTJA KIRJALIKULE VASTUSELE
23.Müügileping sõlmiti perioodil 01.06.–24.06.2011 e-posti teel toimunud eelläbirääkimiste tulemusena ja vormistati 27.06.2011 lihtkirjalikult pärast müüjale tellimuse esitamist. Kostja poolt allkirjastas lepingu tema majandustegevuses tegutsev isik Ane Murel. Lepingu tingimused on hiljem heaks kiitnud kostja seaduslik esindaja (vastus hagiavaldusele, p 1.2. „Kuigi tehinguid korraldas kostja poolt ilma esindusõiguseta isik, jõustus just sellisel teel sõlmitud leping, kuna kostja seaduslik esindaja andis sellele oma heakskiidu arvete tasumise näol.“). Seega on pooled sõlminud omavahel õiguspäraselt kehtiva müügilepingu.
24.Müügilepingu olulised tingimused määratleti 24.06.2011 hagejale e-kirjas esitatud tellimuses (tl 8, 9) ja 27.06.2011 allkirjastatud lepingus (tl 6, 7):
24.1.müüdav kaup: kondiitritooted;
24.2.müüdava kauba kogus: vastavalt tellimusele;
24.3.müüdava kauba hind: vastavalt tellimusele, müüja kehtivale hinnakirjale;
24.4.müüdava kauba üleandmise tähtaeg: vastavalt tellimusele.
25.Kostjaga lepingu sõlmimisel kasutas hageja tema kasutuses olevat raamlepingut, mis võimaldab ostjatel pikema perioodi jooksul esitada nö jooksvalt tellimusi ja sellel põhjusel puuduvad lepingus fikseeritud hinnad, kogused, lepingu täitmise tähtajad jne. Hageja ja kostja vahel sõlmitud müügileping ei olnud lepingueelsetel läbirääkimistel kokkulepitut arvestades raamleping põhjusel, et müügilepingu tingimused lepiti kokku konkreetselt, määratledes täpselt müüdavat kaupa, selle koguseid, hinda, üleandmist ja tasumise aega. Seega lepiti poolte vahel kokku müügilepingu tingimustes enne raamlepingu sõlmimist.
26.Lepingut asuti täitma vastavalt tellimusele ning 30.06. ja 01.07.2011 tellimused täideti vastavalt kokkulepitule. Lepingu täitmise probleemid ilmnesid 01.07.2011, mida käsitleb ka kostja poolt kohtule esitatud paber (tl 30), milles on märgitud, et kostjal on raskusi varasemate tellimustega soetatud kauba omapoolse realiseerimisega. Kuna antud paberil puuduvad rekvisiidid ja selle koostamisel on eiratud dokumendile kui tõendile esitatud nõudeid (kelle poolt ja mis eesmärgil koostatud dokumendiga on tegemist jne), palub hageja selle tagastada kostjale ja mitte võtta toimikusse.
27.Hageja ja kostja vahel tekkis vaidlus 02.07.2011 tellimuse täitmisega. Kostja väidab, et on teinud hagejale lepingutingimuste kohaselt tahteavalduse 02.07.2011 tellimuse tühistamiseks, kuid hageja kinnitab, et ta ei ole sellekohast tahtevaldust kätte saanud. Tellimuse muutmiseks sai lepingu kohaselt (lepingu p 2.1.) kostja teha hagejale tahteavalduse konkreetsel ajavahemikul (kohaletoomisele eelneva päeva kell 10.0014.00) ja konkreetsele telefoninumbrile (+372 3255888) helistades. Nimetatud lepingu tingimused on hageja poolt seatud ja nende eesmärgiks on tagada hageja kui kauba tootja tootmis- ja müügiprotsessi tõrgeteta toimimine. Need on olulised lepingu tingimused.
28.Peale selle on üldteada, et pagari-, kulinaaria- ja kondiitritoodete valmistamiseks kulub tunde ja võimatu on neid valmistada tootmisettevõtte poolt mõnetunnise etteteatamistähtajaga. Pärast kella 14.00 ei saa muuta järgmise päeva kella 06.00 üleantava valmistoodangu tellimusi, vastasel korral muutuks tootmine võimatuks.
Lk 6 / 12
29.Hageja on määratlenud teise olulise lepingu tingimusena ka telefoninumbri, kuhu ostja saab helistada tellimuse esitamiseks või selle muutmiseks (raamlepingu puhul). Teistele hageja ettevõtte telefoninumbritele ei ole võimalik tellimuse muutmiseks helistada. Asjaolude kohaselt, mida aktsepteerib ka kostja, helistas hagejale müügilepingu tingimusi rikkudes kostja esindaja 01.07.2011 kell 14.05 ja ebaõigele telefoninumbrile +372 5648 4596. Pooled vaidlevad selle üle, mida kostja telefonikõnes hagejale ütles. Vaidlust ei ole asjaolu suhtes, kas 03.07.2011 tellimus tühistati kokkulepitud tingimusi täites. Kostja esindaja helistas 02.07.2011 kell 10.00 hageja telefoninumbrile +372 3255888 ja teavitas 03.07.2011 tellimuse tühistamise soovist. Müüja aktsepteeris seda ja tellimust ei täidetud.
30.Hageja juhib tähelepanu vaidlusaluse telefonikõnega (01.07.2011 kell 14.05 väidetav tellimuse tühistamine) seotud aspektidele: kostja kinnitab, et tema esindaja helistas 01.07.2011 ebaõigele telefoninumbrile ja ebaõigel ajal ning väidetavalt tühistas 02.07.2011 tellimuse. Antud väide ei ole kooskõlas kostja hilisema tegevusega lepingu täitmisel.
31.03.07.2011 tellimus tühistati lepingus kokkulepitud tingimusi täites: kostja tühistas 03.07.2011 tellimuse, helistades 02.07.2011 kell 10.00 telefonile +372 3255888. Eeltoodut arvestades ei saa pidada kostja selgitusi 01.07.2011 telefonikõne osas usaldusväärseks. Hageja ei eita 01.07.2011 telefonikõnet ja on selgitanud, et selle kõnega ei olnud võimalik tühistada 02.07.2011 tellimust ja telefonivestluse sisuks oli 03.07.2011 tellimuse muutmise tingimuste kohta teabe saamine. Seda asjaolu kinnitab kostja hilisem, eelkirjeldatud tegevus.
32.Kokkuvõttes peab hageja kostja hagiavalduse vastuses esitatud väiteid paljasõnalisteks ja kohut eksitavateks. Kostja on rikkunud müügilepingu tingimusi, mida kinnitavad kirjalikud tõendid ja poolte omaksvõetud faktiväited.
KOSTJA VASTUS HAGEJA VASTUSELE
33.Kostja leiab, et ei saa kuidagi nõuet aktsepteerida, kuna tellimus täideti valesti.
34.Kostja ei väida, et ei eksisteeriks kehtivat ostu-müügilepingut. Kostja viitab vaid sellele, et käesolevas vaidluses ei saa lugeda kehtivaks lepinguks lepingut nr 270611, kuna sellele pole seaduslik esindaja kunagi heakskiitu andnud. Heakskiidu sai tasumise näol vaid e-kirjade ja telefonikõnede teel sõlmitud ostu-müügileping.
35.Kostja leiab, et kui hageja suunas järelejäänud kauba kusagil müügile, siis ei sa tal olla ka kahjunõuet.
HAGEJA TÄIENDAV SEISUKOHT
36.Hageja esitab kronoloogilise ülevaate lepingueelsetest läbirääkimistest, müügilepingu ja raamlepingu sõlmimisest, mis on järgmine.
37.01. juunil 2011 edastab kostja e-kirja hagejale ettepanekuga sõlmida hageja ja kostja vahel pagari- ja kondiitritoodete müügileping koos sooviga saada hagejalt tema müügitingimusi. 01. juunil 2011 vastab hageja kostjale, et soovib asuda lepingueelsetesse läbirääkimistesse. 02. juunil 2011 kostja kirjas hagejale esitas kostja sõlmitava lepingu ligilähedase mahu ja valmistatava asjade üleandmise tähtaja. Samas kirjas soovis kostja saada hageja hinnakirja. 02. juunil 2011 kirjas kostjale esitas hageja oma kauba sortimendi ja hinnakirja. 08. juunil 2011 teatab kostja oma kirjas hagejale, et
Lk 7 / 12
soovib tellimuse esitada 27. juunil 2011. 08. juunil 2011 teeb hageja oma kirjas kostjale ettepaneku sõlmida poolte vahel raamleping tellimuste esitamise, täitmise, muutmise, tarnete jm oluliste tingimuste määratlemiseks. 08. juunil 2011 saadab kostja hagejale kirjaga raamlepingu sõlmimiseks vajalikud rekvisiidid ja selgitused. 24. juunil 2011 esitab kostja hagejale tellimuse. 27. juunil 2011 edastab hageja kirja kostjale, millele on lisatud raamlepingu projekt. 27. juunil 2011 sõlmivad hageja ja kostja lepingu nr 270611.
38.Seega toimusid poolte vahel 01.juunist-24.juunini 2011 lepingueelsed läbirääkimised (VÕS § 14). See on lepingu sõlmimisele eelnev etapp, kus räägiti läbi olulised lepingutingimused ja tehakse ettevalmistusi lepingu täitmiseks. 24. juunil 2011 sõlmiti kostja poolt hagejale tellimuse esitamisega poolte vahel müügileping (VÕS § 208 jj), milles olid lepingu pooled oma tahteavaldustega kindlaks määranud: müüdav kauba (pagari- ja kondiitritooted vastavalt tellimusele); müüdava kauba koguse (vastavalt tellimusele); müüdava kauba hinna (vastavalt müüja kehtivale hinnakirjale); müüdava kauba üleandmise tähtajad (vastavalt tellimusele). Pärast 24. juunit 2011 pooled oma tahteavaldusi (tellimust, hinnakirja, tarnetingimusi vms) muutnud ei ole ja lepingut asuti täitma vastavalt kokkuleppele. 27. juunil 2011 allkirjastatud lepinguga nr 270611 (raamleping) lepiti kokku pooltevahelised üldised lepingusuhted, mis määratlesid tellimuste esitamise, muutmise, täitmise jm üldtingimusi. Raamlepingu sõlmimise ettepaneku tegi hageja 08. juunil 2011 seoses vajadusega määratleda neid üldtingimusi, mida tellimuste esitamisel ja täitmisel lepingupooled saavad aluseks võtta ja kostja aktsepteeris seda 27. juunil 2011.
39.Seega ei ole raamlepingu kui üldiste lepingutingimuste kokkulepe vaadeldav eraldiseisva lepinguna. Sellega ei loodud poolte vahel uusi ja varasemalt loodud õigussuhtest erinevaid õigusi-kohustusi. Vastavalt seadusele on võimalik lepingutingimusi muuta poolte kokkuleppel ka lepingu täitmise ajal. Lepinguvabaduse printsiip ei sea tingimusi lepingusuhete ümberkujundamisele, v.a teatud imperatiivsed seaduses sätestatud normid. Kehtiv õigus ei keela olemasolevat õigussuhte ümberkujundamist uue lepingu vormistamisega. Hageja ja kostja vahel sõlmiti raamleping müügilepingu kehtivuse ajal ja sellega võtsid pooled endale kohustuse omavahelistes lepingusuhetes täita raamlepingu tingimusi selles osas, mida tellimus(ed) ei määratle. Raamlepingu tingimusi ei saa loomulikult kohaldada tagasiulatuvalt. Kui raamleping oleks sõlmitud pärast 02. juulit 2011, ei saaks hageja käesolevas vaidluses tugineda nende sätetele.
40.Hageja leiab kokkuvõtteks, et müügileping poolte vahel sõlmiti tellimuse esitamisega hagejale lepingueelsete läbirääkimiste käigus määratletud tingimustel ja hiljem (enne lepingu täitmisele asumist) seda täiendati. Raamleping sõlmiti 2 päeva pärast müügilepingu sõlmimist ja 3 päeva enne selle täitmist. Pooled olid selle täitmise ajal (30.06-03.07.2011) seotud selle tingimustega. Hageja peab põhjendamatuks kostja müügilepingu täitmisega seotud vastuväiteid. Hageja ei pea heauskseks õiguste teostamiseks kostja soovi distantseeruda endale võetud kohustustest formaalsete vastuväidete esitamisega.
41.Seoses kostja kahtlustustega, et hageja on tellitud kauba realiseerinud ja hagis esitatud nõudega soovib alusetult rikastuda, esitab hageja kohtule müügikõlbmatute kaupade mahakandmise akti. Akt määratleb kostja poolt tellitud 02.07.2011 kauba mahakandmist.
KOSTJA TÄIENDAV VASTUS
42.Asjas ei ole vaidlust selle üle, et poolte vahel oli sõlmitud müügileping. Vaidlusaluseks asjaoluks on sõlmitud müügilepingu tingimused ning sellest pooltele tulenevad õigused ja kohustused. Hageja on oma argumentatsioonis pidevalt toetunud ostu-müügilepingule nr
Lk 8 / 12
270611, mis ei ole aga allkirjastatud ega heaks kiidetud kostja esindaja poolt. Eelnevast tulenevalt ei saa nimetatud lepingust kostjale tuleneda mingeid kohustusi.
43.Kostja viitab asjaolule, et ka hageja ise ei ole kunagi juhindunud ostu-müügilepingust nr 270611. Esiteks on hageja 25. jaanuari 2012 istungil väitnud, et tellimust sai tühistada kuni kella 10.00-ni, kuigi lepingus on ajaks märgitud 14.00. Teiseks käsitleb leping müüja transpordi küsimusi (p 3.1.), kuid tegelikkuses kasutati hoopis kolmandate isikute teenust (lisa 1, 5. juuli 2011.a. kiri). Kolmandaks erineb kauba eest tasumise aeg (p 5.4.), mis oli poolte vahel kokku lepitud 10 päeva. Neljandaks ei ole ostu-müügilepingus nr 270611 viidatud ühelegi antud suhet puudutavale olulisele asjaolule (kauba kogus, liik, kvaliteet, maksetingimused jms), milles pooled tegelikkuses varem kirja teel kokku leppisid ja mille järgi tegelikult käituti. Hageja on asunud lepingule tuginema pärast kommunikatsiooniprobleemi enda ettevõttes, mis põhjustas 2. juulil 2011 vale tarne.
44.Kostja leiab, et tegelikkuses on asjas primaarse tähtsusega poolte vahel toimunud kirjavahetus, millest tulenevad müügilepingu tingimused. Lahtiste tingimuste osas tuleb kohaldada võlaõigusseadust ja võlaõiguses kehtivaid üldpõhimõtteid ning valdkonnas kehtivat praktikat ja tava.
45.1. juunil 2011 pöördus kostja hageja poole sooviga koostööd alustada. Kostja vastas samal päeval ning pooled asusid ühiselt läbirääkimistesse. Kostja kontaktisikuks hageja juures oli müügijuht Tiina Põllu, kellega toimus kogu suhtlus. Umbkaudne tellimus vaieldava päeva (02.07.2011) osas esitati kostja poolt algselt 2. juuni 2011 e-kirjas. Umbkaudse tellimuse kohaselt sooviti ca 1000 pirukat ja saia, mis pidid kohale jõudma kell 08.00-08.30. Nimetatud umbkaudset tellimust täpsustati 24. juunil 2011, mil esitati juba konkreetne tellimus (tl 8-9). Tellimus erines hageja poolt tarnitust, millele on kostja varasealt viidanud oma kirjavahetuses hagejaga (lisa 1) ning mida kostja on täpsustanud oma 21. novembri 2011 seisukohas.
46.VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Eeltoodust tulenevalt saaks hageja nõue, tuginedes poolte poolt aktsepteeritud tellimusele ja hinnakirjale, VÕS § 76 lg 3-le ja VÕS § 213 lg 1-le ning faktiliselt 2. juulil 2011 tarnitud kaupadele, olla maksimaalselt 991,17 eurot. Kuna pooled ei ole viivises kokku leppinud, saaks asjas kohaldada ainult seadusest tulenevat viivist.
47.Lisaks viitab hageja asjaolule, et väited pirukate ja saiade mahakandmise kohta ei saa praktikast ja mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt olla tõepärased. Kaine mõistusega ettevõte ei hävita mõned tunnid varem valminud toiduaineid põhjusel, et tellija tellimuse tühistas, vaid realiseerib need, kasutades alternatiivseid müüjaid.
48.Vaidlusaluse 2. juuli 2011 tellimuse tühistamise kohta selgitab kostja järgnevat. 2011 juulikuu algus oli äärmiselt kuum, mille tõttu kannatas oluliselt kostja läbimüük ning kostja oli sunnitud osa kaupa maha kandma. Nimetatud kuumus on kostja arvates üldteada asjaolu, kuna sellega kaasnevad hädad ja aktsioonid (üritusel osalenud pidutsejatele veepudelite jagamine) leidsid laialdast käsitlemist meedias. Eelnevast tulenevalt oli kostja jaoks vältimatu 2. juuli 2011 ning hiljem ka 3. juuli 2011 tellimuse tühistamine. Tellimuse tühistamine on hageja sarnaste ettevõtete puhul praktikas ja tavas üldlevinud ning aktsepteeritud toimimise viis, millele viitab juba ka see, et hageja ostu-müügilepingus nr 270611, mis selle sõnastust järgides on ilmselt tüüpleping, on tellimise tühistamine ja muutmine ilma tagajärgedeta aktsepteeritud. Tellimuse tühistamise võimalikkust ei ole hageja vaidlustanud.
49.Kostja tühistas tellimuse, helistades selleks oma kontaktisikule hageja juures. Asjaolu, et informatsioon hageja ettevõttes ei liikunud, ei kuulu kostja vastutusalasse. Uuel numbril tühistati 3. juuli 2011 tellimus asjaolul, et Tiina Põllu läks puhkusele, millest informeeris kostjat 1. juulil 201 toimunud telefonikõne ajal. Telefonikõnede toimumist ei ole hageja vaidlustanud.
Lk 9 / 12
50.Hageja on viidanud, et kostja pidi tellimuse tühistama ostu-müügilepingus nr 270611 sätestatud lauatelefoni numbril. Kostja leiab, et selline kohustus puudus, kuna nimetatud lepingust ei tulene kostjale mingeid kohustusi. Ühtlasi on Tiina Põllu hageja müügijuht, millest tulenevalt ei saa olla kahtlusi, et isik vastutab müügi organiseerimise eest ja hea usu ning mõistlikkuse põhimõttest lähtudes pidi info jõudma hagejani. Lisaks on hageja kodulehel ka antud seisukoha koostamise ajahetkel ostu ja müügi infotelefonidena kasutusel mõlemad telefoninumbrid: Tiina Põllu mobiil ning ostu-müügilepingus nr 270611 sisalduv lauatelefon. Eeltoodust tulenevalt helistas kostja tellimuse tühistamiseks õigel numbril.
51.Pooled on vaielnud kõne sisu üle. Kostja jääb oma varasemate väidete juurde, et tühistas
1.juulil 2011 kogu 2. juuli 2011 tellimuse. Kostja on seisukohal, et mingil põhjusel ei liikunud info Tiina Põllu kaudu vajalikke kanaleid pidi edasi, mis on antud hagiavalduse peamiseks põhjuseks. Eeltoodut toetab ka asjaolu, et sarnaseid apsakaid esines poolte lühikese ärisuhte käigus korduvalt varemgi: hageja ei edastanud kostjale läbipääsu loa jaoks auto numbrit, saatis kaupu ilma saatekirjata ning vales. Kostja on seisukohal, et käitus 2. juuli 2011.a. tellimuse tühistamiseks Tiina Põllule helistades nõuetekohaselt, tellimus on kehtivalt tühistatud ning hagejal puudub sellest tulenevalt 2. juulil 2011 ekslikult tarnitud kaupade eest kostja vastu nõue.
HAGEJA VASTUS KOSTJA TÄIENDAVALE VASTUSELE
52.Kostja soovib menetluses sihikindlalt väita, et müügileping on sõlmitud selleks volitusi mitteomava isiku poolt ja sellest ei saa tuleneda kostjale mitte mingeid kohustusi. Hageja soovib selles osas märkida, et 24. juunil 2011 esitas Ane Murel, kes ei ole kostja juhatuse liikmeks, hagejale tellimuse, mida hageja asus täitma. Kostja seda oma vastuväidetes ei käsitle, millega jätab täielikult lahtiseks Ane Mureli volituste küsimuse (kord on volitused, kord ei ole). Seega soovib kostja anda Ane Murelile endale sobivalt volitusi ja vastavalt vajadusele need temalt ära võtta.
53.Lepingu sõlmimisel ja täitmisel peavad lepingu pooled järgima VÕS § 6 ja 7. Hea usu põhimõtte vastane on tehingu täitmisel tegutseda tehingutingimuste kohaselt, kuid õigusvaidluse tekkimisel, tagantjärgi tõlgendada tehingut endale sobival moel. Tehingu täitmisel on kostja täitnud raamlepingu tingimusi, kuid kohtumenetluses soovib seda eirata. VÕS § 12 reguleerib olukorda, kui lepingu pool püüab tehingu allkirjastanud isiku volituste puudumisele tuginedes mitte täita oma tehingust tulenevaid kohustusi. Kohtumenetluses esitatud tõendite valguses on ilmne, et kostja on tuginenud tellimuse tühistamisel raamlepingu tingimustele (03.07.2011 tellimus). Hageja on müügilepingu (tellimusraamleping) tingimusi täitnud korrektselt ja kostja ei ole esitanud hagejale ühtegi kirjalikku pretensiooni tehingu tingimuste rikkumiste kohta. tss § 116 reguleerib ettevõtja majandustegevuses tegutsevate isikute esindusõigust. Käesolevas vaidluses on tehingu teinud isik, kes osales ilma igasuguse kahtluseta kostja majandustegevuses ja tema huvides ning tehing on kostjaga seotud. Tehingut on täitnud kostja, võttes kauba vastu ja tasudes arveid. Meelevaldne ja ebaõige on kostja esindaja väide, et hageja ise ei ole „kunagi“ tuginenud raamlepingule. Kostja käsitleb kohtumenetluses detailselt tehingu täitmise üksikasju ning „avastab“ üllatuslikult puudusi, probleeme lepingu täitmisel (palav ilm, volituseta tehing, kolmanda isiku transporditeenuse osutamine kui tehingutingimuste rikkumine, arve maksmise kuupäevade mittevastavus tehingule, saatekirjade väidetavad puudumised, lahtised tehingu tingimused, kauba koguste ebaõigsus või määratlematus jne), millest kostja hagejat tehingu täitmise käigus ei teavitanud. Eelnimetatud paljasõnalised „probleemid“ ei muuda isegi tagantjärgi oluliselt tehingu sõlmimise ja täitmisega seotud faktilisi asjaolusid. Kostja püüab kohtumenetlus ennast näidata abitu tehingupartnerina, kellel puudusid teadmised, oskused ja võimalused oma huvide esindamisel, kelle vastu olid isegi Põhja-Eesti ilmastikuolud. Hageja seisukohast on
Lk 10 / 12
kostja poolt nimetatud „probleemid“ otsitud ja paljasõnalised. Igal lepinguosalisel on seadusest ja tavadest tulenev hoolsuskohustus lepingu sõlmimisel ning täitmisel.
54.Kostja esindaja on avaldanud, et hageja poolt kauba mahakandmine ei ole õige ega tõsiseltvõetav ning viitab seejuures ettevõtja ebakainele mõistusele kauba mahakandmisel. Hageja laimamine advokaadi poolt ei ole mõistlik ega eetiline.
55.Kostja süüdistab oma avaldustes hagejat selles, et hageja ei eelda oma lepingupartnerite suutmatust oma majandustegevust planeerida ja lepinguid täita. Hageja annab selgituse kauba mahakandmisega seotud asjaolude kohta. Kostja tellimus oli suuremahuline ja tellitud kaup oli lühikese realiseerimistähtajaga. Suuremahuliste tellimuste puhul on hageja poolt sõlmitavates müügilepingutes eraldi klausel, mis arvestab hageja tootmisprotsessi. Vastav klausel on ka poolte vahel sõlmitud raamlepingus (p. 2.2.): „Kui tellimuse kogused on mingil põhjusel, näiteks pühade ajal, väljakujunenud keskmisest tellimusest suuremad, annab ostja sellest müüjale teada vähemalt kaks nädalat ette.“ Hageja nõustus kostja puhul tellimuse muutmisel rakendama lühendatud etteteatamisaegu (lepingu p.2.1.). See oli vastutulek, mitte kohustus. Tellimuse andmeid (kogused olid suured ja kaup tellitud suurürituse tarbeks) vaadates on ilmselge, et tegemist ei olnud tavapärase tellimusega. Hagejal on kauba turustamiseks Rakveres 2 ja Tallinnas 3 müügipunkti, ülejäänud kaupa turustatakse klientide poolt esitatud tellimustes määratud kogustes klientidele kuuluvates müügipunktides. Kaubakogused hageja müügipunktides on ette planeeritud vastavalt müügipunkti eripärale (tavaline käive jms), mis on üldteada asjaolu, millest peaks iga mõistlik isik aru saama. Kostja 02.07. tellimus valmis umbes kell 06.00 Rakveres. Tallinna müügipunktide kaup koos kostja tellimusega saabus Tallinnasse umbes kell 08.00. Kuna kostja keeldus tellitud kaupa vastu võtmast, jäi kaup sõiduki peale ja transporditi tagasi Rakverre. Kostja ei teavitanud hagejat 02.07. hommikul tekkinud probleemist ja hagejal polnud teavet, et kostja tellitud kaup oli tagasiteel Rakverre. Hageja sai probleemist teadlikuks umbes kell 13.30, mil kaup jõudis tagasi Rakverre ja reageeris sellele koheselt: müügijuht T. Põllu edastas (probleemi tõsidust arvestades) kirjaliku teate kostjale. Hageja ei saanud kostjalt konkreetseid vastuseid kauba realiseerimise osas ja laupäevaks ei olnud enam võimalik kaupa enam Tallinna transportida (puudusid võimalused) ja kohapealsetes müügipunktides ei saadud kaupa realiseerida, kuna sel ajal oli müügipunktides ettenähtud müügikogused ja neid ei olnud veel realiseeritud. Hagejal puudus reaalne võimalus kostja tellitud kaupa realiseerida ka mujal, sest hagiavalduse lisaks olevad müügiarved-saatelehed kajastavad mh kauba realiseerimistähtaegu (realiseerimistähtaeg: 03.07.2011 kell 00.00, 08.00, üksikud tooted 20.00). 03.07. ei olnud nimetatud kaupu võimalik enam hageja müügipunktides müüki panna ja oma lepingupartneritele ei saanud sellist kaupa müüa. Samuti ei saanud kaupa ka kostjale anda, sest kostja tühistas 03.07 tellimuse.
56.Kostja väidab, et tellimuste tühistamine on hageja jaoks „üldteada asjaolu“, „hageja sarnaste ettevõtete puhul praktikas ja tavas üldlevinud ja aktsepteeritud toimimise viis“. Hageja ei nõustu kostja väidetega. Hageja senises majandustegevuses ei ole suurtellimusi tühistatud. Senised lepingupartnerid on järginud korrektselt raamlepingu p 2.2., planeerinud oma kaubakogused õigesti ja need ka korrektselt vastu võtnud. On ilmne, et kostja ei suutnud oma tellimust realistilikult läbi mõelda ja ettenähtud mahtudes seda suurüritusel turustada. Kostja ei suutnud kiirelt olukorrale reageerida ega korrektselt suhelda hagejaga (va 03.07 tellimuse tühistamine).
KOHTU SEISUKOHT
57.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
Lk 11 / 12
58.Kohus tugineb eelkõige hageja poolt esitatud seisukohtadele ning esitatud tõenditele ja loogilisele sündmuste käigule.
59.01. juunil 2011 edastab kostja e-kirja hagejale ettepanekuga sõlmida hageja ja kostja vahel pagari- ja kondiitritoodete müügileping koos sooviga saada hagejalt tema müügitingimusi. 01. juunil 2011 vastab hageja kostjale, et soovib asuda lepingueelsetesse läbirääkimistesse. 02. juunil 2011 kostja kirjas hagejale esitas kostja sõlmitava lepingu ligilähedase mahu ja valmistatava asjade üleandmise tähtaja. Samas kirjas soovis kostja saada hageja hinnakirja. 02. juunil 2011 kirjas kostjale esitas hageja oma kauba sortimendi ja hinnakirja. 08. juunil 2011 teatab kostja oma kirjas hagejale, et soovib tellimuse esitada 27. juunil 2011. 08. juunil 2011 teeb hageja oma kirjas kostjale ettepaneku sõlmida poolte vahel raamleping tellimuste esitamise, täitmise, muutmise, tarnete jm oluliste tingimuste määratlemiseks. 08. juunil 2011 saadab kostja hagejale kirjaga raamlepingu sõlmimiseks vajalikud rekvisiidid ja selgitused. 24. juunil 2011 esitab kostja hagejale tellimuse. 27. juunil 2011 edastab hageja kirja kostjale, millele on lisatud raamlepingu projekt. 27. juunil 2011 sõlmivad hageja ja kostja lepingu nr 270611.
60.Seega kohus leiab, et poolte vahel toimusid 01.juunist kuni 24.juunini 2011 lepingueelsed läbirääkimised. Tulenevalt VÕS § 14 rakendatakse nimetatud sätet ka võlasuhetele, mis tekivad lepingueelsete läbirääkimiste ajal isikute vahel, kes läbirääkimisi peavad või muul viisil lepingu sõlmimise ettevalmistusel osalevad. Tegemist on lepingu sõlmimisele eelneva etapp, kus räägiti läbi olulised lepingutingimused ja tehakse ettevalmistusi lepingu täitmiseks.
61.24. juunil 2011 sõlmiti kostja poolt hagejale tellimuse esitamisega poolte vahel müügileping, millele kohalduvad VÕS § 208 ja sellel järgnevad sätted. Nimetatud lepingus olid lepingu pooled oma tahteavaldustega kindlaks määranud: müüdava kauba (pagari- ja kondiitritooted vastavalt tellimusele); müüdava kauba koguse (vastavalt tellimusele); müüdava kauba hinna (vastavalt müüja kehtivale hinnakirjale); müüdava kauba üleandmise tähtajad (vastavalt tellimusele). Pärast 24. juunit 2011 pooled oma tahteavaldusi (tellimust, hinnakirja, tarnetingimusi vms) muutnud ei ole ja lepingut asuti täitma vastavalt kokkuleppele. 27. juunil 2011 allkirjastatud lepinguga nr 270611 (raamleping) lepiti kokku pooltevahelised üldised lepingusuhted, mis määratlesid tellimuste esitamise, muutmise, täitmise jm üldtingimusi. Raamlepingu sõlmimise ettepaneku tegi hageja 08. juunil 2011 seoses vajadusega määratleda neid üldtingimusi, mida tellimuste esitamisel ja täitmisel lepingupooled saavad aluseks võtta ja kostja aktsepteeris seda 27. juunil 2011.
62.Seega nõustub kohus hageja seisukohaga, et nn raamlepingu kui üldiste lepingutingimuste kokkulepe ei ole vaadeldav vaadeldav eraldiseisva lepinguna. Sellega ei loodud poolte vahel uusi ja varasemalt loodud õigussuhtest erinevaid õigusi-kohustusi. Vastavalt seadusele on võimalik lepingutingimusi muuta poolte kokkuleppel ka lepingu täitmise ajal. Lepinguvabaduse printsiip ei sea tingimusi lepingusuhete ümberkujundamisele, v.a teatud imperatiivsed seaduses sätestatud normid. Kehtiv õigus ei keela olemasolevat õigussuhte ümberkujundamist uue lepingu vormistamisega. Hageja ja kostja vahel sõlmiti raamleping müügilepingu kehtivuse ajal ja sellega võtsid pooled endale kohustuse omavahelistes lepingusuhetes täita raamlepingu tingimusi selles osas, mida tellimus(ed) ei määratle. Raamlepingu tingimusi ei saa loomulikult kohaldada tagasiulatuvalt. Kui raamleping oleks sõlmitud pärast 02. juulit 2011, ei saaks hageja käesolevas vaidluses tugineda nende sätetele.
63.Kohus leiab, et müügileping poolte vahel sõlmiti tellimuse esitamisega hagejale lepingueelsete läbirääkimiste käigus määratletud tingimustel ja hiljem (enne lepingu
Lk 12 / 12
täitmisele asumist) seda täiendati. Raamleping sõlmiti 2 päeva pärast müügilepingu sõlmimist ja 3 päeva enne selle täitmist. Pooled olid selle täitmise ajal (30.06-03.07.2011) seotud selle tingimustega.
64.Kohus leiab, et kuna tunnistaja Ane Murel on otseselt seotud kostja majandustegevusega ning samuti on ta kostja esindaja Alo Mureli abikaasa, siis ei pruugi tema ütlused olla usaldusväärsed sellisel määral, nagu oleks vajalik harilikuks tõendamiseks. Kohus leiab samuti, et nimetatud tunnistaja ei saa tõendada telefonikõne sisu, mis on toimunud kahe isiku vahel, isegi kui üks kõnelenud isikutest sellest koheselt kolmandat isikut informeerib. Kõrvalseisjana telefonijutust arusaamine ei pruugi olla adekvaatne toimunule kahe inimese privaatses vestluses telefonidega.
65.Eelnevast tulenevalt ei saa kohtul olla kahtlust hageja Tiina Põllu-Ojavere ütlustes, kuna tema ütlusi kinnitab vahetult pärast juhtumit omapoolse kirjaliku selgituse andmine telefonikõne sisust.
66.Neil asjaoludel loeb kohus põhjendatuks hageja nõuded. Menetluskulud jäävad kostja kanda.
67.Kohus märgib, et kuna käesoleva tsiviilasja hind on alla 2000 euro, siis on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Lähtudes TsMS § 637 lg 21, võib ringkonnakohus keelduda lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebuse menetlemisest, kui maakohtu otsuses ei ole antud luba edasikaebamiseks. Maakohtu luba edasikaebamiseks tuleb TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 kontekstis mõista maakohtu eraldi otsustusena. Käesoleval juhul kohus eraldi luba edasikaebamiseks ei anna.
Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.