Toimik nr 2-12-2293
Eesti Vabariigi nimel Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev ja koht: 27.06.2012.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Harju Maakohtu kohtukoosseis: kohtunik Jaanus Saaremõts Tsiviilasi: OÜ ALhagi MJ ja LJ vastu eelmärke maksmapaneku ja keelumärke kustutamise nõudes Hagihind: 26 595 eurot Kohtuistungi toimumise aeg: 29.05.2012.a Hageja: OÜ AL(registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja esindaja: vandeadvokaat Kenno Vilippus (advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid, [email protected]) Kostja I: MJ(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja II: LJ(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostjate esindaja: Reet Vokk ([email protected]) Resolutsioon Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dest 434-438, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Otsustused hagis
hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.. Asjaolude kirjeldus ja kohtuotsuse põhjendused
sest eelnevalt pidanuks hageja kustutama korteriomandil lasuva hüpoteegi summas 1 500 000 krooni Äripank AS kasuks, mis on seatud tagamaks hageja kohustuste täitmist panga eest. Kostja I ei olnud huvitatud olukorrast, et täites küll hagejale raha maksmise kohustuse, jääb Kostja I siiski tagama 1 500 000 kroonist hageja kohustust Äripank AS ees, mille tagajärjeks võib olla Korteriomandi sundrealiseerimine, kuna hüpoteegile on kohustatud alluma kinnisasja igakordne omanik. Kostja I ei saa iseseisvalt ilma Äripank AS-i nõusolekuta kustutada hüpoteeki ja seega täita Kompromissilepingu p-s 1.3. märgitud kohustust, anda korteriomand üle vabana kolmandate isikute õigusest. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta ei ole hoolitsenud hüpoteegi kustutamise eest. Hageja nõue tuvastada, et kostjal I on kohustus teha tahteavaldus omaniku kande muutmiseks on põhjendamatu ka seetõttu, et kompromissilepingu p-s 1.4. on kostja I juba andnud hagejale volituse (nõusoleku) kandeavalduse tegemiseks hageja kandmiseks korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse. Kostja II väidab oma vastuses hagile, et AÕS § 63 lg 3 ja 4 alusel ning alternatiivselt täitemenetluse seadustiku TMS § 222 lg 3 alusel esitatud nõuded on tõendamata. Hageja ei ole kasutanud oma tsiviilõigusi heauskselt, sest pole üritanud asja kohtuväliselt lahendada. Kostja II omab kostja I vastu rahalist nõuet, mille sissenõudmiseks on alustatud täitemenetlust. Kostja I kui võlgniku varale on täitemenetluse seadustiku kohaselt pööratud sissenõue. Hageja, kelle õigus seisab kostja II õigusest eespool, ei saa olla täitemenetluses kahjustatud, kuna eespool seisvad õigused, mille maksmapanekut täitemenetluses ei nõuta, jäävad TMS § 158 lg 1 alusel kehtima iga omaniku suhtes.
Kostja I seisukoht, et ta ei saanud kohustust tähtaegselt täita, ei ole asjakohane. Hüpoteek Tallinna Äripanga AS kasuks ei takistanud kostja kohustuste tähtaegset täitmist. Ka ei käsitle kinnitatud kompromiss Tallinna Äripanga AS kasuks seatud hüpoteeki. 7.10.2009 on kinnistusraamatusse kohtutäituri avalduse alusel kantud keelumärge LJ kasuks. Kohus on seisukohal, et tegemist ei ole asjaõiguse käsutamisega AÕS §63 lg3 mõttes, vaid tegemist on vara arestimisega. Seega kuulub hageja nõue rahuldamisele TMS §222 alusel. TMS §222 lg1 kohaselt kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. Sama paragrahvi 3.lõike hagi esitatakse sissenõudja ja võlgniku vastu. Seega on hagi esitatud kohaste kostjate vastu. Sama paragrahvi 4.lõike kohaselt hagi rahuldamise korral vabastab kohtutäitur vara aresti alt ja esitab avalduse registrile keelumärke kustutamiseks. Eeltoodust tulenevalt kuulub vara arestist vabastamisele, kuivõrd hageja kasuks on kinnistusraamatusse kantud eelmärge. Kohus on seisukohal, et vara arestist vabastamise korral puudub vajadus kostja II tahteavalduse asendamiseks, kuivõrd hagi rahuldamise korral täitur vabastab vara aresti alt ja esitab avalduse registrile keelumärke kustutamiseks. TsMS §445 kohaselt on hageja taotlenud otsuse täitmine edasi lükata kuni 1.02.2013, tingimusel ,et kui kostja tasub samaks kuupäevaks 115 040,97 eurot. Kui kostja tasub eelnimetatud summad, siis hageja kustutab tema kasuks seatud eel- ja keelumärke. Kohus rahuldab esitatud taotluse.
Jaanus Saaremõts Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.