VBhagi KÜ XXX vastu üldkoosoleku otsuse tühiseks tunnistamiseks
Hagi hind
1 595 eurot Hageja VB(isikukood XXX, elukoht XXX ), lepinguline esindaja Aleksei Smelov (Õigusbüroo Companion, Ahtri 8, 10151 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja KÜ XXX (registrikood XXX, asukoht XXXXXX), seaduslik esindaja OL
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistung
08.05.2012
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja VB Hageja lepinguline esindaja Aleksei Smelov Kostja seaduslik esindaja OL
RESOLUTSIOON
Jätta VB (isikukood XXX) hagi KÜ XXX (registrikood 80031463) vastu KÜ XXX 12.04.2012 üldkoosoleku otsuste tühiseks tunnistamiseks rahuldamata . Kohtukulude jaotus Menetlusulud jätta poolte endi kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja esitatud asjaolud
1.12.07.2011 esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja VB tuvastada kostja KÜ XXX, 12.04.2011 üldkoosoleku otsuste päevakorra punktide 3, 4 ja 8 alusel vastu võetud otsuste tühisus järgnevalt: a) tuvastada, et KÜ XXX, 12.04.2011 üldkoosoleku otsus „Vahetada katuse kate ja eterniiti asemele paigaldada katuse katteks sileplekki ning tööde teostajaks valida R AS koos alltöövõtjatega“ on tühine. Juhul kui kohus leiab, et otsus ei ole tühine tervikuna, hageja palub tühistada otsuse osaliselt osas, millega otsustati toode teostajaks valida alltöövõtjaid.
b) tühistada KÜ XXX 12.04.2011 üldkoosoleku otsus „Säilitada krt 5 ja 41 küttetasu arvestamise erisused.“ c) tühistada KÜ XXX 12.04.2011 üldkoosoleku otsus „Olemasolevate hagide kulusid ei esitata juhatuse liikmete vastu, kuid kuna ühistu on need kulu kandnud, siis jaotatakse need korteriühistu liikmete vahel võrdselt“. Juhul kui kohus leiab, et otsus ei ole tühine tervikuna, hageja palub tühistada otsuse osaliselt osas, millega otsustati jaotada hagide kohtukulud korteriühistu liikmete vahel võrdselt.
2.Hagiavalduse selgituste kohaselt on elamus asukohaga XXX loodud KÜ XXX. Hageja on elamus XXX korteri nr 44 omanik, seega ka KÜ XXX liige.
3.12.04.2011 toimus KÜ XXX üldkoosolek, millise otsusest sai hageja teada 01.05.2011. Hageja ei ole volitanud ennast nimetatud koosolekul esindama OG, seega ei ole ka hagi aegunud.
4.KÜ XXX, 12.04.2010 üldkoosoleku protokolli kohaselt oli päevakorras (protokollis ilmselt ekslikult märgitud kuupäev 12.04.2010, õige on 12.04.2011) 17 küsimust (tlk. 16-25, I kd). Hageja vaidlustas alljärgnevates päevakorra punktides vastu võetud otsused: 1) päevakorra p 3 (otsus p. 3); katuse katte vahetamine ja teostaja määramine, mille osas üldkoosolek võttis vastu otsuse, et katusekatte materjaliks on sileplekk ja tööde teostajaks on valitud R AS koos-partneritega; 2) päevakorra punkt 4 (otsus p. 6): korterite 41 ja 5 küttetasu arvestamise erisuse lõpetamine, mille osas üldkoosolek võttis vastu otsuse säilitada korterite 5 ja 41 küttetasu arvestamise erisused kuni küttesüsteemi renoveerimiseni.; Hageja väitel tasuvad eelnimetatud korterid kütte eest vähem, kui nad peaksid maksma vastavalt pinnale ja vähem, kui teised korteriomanikud. Korteriühistu üldkoosolek on vähendanud korteri 41 küttekulude tasu 30% võrra ja korteri 5 küttekulu tasu 70% võrra võrreldes sellega, kui palju nad peaksid tegelikult maksma vastavalt korterite pinnale. 3) päevakorra punkt 8 (otsus p.10): korteriühistule tekitatud kahju hüvitamine (kannab korteriühistu versus hüvitavad juhatuse liikmed) seoses kohtuotsusega tsiviilasjades 2-09-17396 (üldkoosoleku laenuotsuse tühisus), 2-09-47532 (parkimiskord kehtestatud juhatuse otsusega, otsuse tühistamine), 2-09-58720 (remondifondi maks 10 kr/m. kehtestatud juhatuse otsusega, otsuse tühisus). Korteriühistule tekitatud kahju väljanõudmise kord (kahju, mis tuleneb kohtuotsuste alusel; kahju tekitatud ebaseaduslike otsustega, toimingutega ja muu); võlgade välja nõudmise kord, otsused. Üldkoosolek võttis vastu otsuse, et eelnimetatud hagide kulud jaotatakse korteriühistu liikmete vahel võrdselt. Hageja leiab, et üldkoosolek otsustas, et hageja kui korteriühistu liige korteri 44 omanik ise peab kandma osa kohtukuludest, mis oli välja mõistetud tema kasuks. Harju Maakohtule oli esitatud kolm hagiavaldust korterühistu vastu seoses juhatuse ebaseadusliku tegevusega tsiviilasjades nr 2-09-17396, nr 2-09-47532, nr 2-09-58720, millede esitajaks oli hageja ning seoses hagide rahuldamisega on kostjal tekkinud hageja ees kohustusi 940 eurot.
5.Korteriühistul puudus õigus otsustada katuse katte vahetamise ning tööde teostaja valimise osas. 12.04.2011 üldkoosoleku otsuste vastuvõtmise ajal kehtis elamul eterniitkatuse ehitusprojekt. KÜ XXX juhatuse liige OL on ainuisikuliselt tellinud ehitusprojekti katuse katte vahetamiseks ning esitanud selle ehitusloa saamiseks Tallinna Linnavalitsusele ja ainuisikuliselt on sõlminud lepingu R AS-iga tööde teostamiseks. Vastavate toimingute tegemiseks on vaja korteriomanike kokkulepet tulenevalt KOS § 16 lg 1. Korteriühistul on 48 liiget, seega katuse katte vahetamiseks on vaja kõigi 48 liikme nõusolekut. 12.04.2011 üldkoosolekul hääletas aga katuse katte vahetamise poolt 21 liiget, mis ei moodusta enamust korteriühistu liikmetest. Dokument, kuhu on andnud allkirja 32 ühistu liiget, on koostatud hilisemalt, kui toimus üldkoosolek. Seega on otsus tühine ning puudub alus teha töid maksumusega 800 000 krooni. Lisaks ei ole üldkoosolek arutanud alltöövõtjate üle, mistõttu ei saa tööde teostajaks valida alltöövõtjaid.
6.Korterite 41 ja 5 omanikud omavoliliselt ilma üldkoosoleku otsuseta lülitasid osaliselt oma korterid välja korterelamu üldküttesüsteemist, millega nad rikkusid seadust, kuna korterelamu küttesüsteem on kaasomand ja ilma kaasomanike nõusolekuta selline tegevus ei ole lubatud. Seega
korterite 5 ja 41 omavoliline väljalülitamine küttesüsteemist on ebaseaduslik ja puudub seaduslik alus nendele küttetasu arvestamise erisuse kehtestamiseks. Seega otsusega, et korterid 41 ja 5 maksavad küttekulude eest vähem, kui teised korteriomanikud, võeti sisuliselt võeti vastu otsus, et osa korterite 41 ja 5 küttekuludest peavad kandma teised korteriühistu liikmed, sh hageja, millega hageja ei nõustu ning selline otsus on vastuolus MTÜS § 22 lg 5, mistõttu on otsus tühine.
7.Hageja on seisukohal, et ta ei vastuta korteriühistu kohustuste eest, mistõttu on ebaseaduslik üldkoosoleku otsus, et kohtukulud jäetakse võrdselt kõigi korteriühistu liikmete kanda. MTÜS §12 lg 4 järgi liikmete varalised ja muud kohustused mittetulundusühingu suhtes määratakse kindlaks põhikirjaga. Liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjas ettenähtud korras. Vastavalt korteriühistu põhikirjale korteriühistu liikmed ei vastuta korteriühistu kohustuste täitmise eest kolmandate isikute ees. Korteriühistul puudub pädevus kohustada korteriühistu liikmeid kandma kohtukulusid. Korteriühistu on juriidiline isik ja peab kandma oma kohustused ise. Üldkoosolek ei ole teinud otsust, et kohtukulusid ei esitata juhatuse liikmete vastu. Juhatuse liikmed ei ole käitunud oodatava hoolsusega, mida näitavad ka eelpool nimetatud tsiviilasjade otsused. Hageja leiab, et otsus jätta kohtukulud võrdselt kõigi korteriühistu liikmete kanda, on tühine. Kostja vastuväited
8.Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Kostja on seisukohal, et hagi on aegunud. Kostja elukaaslane OG, kes on ühtlasi ka korteriühistu juhatuse liige, viibis 12.04.2012 korteriühistu üldkoosolekul, kus algselt esitas ka hageja volikirja ning andis selle osas allkirja, kuid hiljem võttis volikirja tagasi ja kirjutas allkirja juurde ekslikult. Seega ei ole usutav, et hageja sai 12.04.2012 üldkoosoleku otsusest teada alles 01.05.2012.
10.Plekk-katus on elamule XXX ette nähtud juba 1952 ehitusprojektiga. Kuna elamus toimus tulekahju, siis nõukogude aja lõpus vahetati plekk-katus eterniidi vastu, kuid algset ehitusprojekti ei ole keegi muutnud, siis puudub vajadus kõigi korteriomanike kirjalikuks kokku-leppeks, kuna tegemist on tavapärase valitsemise piiridega. Samuti on enamus korteriühistu liikmetest hääletanud plekk-katuse poolt, millise nimekirja on KÜ XXX esitanud ka Tallinna Linnavalitsusele enne ehitusloa saamist. Lisaks on esmakordne katuse katte materjali põhjendused ja otsused vastu võetud 19.10.2010 üldkoosolekul. Korteriühistu võttis pakkumisi mitmelt äriühingult, seejuures osad pakkujad (R AS, KKAS) on pleki, spetsiaaldetailide ja valmiskonstruktsioonide maaletoojad ning konkreetseid paigaldustöid objektil teostavad nende partnerid, alltöövõtjad. R AS puhul nimetatakse neid R Ekspressiks. R AS pakkumistes oli alltöövõtjaks AGOÜ, milline asjaolu oli arutamisel ka üldkoosolekul ja kirjas pakkumiste koondistel, mis jagati eelnevalt korteriühistu liikmetele.
11.Korteriühistu 12.04.2011 üldkoosolek ega juhatus ei ole viimastel aastatel vastu võtnud otsuseid kaasomandipõhise küttesüsteemi vähendamise osas ning korterite 41 ja 5 küttetasu suuruse osas. Korteriühistu moodustati 1998 ning enne seda haldas elamut AS L , kelle haldamise ajal teostas korteri nr 44 omanik korteri küttesüsteemide ümberehituse ja üldisest süsteemist eraldamise tööd ning, kellega oli korteri nr 44 omanikul kokkulepe tasumise erisuse osas. Vastavad dokumendid sai korteriühistu moodustumisel. Korteri nr 5 omanik sai loa ja teostas küttesüsteemi ümberehituse 2000 jaanuaris. Seega otsused tasu eri suuruse osas ja küttesüsteemist eraldumise osas tehti enne, kui hakkas kehtima korteriomandiseadus. Seega 12.04.2012 üldkoosolekul jäi üldkoosolek seisukohale, et aktsepteerib varasemalt tehtud otsuseid ja on teadlikud korteri nr 41 ja 5 omanike ootustest kokkulepete täitmise osas. Samas üldkoosolek ei pidanud silmas, et olukord jääb selliseks lõpmatuseni, vaid, et erisused lõpetatakse peale küttesüsteemi renoveerimist. Lisaks vastavalt KÜ XXX põhikirja punktile 6 on ühistu üldkoosolekul õigus võtta vastu majandamiskulude tasumise erisuste otsuseid.
12.Tsiviilasjad nr 2-09-17396 ja 2-09-58720 tehti kostja kahjuks ning tsiviilasi nr 2-09-47532 lõppes kompromissiga, kus hageja võttis oma süüdistused tagasi. Korteriühistu kanda jäid õiglased
kohtukulud, millised kostja on hagejale tasunud. Kostja tunnistab, et korteriühistu on juriidiline isik ja peab kandma oma kohustusi ja vastutama kohustuste eest oma varaga. KÜ XXX vara ehk kapital koosneb põhikirja järgi osamaksudest ja sihtkapitalist. Hageja soov veeretada kulud ühistu tolleaegse juhatuse kanda on väiklane ja ei toetu seadusele. Ühistu tolleaegne juhatus tegutses vastavalt üldkoosoleku otsustele kas otseselt või kaudselt ning juhatuse liikmed täitsid oma kohustusi juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega, mida tõendati üldkoosolekul, mis põhines tegelikel faktidel ja 2010 revisjonikomisjoni auandel. Üldkoosolek tegi korrektse otsuse, otsustades ühel poolt, et juhatuse liikmed ei kanna vastutust ja teisalt, et vajalik kapital hageja nõude täitmiseks korjatakse sihtotstarbelise maksena proportsionaalselt kõigi ühistu liikmete käest. Selline otsus tugines põhikirja punktile 3.2, kus on üheselt öeldud, et ühistu liikmele saab panna kohustusi üksnes üldkoosoleku otsusega ja vastavuses seadusega. Väär on hageja väide, et üldkoosolek ei võtnud vastu otsust, et kulusid ei esitata juhatuse liikmete vastu. Valdav osa ühistu liikmeid olid just seda meelt, et juhatuse liikmed on käitunud oodatava hoolsusega ja vabanevad seetõttu vastutusest vastavalt MTÜS § 32 lg 2. Maakohtu põhjendused
13.Kohus, tutvunud kohtule esitatud tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.
14.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
15.Kohus märgib, et KÜ XXX, 12.04.2010 üldkoosoleku protokollis on ekslikult märgitud kuupäev „12.04.2010“, peab olema „12.04.2011“. Seega kohus lähtub KÜ XXX 12.04.2011 üldkoosoleku protokollist (tlk. 16-25, I kd).
16.Hageja nõuded on: a) tuvastada, et KÜ XXX, 12.04.2011 üldkoosoleku otsuse p-s 3 „Vahetada katuse kate ja eterniidi asemele paigaldada katuse katteks sileplekki ning tööde teostajaks valida R AS koos alltöövõtjatega“ tühisus. b) tühistada KÜ XXX 12.04.2011 üldkoosoleku otsus p-s 6 „Säilitada korterite nr 5 ja 41 küttetasu arvestamise erisused.“ c) tühistada KÜ XXX 12.04.2011 üldkoosoleku otsus p 10 „Olemasolevate hagide kulusid ei esitata juhatuse liikmete vastu, kuid kuna ühistu on need kulu kandnud, siis jaotatakse need korteriühistu liikmete vahel võrdselt“.
17.Hageja leiab, et korteriühistul puudus õigus otsustada katuse katte vahetamise ning tööde teostaja valimise osas. Elamul on projektikohane eterniitkatus ja kostja juhatuse liige OL ainuisikuliselt tellis ehitusprojekti katuse katte vahetamiseks ning esitas selle ehitusloa saamiseks Tallinna Linnavalitsusele ja sõlmis lepingu R AS-iga tööde teostamiseks. Vastavate toimingute tegemiseks on vaja korteriomanike kokkulepet KOS § 16 lg 1 alusel ja kõik KÜ 48 liiget peavad selleks oma nõusoleku andma. 12.04.2011 üldkoosolekul hääletas katuse katte vahetamise poolt 21 liiget ning 32 ühistu liikme allkirja dokument on koostatud peale üldkoosolekut. Lisaks ei ole üldkoosolek arutanud alltöövõtjate üle. Seega on otsus tühine. Korterite 41 ja 5 omanikud on omavoliliselt ilma üldkoosoleku otsuseta eraldunud korterelamu küttesüsteemist, millega rikkusid seadust, kuna korterelamu küttesüsteem on kaasomand, siis ilma kaasomanike nõusolekuta selline tegevus ei ole lubatud. Seega korterite 5 ja 41 omavoliline väljalülitamine küttesüsteemist on ebaseaduslik ja puudub seaduslik alus nendele küttetasu arvestamise erisuse kehtestamiseks. Otsus, et korterid 41 ja 5 maksavad küttekulude eest vähem kui teised korteriomanikud, puudutab seega otseselt hagejat. Hageja ei pea vastutama korteriühistu kohustuste eest, seega on ebaseaduslik üldkoosoleku otsus kohtukulude võrdselt jagamiseks korteriühistu liikmete vahel. MTÜS §12 lg 4 kohaselt liikmete varalised ja muud kohustused mittetulundusühingu suhtes määratakse kindlaks põhikirjaga ja
kohustusi võib panna ainult põhikirjas ettenähtud korras. Korteriühistu põhikirja järgi korteriühistu liikmed ei vastuta korteriühistu kohustuste täitmise eest kolmandate isikute ees, mistõttu ei saa kohustada korteriühistu liikmeid kandma kohtukulusid, seega otsus on tühine.
18.Kostja vaidleb hagile vastu otsuse p. 3 osas, väites, et korteriühistu plekkkatus on elamule XXX ette nähtud juba 1952 aasta ehitusprojektiga. Seoses elamu tulekahjuga nõukogude aja lõpus vahetati plekkkatus eterniidi vastu, kuid algset ehitusprojekti ei ole keegi muutnud, seega puudub vajadus kõigi korteriomanike kirjalikuks kokkuleppeks, kuna tegemist on tavapärase valitsemise piiridega. Samuti enamus ühistu liikmetest hääletas plekkkatuse poolt, millise nimekirja on KÜ XXX esitanud ka Tallinna Linnavalitsusele enne ehitusloa saamist. Lisaks esmakordne katusekatte materjali põhjendused ja otsused on vastu võetud juba KÜ 19.10.2010 üldkoosolekul. Korteriühistu võttis pakkumisi mitmelt äriühingult (R AS, KKAS), kes on pleki, spetsiaaldetailide ja valmiskonstruktsioonide maaletoojad, paigaldustöid objektil teostavad nende partnerid, alltöövõtjad. R AS pakkumistes oli alltöövõtjaks AGOÜ, mis oli arutamisel üldkoosolekul ja kirjas pakkumiste koondistel, mis jagati eelnevalt korteriühistu liikmetele. Kostja esitas kohtule Tallinna Kultuuriväärtuste ameti kirja nr 4.1/199, 26.03.2009, mille kohaselt XXX on 1952.a arhitekt P.A projekti järgi valminud esindusliku klassitsismi stiilis hoone, mis paikneb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis ning Kultuuriväärtuste amet soovitab stalinistlike hoonete katsekatte vahetamisel asendada eterniitkatused sileplekk-katustega (tlk.74, I kd). Tallinna Linnaplaneerimise ameti projekteerimistingimustes PT 132220 on märgitud, et XXX kinnistu asub Tallinna Linnavolikogu 26.01.2006 otsusega nr 8 algatatud Põhja-Tallinna üldplaneeringu koosseisus koostatava Kalamaja ehitusmääruse kohase miljöö-väärtusliku hoonestusala lähinaabruses, millest tulenevalt Tallinna Linnaplaneerimise amet väljastas XXX rekonstrueerimiseks sh. katusekatte vahetamiseks projekteerimistingimused, mille kohaselt katuse katteks on lubatud klassikaline valtsplekk või analoog(tlk.75, I kd).
19.Kostja vaidleb vastu otsuse p. 6 osas ja selgitas, et KÜ 12.04.2011 üldkoosolek, ega juhatus ei ole viimastel aastatel vastu võtnud otsuseid kaasomandipõhise küttesüsteemi vähendamise osas ja korterite 41 ja 5 küttetasu suuruse osas. Korteriühistu moodustati 1998 ja enne seda haldas elamut AS L , kelle haldamise ajal teostas korteri nr 44 omanik korteri küttesüsteemi ümberehituse ja üldisest süsteemist eraldamise tööd ja kellega oli kokkulepe tasumise erisuse osas ning vastavad dokumendid üle KÜ-le tema moodustumisel. Korteri nr 5 omanik sai loa ja teostas küttesüsteemi ümberehituse 2000 jaanuaris. Otsused küttetasu eri suuruse ja küttesüsteemist eraldumise osas tehti enne, kui hakkas kehtima korteriomandiseadus. Seega 12.04.2012 üldkoosolek jäi seisukohale, et aktsepteerib varasemalt tehtud otsuseid ja on teadlik korteri nr 41 ja 5 omanike ootustest kokkulepete täitmise osas. Üldkoosolek ei pidanud silmas, et olukord jääb selliseks lõpmatuseni, vaid, et erisused lõpetatakse peale küttesüsteemi renoveerimist. Otsuse poolt hääletas enamus kohalolijatest. Lisaks vastavalt KÜ XXX põhikirja punktile 6 on ühistu üldkoosolekul õigus võtta vastu majandamiskulude tasumise erisuste otsuseid.
20.Kostja vaidleb vastu otsuse p. 10 osas ja selgitab, et tsiviilasjades nr 2-09-17396 ja 2-09-58720 otsused on kostja kahjuks ja tsiviilasi nr 2-09-47532 lõppes kompromissiga, kus hageja võttis oma süüdistused tagasi. Korteriühistu on hagejale tasunud kohtukulud. Ühistu tolleaegne juhatus täitis oma kohustusi juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega, mida tõendati üldkoosolekul ja mis põhines tegelikel faktidel ja 2010 revisjonikomisjoni auandel. Üldkoosolek otsustas ühel poolt, et juhatuse liikmed ei kanna vastutust ja teisalt, et vajalik kapital hageja nõude täitmiseks korjatakse sihtotstarbelise maksena proportsionaalselt kõigi ühistu liikmete käest. Selline otsus tugines põhikirja punktile 3.2, et ühistu liikmele saab panna kohustusi üksnes üldkoosoleku otsusega ja vastavuses seadusega.
21.Mittetulundusühingute seadus (MTÜS) § 21 lg 1 kohaselt üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Mittetulundusühingu põhikirjas võib sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus
üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid. KÜ XXX põhikiri on vastu võetud 12. detsembril 1997 ühistu asutamiskoosolekul ja on hetkel kehtivate seaduste punktidega vastuolus või korteriühistule olulised küsimused on selles reguleerimata (tlk 52-53, I köide). KÜ XXX 12.04.2011 üldkoosoleku kokku-kutsumise seaduspärasuse osas pooltel vaidlus puudu. Seega on eelnimetatud 12.04.2011 üldkoosolek kokkukutsutud kooskõlas MTÜS-s ja KÜ põhikirjas sätestatuga.
22.MTÜS § 22 lg 1 kohaselt üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. KÜ XXX, 12.04.2011 üldkoosoleku protokollist (tlk. 16-25, I kd) nähtuvalt hageja poolt vaidlustatud otsuste osas on enamus korteriühistu liikmeid hääletanud otsuste vastuvõtmise poolt, seega on andnud oma nõusoleku otsus sellises redaktsioonis vastu võtta, nagu see otsuses on formuleeritud. Seega on väär hageja väide, et üldkoosolek ei võtnud vastu otsust, et kulusid ei esitata juhatuse liikmete vastu. Valdav osa ühistu liikmeid olid just seda meelt, et juhatuse liikmed on käitunud oodatava hoolsusega ja vabanevad seetõttu vastutusest vastavalt MTÜS § 32 lg 2.
23.Kostja esitas kohtule KÜ XXX, 12.04.2011 üldkoosoleku vaidlusaluste otsuste aluseks olevad tõendid; KÜ XXX 19.10.2010 üldkoosoleku protokoll (tlk. 2631, I kd), Tallinna Linnaplaneerimise Ameti projekteerimistingimuste taotlus lisadega (tlk.157-161, I kd), RAS „Kommunaalprojekt dokumendid korter nr 41 kohta aastast 1977 (tlk. 189-191, I kd), ja korter 5 osas ( tlk193- 197, I kd), milledega on tõendatud korteriühistu poolt arutatud ja vastuvõetud vaidlusaluste otsuste põhjendatus.
24.Kohus leiab, et põhjendamatu on hageja seisukoht, et KÜ XXX elamu katuse katte vahetamiseks on vaja kõigi 48 liikme nõusolekut, seega korteriomanike kokkulepet tulenevalt KOS § 16 lg 1 sätestatust. Põhjendatud on katuse katte töö teostamine KOS § 15 lõike 3 ja 5 alusel, mida kostja on eelnevalt tõendanud. Samuti on korteriühistu 48 liikmest 32 ühistu liiget andnud allkirja selle otsuse toetuseks.
25.Eeltoodust tulenevalt kohtu hinnangul kostja vastuväited hagile on põhjendatud ja tõendatud. Kohus leiab, et hagi on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 4 alusel jätta menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. TsMS § 131 lg 2 alusel hagihind on hagi esitamisel 1 595 eurot. Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.