Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

XXX).

Asjaolud Osaühing AA (likvideerimisel) esitas 07.05.2012 Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Võlgniku põhitegevusalaks oli mootorsõidukite hooldus ja remont. Võlgniku maksejõuetus tekkis võlgniku pakutavate teenuste mahu olulise vähenemise ja võlgnevuste suurenemise tõttu. Teadaolevaid kohustusi on võlgnikul 21 848,66 euro ulatuses ja vara puudub. Võlgnik leiab, et on püsivalt maksejõuetu ja palub välja kuulutada pankrot. 09.05.2012 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise haldur aruande kohaselt on võlgnikul vara 17,26 eurot, kohustusi on 22 013,30 euro ulatuses. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 tähenduses. Ajutine haldur palub määrata halduri tasuks 1 005 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks, ning teostatud kulutuste hüvituseks 125 eurot. Tasust 397 eurot palub ajutine haldur hüvitada riigi vahenditest. Ülejäänud tasu ja hüvitise palub ajutine haldur välja mõista võlgniku likvideerijalt AS. Ajutine haldur palub tasu ja hüvitise välja mõista Advokaadibüroo LEXTAL OÜ-le. 04.06.2012 esitas likvideerija taotluse jätta rahuldamata ajutise halduri taotlus halduri tasu väljamõistmiseks likvideerijalt. 05.06.2012 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur oma aruande juurde ning leidis, et pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks tuleks tasuda deposiiti 2 000 eurot. Võlgniku esindaja jäi pankrotiavalduse juurde ning nõustus ajutise halduri aruandega. Võlgniku seaduslik esindaja AS kinnitas, et on nõus hüvitama ajutise pankrotihalduri tasu brutosummas 500 eurot, millega ajutine haldur nõustus. 07.06.2012 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 2 000 eurot ning avaldas 07.06.2012 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtul puuduvad andmed deposiidi tasumisest. Kohtu seisukoht Vastavalt Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“ Kohtul puuduvad andmed deposiidi tasumise kohta. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 17,26 eurot, võlgniku kohustuste suuruseks on kokku 22 013,30 eurot. Haldur on tuvastanud, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad reaalsed vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise

maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub tasuks määrata 1 005 eurot (lisandub sotsiaalmaks 331,65) ning teostatud kulutuste hüvituseks 125 eurot. Võlgniku esindaja ajutise halduri tasule vastu ei vaielnud. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 11 tundi ja 10 minutit. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Seetõttu on põhjendatud halduri tasuks määrata 1 005 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Haldur palub välja mõista hüvitis vajalike kulude katteks 125 eurot. Kulud seisnevad arvestuslikes bürookuludes, päringute ja koopiate tegemises. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad väljamõistmisele. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Kohus mõistab ajutise halduri tasu summas 397 eurot välja riigi vahenditest. TsMS § 146 lg 1 p 2 kohaselt kannab menetluskulud isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Võlgniku seaduslik esindaja on teatanud, et on nõus tasuma ajutise pankrotihalduri tasu summas 500 eurot bruto ning haldur on sellega nõustunud. Kohus mõistab välja ajutise pankrotihalduri tasu summas 500 eurot välja võlgniku likvideerijalt AS . Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda vastutavale võlgniku seaduslikule esindajale. Dokumendid jäävad võlgniku likvideerija AS vastutavale hoiule.

Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.