Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. juuni 2012 Tartu
Tsiviilasja number
2-11-8335
Tsiviilasi
Juri Metsa hagi KORTERIÜHISTU POSKA 47 NARVAJÕESUU vastu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
1595 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 18. novembri 2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Juri Metsa apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja) – Juri Mets (IK: XXX), esindaja Aleksandr Gamazin Vastustaja (kostja) – KORTERIÜHISTU POSKA 47 NARVA-JÕESUU (RK: 80266002), esindaja Andrei Matvejev Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu
esindajad
Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Hageja, esitades 01.03.2011 hagi korteriühistu üldkoosoleku otsuse, millest ta sai teada mitte varem kui 13.12.2011, kehtetuks tunnistamiseks, on järginud korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg-s 3 sätestatud kolmekuulist tähtaega ja hageja nõue ei ole aegunud. KÜS § 13 lg-s 3 ei ole täpsustatud, milline üldkoosoleku otsus on ebaseaduslik. KÜS § 1 lg 2 sätestab, et korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 1 kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Hea usu põhimõtte järgimine võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 6 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 138 tulenevalt on õiguse üldpõhimõte ja käitumisnorm. Iseenesest hea usu põhimõttega vastuolus olev käitumine lubab jätta kohaldamata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tuleneva, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Samuti on mõistlikkuse põhimõtte järgimine käitumisnorm. Seaduses ei ole sätestatud, et kohus võib tühistada korteriühistu liikme suhtes heas usus käitumise või mõistlikkuse põhimõtte rikkumisega vastuvõetud korteriühistu üldkoosoleku otsuse. Kohus ei saa tühistada käitumisreeglitega vastuolus olevat käitumist, kuid seadus lubab jätta üldkoosoleku otsusest tuleneva tagajärje kohaldamata, kui see oleks hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõetamatu. Riigikohtu seisukoha järgi otsuses nr 3-2-1-28-11 peavad tulenevalt TsÜS §-st 32 juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. VÕS § 6 lg 2 kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kui selliste põhikirjasätete alusel nõutakse majandamiskulude tasumist, on võimalik vastuväitega tugineda tasu nõudmise vastuolule hea usu põhimõttega. Hageja arvamus, et kostja ei tohiks muuta poolte vahelist suulist kokkulepet, et kaudset soojust arvestatakse kostja korteri suhtes pinnalt 17,22 m2, mis on ligikaudu 30% korteri üldpinnast, ja sellise kokkuleppe muutmine on hea usu vastane, sest see muudab poolte vahel väljakujunenud tava, ei tulene seadusest. Korteriühistuseaduses sätestatud põhimõtted (§ 2 lg 1; § 151) lubavad korteriühistul muuta igasuguseid kokkuleppeid lähtudes korteriühistu ja korteriomanike ühistest huvidest ning tegelikest kuludest. Seega ei ole tõendatud hageja väide, et korteriühistu 21.07.2010 üldkoosoleku otsuse p 4 on vastuolus seadusega seetõttu, et otsuse vastuvõtmisel on rikutud hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet, ning tuleks seetõttu tühistada. Korteriühistuseadusest ei tulene, et korteriühistu üldkoosolekul vastuvõetud otsused peavad sisaldama faktilisi aluseid ja õiguslikku kvalifikatsiooni. KÜS § 13 lg 4 alusel on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamisekulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Poolte vahel ei ole vaidlust, et 21.07.2010 üldkoosoleku otsuste vastuvõtmisel oleks rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. MTÜS § 241 lg 1 järgi on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. TsÜS § 86 lg 1 järgi on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. TsÜS § 86 lg 2 p 1 ja 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 138 lg 2 järgi ei ole õiguse teostamine
lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Lähtudes Riigikohtu otsusest nr 3-2-1-50-11 on ekslik väide, et TsÜS § 86 ei kohaldu juriidilise isiku organi otsustele. Juriidilise isiku organi otsuse tühisuse selle vastuolu tõttu heade kommetega sätestab TsÜS § 38 lg 2. Ka korteriühistule KÜS § 1 lg 2 alusel kohaldatava MTÜS § 241 lg 1 järgi toob üldkoosoleku otsuse tühisuse kaasa see, kui otsus ei vasta headele kommetele. Heade kommete vastasus üldkoosoleku otsuse tühisuse alusena eeldab konkreetsete asjaolude esitamist ja kohtus tuvastamist. Riigikohus on leidnud, et üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks pole TsÜS § 86 lg 1 järgi kohustus tasuda keskkütte kulud arvestades korterite reaalosade suurust, sõltumata tegelikust tarbimisest. Lähtudes eeltoodust ei ole üldkoosoleku otsuse p 4, mille kohaselt oleks hagejal kohustus tasuda keskküttekulude eest arvestades korteri reaalosa suurust, sõltumata tegelikust tarbimisest, vastuolus heade kommetega ja ei ole seetõttu tühine. Seega kohus ei tuvastanud ei korteriühistu 21.07.2010 üldkoosoleku otsuse p 4 tühisust ega vastuolu seadusega, mis lubaks kohtul otsuse tühistada.
soojusenergia eest tasumiseks lähtuvalt 17,22 m2-st ning omamata korteris keskkütet, on ebamõistlik tasuda selle eest 100% ulatuses; lubamatu on nõuda tasu teenuse eest, mida ei osutata).
Ülaltoodu alusel on maakohus õigesti leidnud, et 21.07.2010 üldkoosoleku otsuse p 4 ei ole vastuolus seadusega ning apellandi seisukoht, et otsuse vastuvõtmisel on rikutud hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet ning tuleks seetõttu tunnistada kehtetuks, ei ole õige. Samuti on maakohus õigesti leidnud, et vaidlustatud üldkoosoleku otsuse p 4 tühisuse aluseks ei ole TsÜS § 86 lg 1 järgi kohustus tasuda keskkütte kulud arvestades korterite reaalosade suurust sõltumata tegelikust tarbimisest. Ringkonnakohus märgib, et kui hagejalt nõutakse kaugkütte kulude tasumist ning pooltel tekkib vaidlus üldkoosoleku otsuse p 4 tõlgendamise üle, on hagejal võimalik kasutada teisi õiguskaitsevahendeid. Riigikohus on 18.07.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-50-11 asunud seisukohale, et analoogilisel juhul on hagejal võimalik esitada tuvastushagi temale langeva tasu suuruse kindlakstegemiseks või küttekulude tasumise nõude esitamisel esitada vastuväide ja selgitada välja tasu tegelik suurus.
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.