Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Ringkonnakohus menetleb hageja apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus kohustas kostjat kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 14 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on edastatud kostjale elektrooniliselt e-posti aadressil [email protected] , mille kättesaamist on kostja kinnitanud 8.06.2012. Kohus luges kostjale menetlusdokumendid edastatuks TsMS § 314 lg 2 alusel. Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 162 lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4. TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks õigusabikulud 262.50 eurot, sissenõudmise kulu 110 eurot, riigilõiv 76.69 eurot ja riigilõiv maksekäsu kiirmenetluses 47.93 eurot. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 76.69 eurot, mis riigilõivuseaduse lisa 1 vastas hagihinnale kuni 383.46 eurot. Hageja esindaja teatas 26.06.2012 kirjaga kohtule, et loobub kostja vastu sissenõudekulude nõudest summas 110 eurot. Seega vähenes hageja poolt esitatud hagi hind 271.47 eurole, millelt tuleb riigilõivuseaduse lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 63.91 eurot. Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et kostjalt tuleb välja mõista hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 63.91 eurot. TsMS § 144 p 7 näeb ette, et kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Antud asjas on hagiavaldus esitatud 10.04.2012 ja maksekäsu kiirmenetlus on lõpetatud 20.12.2011 määrusega, mille kohaselt lõpetas kohus menetluse võlgniku

poolt vastuväite esitamisel. Seega jätab kohus antud menetluses väljamõistmata TsMS § 144 p 7 alusel maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 47.93 eurot. Tulenevalt TsMS § 175 lõikest 1 leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabi kuluks 50 eurot. Hageja nõuab kostjalt menetluskuluna võla sissenõudmisega seotud kulu summas 110 euro väljamõistmist. Esialgselt nõudis hageja võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist haginõudena, mille kohta hagiavalduses märkis, et laenuandjal on õigus nõuda laenusaajalt lepingu rikkumisel võla sissenõudmisega seotud kulude, sh kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulude hüvitamist ning laenusaajale saadetud meeldetuletuskirjade tasude maksmist. 26.06.2012 kirjaga hageja teatas, et loobub sissenõudekuludest summas 110 eurot. Kohus peab vajalikuks selgitada, et menetluskuludeks TsMS-i mõttes on need menetlusosaliste kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud kulude hüvitamist ei saa nõuda TsMS-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt jätab kohus hageja nõude kostjalt menetluskuluna võla sissenõudmise kulu 110 euro väljamõistmiseks rahuldamata. Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 113.91 eurot (63.91 + 50). Kohus mõistab nimetatud kulu kostjalt hageja kasuks välja. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.