29.juunil 2012.a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-11-64027
Tsiviilasi
AT hagi TTJ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõppenuks lugemiseks TLS § 107 lg 2 alusel ning hüvitise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
4193,88 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AT(ik XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja Margus Rebane (Vulpinus Õigusbüroo OÜ, Põhja pst 21c, Tallinn, e-post [email protected] ) Kostja TTJ(rk XXX, asukoht XXX) Kostja seaduslik esindaja IKja lepinguline esindaja Mari Rask (Heli Raidve Tööõigusabi AS, asukoht Gonsiori 25-12, Tallinn; e-post [email protected] )
Menetluse liik
Asja arutamine kohtuistungil 22.05.2012.a.
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata AT hagi TTJ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõppenuks lugemiseks TLS § 107 lg 2 alusel ning hüvitise väljamõistmiseks töölepingu erakorralise ülesütlemise eest 6 kuu keskmise palga ulatuses summas 4193,88 €. Menetluskulude jaotamine.
2.Jätta AT menetluskulud tema enda kanda.
3.Jätta TTJ menetluskulud AT kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist
kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud ja menetluse varasem käik.
1.Hageja töötas TTJ(endise nimega TPNKJ) sotsiaalpedagoogi ametikohal alates 21.08.2008.a poolte vahel sõlmitud töölepingu alusel (TVK t/l 37-40). Töölepingus on pooled kokku leppinud, et hageja töötab 1,0 ametikohaga (p 1.1), tööaja kestus on 7 tundi päevas ehk 35 tundi nädalas (p 3.1) ja töötaja põhipuhkus on 56 tööpäeva. Lühendatud tööaeg sotsiaalpedagoogidele tulenes Vabariigi Valitsuse määrusest nr 236, 10. juulist 2007.a., millega kehtestati ametikohtade loetelu ja lühendatud tööaja kehtestamine koolide ja muude lasteasutuste õpetajatele, kasvatajatele ja teistele õppe- ja kasvatusalal töötavatele isikutele ning tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud töölepingu alusel töötavatele psühholoogidele ja logopeedidele.
2.09.09.2011.a. teatas kostja hagejale, et soovib muuta temaga sõlmitud töölepingut nii, et vastavalt TLS § 43 sätestatule on töötaja tööaja kestuseks 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas alates 15.09.2011.a. (TVK t/l 44). Hageja teatas vastuseks kostjale, et ei nõustu tööandja poolt tehtud ettepanekuga töölepingut muuta.
3.28.09.2011 esitas kostja hagejale töölepingu ülesütlemise avalduse. Nimetatud avalduses märgib tööandja, et ütleb töötajale lepingu üles TLS § 89 lg 1 alusel seoses töö ümberkorraldamisega ja hageja töölepingu tingimustel töösuhte jätkamise võimatusega. Põhjuseks on TPNKJ töö ümberkorraldus, millega hageja ei nõustunud ning hageja keeldus lepingu lisale alla kirjutamast.
4.26.10.2011.a. esitas hageja avalduse Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonile töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks (TVK t/l 31-36).
Lk (8)
5.30.11.2011. otsusega (töövaidlusasi nr 4.4-2/2515) jättis Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjon hageja avalduse rahuldamata.
6.Hageja ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega ja esitas 28.12.2011 hagi kohtusse töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluses. Hageja nõuded ja nende põhjendused.
7.Hageja väidetel sõlmiti esimene tööleping tema ja kostja vahel 21.08.2008.a. tähtajaliselt teise töötaja lapsehoolduspuhkusel viibimise ajaks ning uus tähtajatu tööleping sõlmiti 2010. a. aprillis, kuigi see on koostatud vana kuupäevaga. Seega kohaldatakse pooltevahelisele töölepingule igal juhul kehtivat töölepingu seadust, sest teine tööleping on sõlmitud ajal mil kehtis juba uus töölepingu seadus. TLS § 12 sätestab, et töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel. TLS § 89 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Sellist olukorda aga käesoleval juhul ei esinenud, mistõttu leiab hageja, et kostja poolt töölepingu erakorraline ülesütlemine on tehtud ilma seadusliku aluseta ja on seetõttu tühine. Kostja on ka ise välja toonud, et koondamine on üksnes vahend kostja jaoks ebasobivateks muutunud töölepingute lõpetamiseks, misjärel toimub uus töötajate värbamine. Seega ei olnud antud juhul tegemist töö lõppemisega TLS § 89 mõistes.
8.Hageja on seisukohal, et kuivõrd pooled on sõlminud uue, tähtajatu töölepingu 2010.a. aprillis ja Vabariigi Valitsuse määrus nr 236 10.07.2001.a., millega kehtestati lühendatud tööaeg ja ametikohtade loetelu sealhulgas ka sotsiaalpedagoogile, kaotas kehtivuse 01.07.2009.a. seoses uue töölepingu seaduse jõustumisega, ei olnud poolte vahel sõlmitud tööleping kuidagi sõltuvuses eelpoolnimetatud määrusest, vaid sellele kohaldub üksnes töölepingu seadus. Kuna pooled oli töölepingus kokku leppinud teistsuguses tööajas kui seda sätestab TLS § 43 lg 1 ja Vabariigi Valituse määruse nr 236 kehtivuse lõppemine ei saa automaatselt suurendada poolte vahel töölepingus kokkulepitud tööaega, puudus tööandjal alus hagejale tööleping üles öelda TLS § 89 lg 1 alusel ning kostja poolt hagejaga 28.09.2011.a. töölepingu ülesütlemine on tühine seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu.
9.Hageja on seisukohal, et töölepingu ülesütlemine on vastuolus ka hea usu põhimõttega, sest kostja käitus hageja suhtes pahauskselt. Kostja ei soovinud pidada hagejaga läbirääkimisi töölepingu tingimuste muutmiseks, sh ka suurema töömahu eest töötasu suurendamise osas, vaid seadis üksnes eesmärgiks tema kui tööandja nõudmiste täitmise töölepingu lõpetamise hirmus. Hageja sõnul oli kostja ka töölepingu lõpetamise tühisusest teadlik juba enne töölepingute lõpetamist, sest kostjale oli eelnevalt selgitatud Tööinspektsiooni juristi poolt, et sellisel juhul ei ole koondamine lubatud, kuid kostja sellest ei hoolinud. Lisaks nimetatule ei arvestanud kostja ka enda klientide huvidega, kelleks on puuetega isikud, ning kelle huvides oleks võimalikult püsiv personal, keda nad saaksid usaldada.
10.Kõige eeltoodu alusel palub hageja: - tuvastada pooltevahelise töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ning lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel ja
Lk (8)
- välja mõista kostjalt hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel kuue kuu keskmise töötasu suuruses ehk 4193,88 €. Hageja leiab, et tulenevalt kostja teadlikust ja tahtlikust seadusevastasest tegevusest mille tagajärjel on hageja kaotanud töö, on mõistlikuks hüvitise suuruseks käesoleval juhul kuue kuu keskmise töötasu suurune hüvitis.
11.Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja töövaidluskomisjonile ja kohtule poolte vahel sõlmitud töölepingu, kostja poolt hagejale tehtud töölepingu muutmise ettepaneku, töötajate kirjaliku pöördumise kostja poole ja kostja vastuse töötajatele, 08.09.2011.a. tööandja poolt hagejale tehtud töölepingu muutmise ettepaneku, 13.09.2011.a. tööandjale esitatud töötajate pöördumise, tööinspektor-jurist Sirje A e-kirjad, tööandja vastuse töötajatele 22. septembrist 2011.a., poolte vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise avalduse ning poolte vahel sõlmitud kahe sama kuupäeva kandva, kuid erineva tekstiga töölepingu esimesed lehed. Kostja vastuväited ja nende põhjendused.
12.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Alternatiivselt on kostja seisukohal, et juhul kui kohus leiab, et hagejale töölepingu ülesütlemine oli tühine, tuleb hagejale väljamõistetavat hüvitist vähendada põhjusel, et ta kuritarvitas oma õigust keeldudes töölepingu tingimuste muutmisest, ehk käitus seega pahauskselt. Samuti palub kostja arvesse võtta seda, et töölepingu tingimuse muutmise vajadus ei tulenenud kostja tahtest vaid vajadusest täita seadust. Kuna hageja on vaidlustanud töölepingu lõpetamise koondamise tõttu, puudub tal õigus saada TLS § 100 lg 1 sätestatud koondamishüvitist, mille tööandja talle välja maksnud on, mistõttu tuleb hüvitise väljamõistmisel see tasaarvestada hagejale välja makstud koondamishüvitisega summas 698,98 €. Arvesse võttes kõike eeltoodut palub kostja TLS § 109 lg 1 alusel väljamõistetava hüvitise lugeda hüvitatuks hagejale väljamakstud koondamishüvitisega.
13.Kostja vastuväidete kohaselt hagile sõlmiti pooltevaheline tööleping nr 79 21.08.2008.a. ning hageja asus kostja juurde tööle sotsiaalpedagoogi ametikohale täiskoormusega, 1,0 ametikohal. Vastavalt töölepingu sõlmimise ajal kehtinud seadusele kohaldati hagejale lühendatud täistööaega 7 tundi päevas ehk 35 tundi nädalas ning pikendatud põhipuhkust 56 kalendripäeva. Seoses 01.07.2009 jõustunud TLS § 43 lg 6 sätestatuga kohustati Vabariigi Valitsust kehtestama haridustöötajate tööaeg. Tulenevalt asjaolust, et TTJ on sotsiaalhoolekandeasutus ja seetõttu ei laiene kostja töötajatele haridustöötajate tööaeg, ei saanud sotsiaalhoolekandeasutuse töötajatele rakendada lühendatud täistööaega ja alates 01.07.2009.a. kohaldub kõigile TTJ töötajatele töölepingu seadus, mille kohaselt täiskoormusega töötamisel on tööaeg 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas.
14.Kostja sõnul ei tühistatud asutuses peale uue töölepinguseaduse jõustumist 2008. aastal kinnitatud töösisekorraeeskirja, mille alusel lühendatud täistööajaks oli kehtestatud töösisekorraeeskirjade kinnitamise ajal kehtinud seaduse alusel 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas, mistõttu töötajad jätkasid tööülesannete täitmist töösisekorraeeskirjade kohaselt. 2011.a. aasta kevadel avastas Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, kelle hallatavaks asutuseks on TTJ, et osade asutuses täiskoormusega töötavate töötajate tööajaks on märgitud 7 tundi päevas. Nimetatust tulenevalt andis Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti direktor Lk (8)
välja korralduse viia täiskoormusega töötavate töötajate tööaeg vastavusse kehtiva töölepingu seadusega. Arenduskeskusesse võeti alates 01.09.2011.a. 16 uut klienti ning avati kaks rakendusrühma aadressil XXX, Tallinnas. Selle tulemusena suurenes asutuse töömaht ja oli vaja teha muudatusi töökorralduses. Vastavalt Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti poolt 02.02.2011.a. kinnitatud koosseisudele oli TTJ ette nähtud 50 täiskoormusega ametikohta. Ametikohtade palgamäärad kinnitab asutuse direktor tulenevalt asutuse eelarves töötasudeks ettenähtud vahenditest. Kuna kõik koosseisulised ametikohad olid täidetud, ei olnud kostjal võimalik suurenenud töömahu tingimustes toimetulemiseks võtta tööle täiendavaid töötajaid. Samuti ei võimaldanud töötasudeks ettenähtud eelarvelised vahendid töötajate arvu suurendamist. Suurenenud töömahu tingimustes oli võimalik täita asutuse ees seisvaid ülesandeid vaid juhul, kui täiskoormusega töötajad töötavad vastavalt kehtivale seadusele 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. TTJ direktor selgitas töötajatele tekkinud olukorda ja tegi töötajale ettepaneku viia töölepingus tööaeg vastavusse seaduses ettenähtud täiskoormusega töötava töötaja tööajaga. 22 töötajat olid nõus töölepingus tööaja kehtiva seadusega vastavusse viimisega. 6 töötajat, kaasaarvatud hageja, keeldusid tööandja ettepanekust fikseerida töölepingus täiskoormusega tööajaks 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas.
15.Tulenevalt kõigest eeltoodust ei pidanud kostja võimalikuks hagejaga töölepingu jätkamist töölepingus kokkulepitud tingimustel, kuna töölepingus kokkulepitud tingimused ei vastanud kehtivale seadusele ning tekkinud oli vajadus töö ümber korraldada selliselt, et kõik täiskoormusega töötajad täidavad tööülesandeid vastavalt seadusele 8 tundi päevas. Kuna asutuses oli lõppenud töö hagejaga kokkulepitud tingimustel, s.o. lühendatud tööajaga, ütles kostja hagejale töölepingu üles 28.09.2011.a. TLS § 89 lg 1 alusel seoses töö ümberkorraldamise ja töölepingus kokkulepitud tingimustel töösuhte jätkamise võimatusega. Pooltevaheline töösuhe lõppes 28.10.2011.a. Töö ümber korraldamine kostja juures seisneski selles, et seoses klientide arvu suurenemisega oli kostjal vajadus rakendada kõik täiskoormusega töötajad tööle vastavalt seadusele 8 tundi päevas. Kuna hageja oli võetud tööle täistööajaga ehk 1,0 ametikohaga, mitte lühendatud tööajaga, pidi ta töötama samuti 8 tundi päevas.
16.Kostja rõhutab, et hagejaga sõlmiti tööleping 2008.a. augustis ja pärast nimetatud aega ei ole hagejaga uut töölepingut sõlmitud. Hageja väide, et temaga sõlmiti 2010.a. aprillis uus tööleping, ei vasta tegelikkusele ja on tõendamata. Tegelik olukord oli selline, et vahetult peale hageja tööle asumist tähtajalisele ametikohale 2008.a. aprillis, vabanes üks tähtajatu koosseisuline ametikoht, millest tulenevalt muudeti ära töölepingu esimene leht ja hageja asus sisuliselt koheselt tööle kostja juurde määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel. Kostja väidetel oleks lepingu tingimuste muudatused vormistatud töölepingu lisana, mitte ei oleks vormistatud uut töölepingut nagu väidab hageja.
17.Hageja väidet kostja pahausksest käitumisest peab kostja alusetuks ja ebaeetiliseks, kuna see põhineb tegelikkusele mittevastavatel põhjendustel. Nõude viia töölepingus töötunnid vastavusse kehtiva seaduse kohaselt täiskoormusega töötava töötundidega, esitas kostjale
Lk (8)
Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, kelle hallatavaks asutuseks TTJ on. Seega täitis TTJ direktor oma tööandja seaduslikku korraldust. Kostja pidas töötajatega töölepingu tingimuse muutmise osas pikki läbirääkimisi. Esimese ettepaneku töölepingu muutmiseks tegi kostja hagejale 26.08.2011.a. Seega käitus kostja seadusega antud võimaluste piires kaitstes töötajate ja klientide huve.
18.Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja järgmised dokumentaalsed tõendid: TPNKJ koosseisu alates 01.01.2011.a., kostja töösisekorraeeskirjad, AT keskmise töötasu arvestuse, Tallinna Linnavolikogu otsuse 6. oktoobreist 2011.a. kostja nime muutmisest TTJ ja poolte vahel sõlmitud töölepingu nr 79 lisad1-4. Kohtuotsuse põhjendused.
19.Pooled ei vaidle selle üle, et: - AT töötas TTJ sotsiaalpedagoogi ametikohal alates 21.08.2008.a poolte vahel sõlmitud töölepingu alusel (TVK t/l 37-40); - töölepingus on pooled kokku leppinud, et hageja töötab 1,0 ametikohaga (p 1.1), tööaja kestus on 7 tundi päevas ehk 35 tundi nädalas (p 3.1) ja töötaja põhipuhkus on 56 tööpäeva; - 09.09.2011.a. teatas kostja hagejale, et soovib muuta temaga sõlmitud töölepingut nii, et vastavalt TLS § 43 sätestatule on töötaja tööaja kestuseks 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas alates 15.09.2011.a. (TVK t/l 44); - hageja töölepingu tingimuste muutmisega kostja poolt pakutud viisil ei nõustunud; - 28.09.2011 esitas kostja hagejale töölepingu ülesütlemise avalduse (TVK t/l 50), milles tööandja teatab, et ütleb töötajale lepingu üles TLS § 89 lg 1 alusel seoses töö ümberkorraldamisega ja hageja töölepingu tingimustel töösuhte jätkamise võimatusega. Põhjuseks on TPNKJ töö ümberkorraldus, millega hageja ei nõustunud ning hageja keeldus lepingu lisale alla kirjutamast.
20.Pooled vaidlevad selle üle kas poolte vahel on sõlmitud üks või kaks töölepingut ning kui on sõlmitud ka teine tööleping, siis millal see sõlmiti, kas kostja juures toimus töö ümberkorraldamine, mille tõttu oleks olnud kostjal õigus hagejale tööleping üles öelda või soovis kostja üksnes muuta hageja töölepingu tingimusi ja kui hageja sellega ei nõustunud ütles ta hagejale töölepingu üles ilma õigusliku aluseta. Samuti vaidlevad pooled selle üle kas kostja käitus heas usus hagejale töölepingut üles öeldes või mitte.
21.Kohus asub seisukohale, et asja sisulise arutelu käigus ei leidnud tõendamist asjaolu, et pooltevaheline tööleping, mille hageja ise esitas töövaidluskomisjonile oma nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks, sõlmiti tegelikult 2010.a. aprillis kui tööle naasis ajutiselt töölt äraolev töötaja, kelle äraoleku ajaks esialgne tööleping hagejaga sõlmiti. Kohtuistungil uuritud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et poolte vahel sõlmitud töölepingu esimene leht vahetati tõenäoliselt ära õigepea pärast hagejaga töölepingu sõlmimist nagu väidab tööandja ja pooltevaheline töösuhe vormistati sellega tähtajatuks töölepingus kokkulepitud tingimustel. Nimetatud asjaolu tõendavad kostja poolt esitatud töölepingute lisad 1-4 (t/l 7679), millistest nähtuvalt on kõik hageja töölepingu muudatused vormistatud vähemalt alates 2009.a. jaanuarikuust töölepingu lisadega, millest tulenevalt on vähe tõenäoline, et 2010.a. aprillis oleks tähtajaline tööleping ümber vormistatud tähtajatuks töölepinguks selle esimese lehe äravahetamisega. Asjaolu, et töölepingu p-s 3.1. on pooled kokku leppinud, et töötaja tööaja kestus on 7 tundi päevas ehk 35 tundi nädalas kinnitab samuti seda, et tähtajaline tööleping sõlmiti enne 01.07.2009.a., sest kui nn teine tööleping poolte vahel oleks vormistatud 2010.a. aprillis, oleks see ilmselt vormistatud kohe 8 tunnise tööpäevana ja 40 Lk (8)
tunnise töönädalana, sest pooled on töölepingu punktis 1.1. kokku leppinud, et töötaja asub tööle 1,0 ametikohaga ehk täistööajaga ning 2010.a. aprillis ei kehtinud ka enam Vabariigi Valitsuse määrus nr 236, 10. juulist 2007.a., millega kehtestati ametikohtade loetelu ja lühendatud tööaja kehtestamine koolide ja muude lasteasutuste õpetajatele, kasvatajatele ja teistele õppe- ja kasvatusalal töötavatele isikutele ning tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud töölepingu alusel töötavatele psühholoogidele ja logopeedidele, kelleks oli töölepingu sõlmimise ajal ka sotsiaalpedagoog.
22.Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus TLS §-st 87, mis sätestab, et töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu ja TLS § 89 lõikest 1, mille kohaselt võib tööandja töölepingu töötajale erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise puhul (koondamine). Kohus on seisukohal, et TLS §-s 89 sätestatut tuleb tõlgendada nii, et tööandja võib töötajale töölepingu üles öelda kolmel erineval alusel ning tingimusel, et töösuhte jätkamine poolte vahel kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks. Need kolm erinevat alust on: 1.) töömahu vähenemine, 2.) ümberkorraldused või 3.) muu töö lõppemine (koondamine). Kuna käesoleval juhul on tööandja töötajale töölepingu üles öelnud seoses töö ümberkorraldamisega ja hageja töölepingu tingimustel töösuhte jätkamise võimatusega, kontrollib kohus nimetatud alused töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks olid kostja juures olemas või mitte. Kohus nõustub kostjaga, et tulenevalt sellest, et alates 01.07.2009.a. jõustus uus töölepinguseadus ja selle § 43 lõikega 6 kohustati Vabariigi Valitsust kehtestama haridustöötajate tööaeg, kuid TTJ on sotsiaalhoolekandeasutus, mistõttu selle töötajatele haridustöötajate tööaeg enam ei kehtinud ning kehtivuse kaotas ka Vabariigi Valitsuse määrus nr 236 10. juulist 2007.a., tuli hageja suhtes kohaldada alates uue töölepingu seaduse jõustumisest TLS § 43 sätestatud 8 tunnilist tööaega ja 40 tunnist töönädalat, sest hageja oli tööle võetud täistööajaga ehk 1,0 ametikohaga (töölepingu p 1.1.). Sellise korralduse tegi kostjale ka Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, kelle hallatavaks asutuseks TTJ on. Tulenevalt asjaolust, et kostja juurde võeti 16 uut klienti, kehtima hakkas uus töölepinguseadus ning kostjale tehti korraldus viia täiskoormusega töötavate töötajate tööaeg vastavusse kehtiva töölepingu seadusega, kinnitati kostja direktori poolt Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametiga kooskõlastatult kostja uus koosseis alates 01.01.2011.a. Kohus on seisukohal, et nimetatu ongi tööandja juures töö ümberkorraldamine. Kuna hageja ei olnud nõus jätkama kostja juures töötamist 8 tunnilise tööpäeva ehk 40 tunnilise töönädalaga, mille üle poolte vahel vaidlus puudub ning mida tõendavad ka kostja ettepanekud hageja töölepingu muutmiseks ja hageja keeldumised sellest (TVK t/l 41 ja 44), muutus töösuhte jätkamine poolte vahel kokkulepitud tingimustel võimatuks ja kostjal kui tööandjal oli õigus hagejale tööleping TLS § 89 lg 1 sätestatud korras erakorraliselt üles öelda.
23.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga nagu oleks talle töölepingu ülesütlemine vastuolus hea usu põhimõttega, sest kostja käitus tema suhtes pahauskselt kui ta ei soovinud pidada hagejaga läbirääkimisi töölepingu tingimuste muutmiseks. Töövaidluskomisjoni toimikus olevast Irina Kalda vastusest töötajatele (TVK t/l 48-49) nähtub, et tööandja on oma direktori
Lk (8)
kaudu selgitanud ja põhjendanud töötajatele nii suuliselt kui kirjalikult TJ tekkinud olukorda ja töö ümberkorraldamise vajadust. Seega ei vasta tõele hageja väide nagu temaga ei oleks läbirääkimisi peetud töölepingu tingimuste muutmiseks. Kohus on seisukohal, et hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ei muuda kostja käitumist ka see, et kostja otsustas hagejale töölepingu üles öelda vaatamata sellele, et Tööinspektsiooni jurist pidas kostjapoolset koondamist lubamatuks või see, et kostja klientideks on puuetega isikud, kelle huvides on püsiva personali säilimine. Nii nagu kohus kohtuotsuse eelmises punktis märkis, oli töö ümberkorraldamine kostja juures vajalik ja põhjendatud.
24.Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostja oli õigustatud hagejale töölepingu erakoraliselt üles ütlema TLS § 89 lg 1 alusel ning töölepingu erakorraline ülesütlemine ei ole ka vastuolus hea usu põhimõttega, mistõttu hageja nõue töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kuna kohus jätab rahuldamata hageja nõude töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, tuleb jätta rahuldamata ka hageja nõuded töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel ja hüvitise väljamõistmiseks. Kuna kohus jätab hageja nõude hüvitise väljamõistmiseks rahuldamata, puudub vajadus kohtuotsuses analüüsida poolte väiteid sellest kas hüvitist tuleks vähendada või suurendada võrreldes TLS § 109 lg 1 1. lauses sätestatuga. Menetluskulude jaotamine.
25.Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 1 sätestatust ning asub seisukohale, et kuivõrd kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasja hinna määramine.
26.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa, TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt eeldatakse, et mittevaralise nõude hagihind on 1595.- eurot, TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded kokku ning TsMS § 134 lg 3 sätestatust, mille kohaselt loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega. Kuna hageja on esitanud kohtusse hagi töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõppenuks lugemiseks TLS § 107 lg 2 alusel ja hüvitise väljamõistmiseks summas 4193,88 €, on käesoleva hagi hinnaks kohtuotsuse eelmises lõigus märgitust tulenevalt 4193,88 eurot. Kohtunik:
Lk (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.