Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

01.09.2012.a. kuni 01.02.2014.a. Viimase 01.02.2014.a. osamakse suuruseks on 62,95 eurot. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks, sest kohus menetles hagi lihtmenetluses. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja hageja nõue. OÜ K esitas kohtule hagi I K vastu võla 674,58 €, intressi 101,20 €, viivise 66,61 €, lepingulise menetluskulu 63 euro ja menetluskulude väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel sõlmitud 28.12.2010.a. laenuleping, mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu summas 13 387 krooni (855,59 eurot) ning kostja kohustus tagastama laenu koos sellele lisanduvate intressidega igakuiste osamaksetena. Kostja oma kohustust nõuetekohaselt täitnud ei ole ja alates 28.04.2011.a. laenu osamakseid enam hagejale ei tasunud. Lisaks on kostjal tasumata 28.03.2011.a. osamaksest 5 eurot põhiosa. Kostja vastuväited. Kostja esitas kohtule kirjalikud vastuväited, milles teatas, et kuna on töötu, ei saanud hagejale võlgnevust tasuda ning palub võimaldada võla ajatamist. Kostja ei nõustu hageja menetluskuludega summas 31 ja 32 eurot, kuna need ei ole kostja väitel põhjendatud. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud hageja ja kostja seisukohtadega ja toimiku materjalidega, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb lepingut täita vastavalt kokkulepitule. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on hagejal õigus nõuda kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist. Hageja leiab, et kostja on jätnud oma kohustuse täitmata, igakuised laenu tagasimaksed koos intressidega tasumata. Kostja tõendeid, millest nähtuvalt kostja on võlgnevuse hagejale tasunud, kohtule esitanud ei ole. Kostja väitel ei ole ta saanud tagastada võlgnevust, kuna on töötu. Kostja palub võlgnevus ajatada. Kohtu hinnangul on põhjendatud kostjalt põhivõlgnevuse summas 674,58 eurot ja intressi summas 101,20 euro välja mõistmine, kostja nimetatud osas hagile vastu ei vaidle.

VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab viivist põhivõlgnevuselt summas 66,61 eurot. Laenulepingu p 3.7 kohaselt on laenu intressimääraks 20% aastas, intressi periood 1 kuu (t/l 9). Laenulepingu p 7 kohaselt kui lepingus on kokku lepitud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, siis on lepingu üldtingimuste punktis 1.4 sätestatud viivise määr võrdne lepingus kokkulepitud intressimääraga. Kohtu hinnangul on põhjendatud kostjalt viivise väljamõistmine summas 66,61 eurot, kuna kostja on viivitanud kohustuse täitmisega ja ei ole hageja ees oma kohustust täitnud. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmisekulusid summas 63 eurot. Hagiavalduse kohaselt saatis hageja kostjale kokku kaks kirjalikku teadet – 01.07.2011 ja 01.08.2011.a., milledes hageja palus tasuda kostjal menetluskulu vastavalt 31 eurot ja 32 eurot. Kostja ei nõustu hageja menetluskuludega summas 31 ja 32 eurot ja leiab, et need pole põhjendatud. Kohus leiab, et hageja menetluskulu summas 63 euro kostjalt täielikult väljamõistmine ei ole põhjendatud. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja oleks kostjale vastavad teated saatnud tähtkirjaga või kulleriga, seega on hageja poolt tõendamata menetluskulu tekkimine summas 63 eurot. Vastavalt Eesti Posti kodulehe infole on lihtkirja saatmise hinnaks 0,45 eurot. Seega peab kohus põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulu summas 0,90 eurot. Tulenevalt kostja taotlusest ja hageja nõusolekust, määrab kohus TsMS § 445 lg 1 alusel kohtuotsuses kindlaks kohtuotsuse täitmise viisi, mille kohaselt peab kostja kohtuotsusega väljamõistetud summa tasuma hagejale osamaksetena, mille suuruseks on vähemalt 60.- € kuu alates 01.09.2012.a. kuni 01.02.2014.a., kusjuures viimase ehk 01.02.2014.a. makstava osamakse suuruseks on 62,95 eurot. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja menetluskuludena hageja poolt tasutud riigilõiv summas 191,73 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 47,93 eurot.

Piret Randmaa Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.