Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 1(6)

2-11-8335

ASJAOLUD

Hagiavaldus 01.03.2011.a. Viru Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt seadis hageja teiste korteriomanikega kooskõlastades oma korteris elektrikütte keskkütte asemel. Kaudse küte suuruseks kooskõlastati koos korteriühistuga tasu 17.22 m2 eest. Kuni detsembrini 2010.a. hagejal ja korteriühistul arusaamatusi selles küsimuses ei olnud. Detsembris 2010.a. sai hageja teada, et makseteatises novembrikuu 2010.a. eest köetava pinna suuruseks oli määratud hageja korteri üldpind 57,40 m2. Vastavalt oli tasu soojusenergia eest määratud summana 1 486.10 krooni. Vahe moodustas 1 040 krooni (1486 – 445.62, kus 445.62 = 25.89 krooni x 17.22 m2). Telefonikõnest korteriühistu raamatupidajaga sai hageja teada, et juulis 2010.a. üldkoosolek võttis vastu otsuse antud küsimuses. Hageja palvel samal ajal detsembris 2010.a. keskel anti hagejale selle üldkoosoleku 21.07.2010.a. protokolli tekst. Hageja vaidlustab korteriühistu üldkoosoleku otsuse kolmekuulise tähtaja jooksul järgmistel põhjustel. Vastavalt võlaõigusseaduse §-le 6 lg 1 peavad lepingupooled teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Rikkudes hageja ja kostja kokkulepet tasu järgi kaudse kütte eest lähtudes 17.22 m2, kostja rangelt rikkus seadusandluse põhimõtet. Kostja, tehes vaidlustatava otsuse rikkus ka mõistlikkuse põhimõtet. Hageja ja kostja kokkuleppe eesmärgiks oli hüvitada ühistule see soojusenergia, mida hageja korter tarbib naaberkorterite seinte, põranda ja lae kaudu, kuid vastavalt vaidlustatavale otsusele, peab hageja tasuma soojusenergia eest, mida hageja korter ei tarbi. Kuna mingeid õiguslikke või põhikirjast tulenevat alust vaidlustatav üldkoosoleku otsus ei sisalda, siis hageja arvates ei tugine see seadusele. Hageja palub tunnistada kehtetuks korteriühistu Poska 47 Narva-Jõesuu üldkoosoleku 21.07.2010.a. otsuse punkt 4 ja tühistada see. Menetluskulud palub hageja välja mõista kostjalt. Kostja vastus Kostja kirjalikus vastuses hagile hagi ei tunnista. Hageja on oma nõude esitanud peale aegumistähtaega ja viivitanud hagi esitamisega ilma mõjuva põhjuseta. Kostja palub kohaldada aegumist ja jätta hagi rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus tuvastas, et KÜ Poska 47 Narva-Jõesuu üldkoosoleku 21.07.2010.a. otsuse punktiga 4 otsustati arvutada juurde kaudse kütte eest 100 % nendele korteriomanikele, kelle elektriarvestid asuvad suletud ruumis ning kes ei ela pidevalt, aga juhatusel puudub võimalus kontrollida nendes korterites kütet (t.l. 3-5). Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 3 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Kostja on esitanud hagile aegumise vastuväite. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuste täitmisest.

2(6)

2-11-8335 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22. veebruari 2007 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-8-07 on Riigikohus asunud seisukohale, et „vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid“. Kohus annab esmalt seisukoha, kas hageja nõue on aegunud või mitte. Juhul, kui nõue on aegunud jätab kohus hagi aegumise tõttu rahuldamata ning ei anna sisulist hinnangut haginõude tõendatuse kohta. Seega kui hagi on aegunud, siis ei pea kohus vajalikuks tuvastada võimaliku nõude olemasolu. Pooled ei vaidle, et hageja korteriühistu üldkoosolekul 21.07.2010.a. ei osalenud, kuid pooled vaidlevad millal hageja sai teada või pidi teada saama korteriühistu üldkoosoleku otsusest, et sellest ajast hakata lugema kolmekuulist aegumistähtaega. Hageja on oma passi väljavõttega tõendanud, et 22.05.2010.a. kuni 31.07.2010.a. viibis hageja Venemaal (t.l. 105-106). Samuti on hageja oma passi väljavõttega põhistanud, et peale 13.12.2010.a (t.l. 104). Venemaalt Eestisse saabudes sai ta korteriühistu üldkoosoleku 21.07.2010.a. otsusest teada. Hageja on veenvalt põhjendanud, et ta ei teadnud korteriühistu 21.07.2010.a. üldkoosoleku otsusest, sest temale ei olnud vastavast üldkoosoleku otsusest teatatud. Asjaoluga, et korteriühistu 21.07.2010.a. üldkoosoleku otsus oli trepikojas korteriühistu liikmetele kättesaadav (t.l. 67-70) ei ole tõendatud, et hageja sai üldkoosoleku otsusest teada sellega trepikojas tutvudes. Kostja arvamus, et hageja viibides peale üldkoosoleku läbiviimist majas oleks pidanud huvi tundma vastuvõetud üldkoosoleku otsusest, ei lükka ümber hageja väidet, et ta ei olnud teadlik vastuvõetud üldkoosoleku otsusest. Asja lahendamisel ei oma tähtsust kostja arvamus, et hageja ema võis teada korteriühistu üldkoosoleku otsusest (t.l. 65-66), sest tõendatud ei ole, et hageja ema oleks hagejale üldkoosoleku otsusest teatanud. Hageja on veenvalt põhjendanud, et saades novembrikuu kommunaalmaksete arve (t.l. 7), hakkas ta huvi tundma, mis alusel talle olid sellised kütte summad arvestatud ning kostja peale hageja järelepärimist edastas hagejale üldkoosoleku protokolli. Vaidlust ei ole, et oktoobrikuu kommunaalmaksete arvestamisel kostja ei olnud kütet arvestanud lähtudes 21.07.2010.a. üldkoosoleku otsusest (t.l. 6). Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et hageja sai 21.07.2010.a. üldkoosoleku otsusest teada varem kui peale

2-11-8335 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 6 lg 2 võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu. VÕS § 7 lg 1 järgi loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. VÕS õ 7 lg 2 järgi mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Kohus leiab, et hea usu põhimõtte järgmine VÕS §-s 6 ja TsÜS § 138 tulenevalt on õiguse üldpõhimõte ja käitumisnorm. Iseenesest hea usu põhimõttega vastuolus olev käitumine lubab jätta kohaldamata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tuleneva, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Samuti on mõistlikkus põhimõtte järgimine käitumisnorm. Seaduses ei ole sätestatud, et korteriühistu liikme suhtes hea usu käitumise või mõistlikkuse põhimõtte rikkumisega vastuvõetud korteriühistu üldkoosoleku otsust võib kohus tühistada, kohus ei saa tühistada käitumisreeglitega vastuolus olevat käitumist, kuid seadus lubab jätta üldkoosoleku otsusest tuleneva tagajärje kohaldamata, kui see oleks hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõetamatu. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu 25. mai 2011.a. otsuses nr 3-2-1-28-11 väljendatud seisukohale, kus Riigikohus on leidnud, et tulenevalt TsÜS §-st 32 peavad juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Võlaõigusseaduse § 6 lg 2 kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kui selliste põhikirjasätete alusel nõutakse majandamiskulude tasumist, on võimalik vastuväitega tugineda tasu nõudmise vastuolule hea usu põhimõttega. Hageja arvamus, et kostja ei tohiks muuta hageja ja kostja vahelist suulist kokkulepet, et kaudset soojust arvestatakse tema korteri suhtes pinnalt 17,22 m2, mis on ligikaudu 30 % korteri üldpinnast, ja sellise kokkuleppe muutmine on hea usu vastane, sest see muudab pooltevahel väljakujunenud tava, ei tulene seadusest. Kohus peab vajalikuks märkida, et korteriühistu seaduses sätestatud põhimõtted, kus KÜS § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandi eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine ja KÜS § 15-1 järgi majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti lubavad korteriühistul muuta igasuguseid kokkuleppeid lähtudes korteriühistu ja korteriomanike ühistest huvidest ja tegelikest kuludest. Seega ei ole tõendatud hageja nõue, et korteriühistu 21.07.2010.a. üldkoosoleku otsuse punkt 4 oleks vastuolus seadusega seetõttu, et otsuse vastuvõtmisel on rikutud hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet ja tuleks seetõttu tühistada. Asjaolu, et korteriühistu üldkoosoleku otsuse punkt ei sisalda mingisuguseid seaduslikke aluseid ega faktilisi asjaolusid ja seetõttu ei ole seda võimalik kontrollida ei luba samuti kohtul korteriühistu üldkoosoleku otsust tühistada. Korteriühistu seadusest ei tulene, et korteriühistu 4(6)

üldkoosolekul vastuvõetud kvalifikatsiooni.

otsused

peavad

sisaldama

faktilisi

aluseid

ja

2-11-8335 õiguslikku

KÜS § 13 lg 4 alusel on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamisekulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Poolte vahel ei ole vaidlust, et üldkoosoleku 21.07.2010.a. otsuste vastuvõtmisel oleks rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Kuid kohus hindab, kas korteriühistu 21.07.2010.a. üldkoosoleku otsuse punkt nr 4 võib olla vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine. MTÜS § 24-1 lg 1 järgi on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka eaduses sätestatud muul juhul. MTÜS § 24-1 lg 2 kohaselt võib otsuse tühisusele kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 86 lg 1 järgi on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. TsÜS § 86 lg 2 p 1 ja 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 84 lg 1 alusel ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 138 lg 2 kohaselt ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Lähtudes Riigikohtu 18. juuli 2011.a. otsusest nr 3-2-1-50-11 on ekslik väide, et TsÜS § 86 ei kohaldu juriidilise isiku organi otsustele. Juriidilise isiku organi otsuse tühisuse selle vastuolu tõttu heade kommetega sätestab TsÜS § 38 lg 2. Ka korteriühistule KÜS § 1 lg 2 alusel kohaldatava MTÜS § 24-1 lg 1 järgi toob üldkoosoleku otsuse tühisuse kaasa see, kui otsus ei vasta headele kommetele. Heade kommete vastasus üldkoosoleku otsuse tühisuse alusena eeldab konkreetsete asjaolude esitamist ja kohtus tuvastamist. Riigikohus on leidnud, et üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks pole TsÜS § 86 lg 1 järgi kohustus tasuda keskkütte kulud arvestades korterite reaalosade suurust sõltumata tegelikust tarbimisest. Lähtudes eeltoodust ei ole vaidlustatud üldkoosoleku otsuse punkt 4, mille kohaselt oleks hagejal kohustus tasuda keskkütte kulude eest arvestades korteri raalosa suurust sõltumata tegelikust tarbimisest vastuolus heade kommetega ja seetõttu ei ole tühine. Seega kohus ei tuvastanud, ei korteriühistu 21.07.2010.a. üldkoosoleku vastuvõetud otse punkti 4 tühisust ega vastuolu seadusega, mis lubaks kohtul otsuse tühistada ja seetõttu jätab kohus hagi rahuldamata. 5(6)

2-11-8335 Kohus ei hinda tõenditena korteriühistu liikmete arvamusi, kas nad tunnevad külma hagejale kuuluva korteri 39 tõttu (t.l.8-9, 59-64), sest neil ei ole käesoleva asja lahendamisel tähtsust, vaidlust ei ole, et korteriühistu üldkoosoleku otsused tuleb vastu võtta vastavalt seadustele, mitte korteriühistu liikmete subjektiivsetele arvamustele külma või sooja kohta. Samal põhjusel ei oma tähtsust korteriühistu väljavõte elektritarbimisest, millega avaldatakse arvamust, et hagejale kuuluv korter on soojaks kütmata lähtudes hageja korteri kulutusest elektrienergiale. Kohus ei hinda tõendina hageja emaili tema esindajale, sest hageja kirjalikult väljendatud arvamust on nii hageja kui tema esindaja suuliselt väljendanud kohtuistungil. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud täielikult hageja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.