Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue ITM Inkasso OÜ esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Võlgnik esitas vastuväite. Võlgnikule tehti makseettepanek, mis on võlgnikule kätte toimetatud. Võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite. 26.03.2012.a määrusega andis kohtunikuabi asja hagimenetluses jätkamiseks üle kohtunikule. 11.04.2012.a. esitas ITM Inkasso OÜ hagi KGvastu võla 707,50 €, seisuga 11.04.2012 viivise 70,00 €, intressi 455,56 €, viiviste alates 12.04.2012 0,02% päevas kuni põhinõude täitmiseni ning menetluskulude väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 10.11.2009.a. PGOÜ-ga SMS kiirlaenulepingu 10 000,00 krooni saamiseks. Laenu tagastamise tähtpäevaks oli 09.12.2009.a. Kostja ei tagastanud 10.11.2009.a. võetud laenu koos intressidega nõuetekohaselt. Kostjapoolsest tegevusetusest tulenevalt ütles OÜ PG laenulepingu üles ja loovutas laenulepingust tuleneva võlanõude hagejale OÜ-le ITM Inkasso. Kostja tunnistas võlgnevust summas 12 300,00 krooni ning 16.07.2010.a. sõlmisid pooled kompromissina võlgnetava kohustuse täitmiseks uue iseseisva lepingu nr MG50331. Leping nr MG50331 kohaselt oli kostja kohustatud tasuma hagejale maksegraafiku alusel igakuiselt (30 kuud – 30.08.2010-16.01.2013) 674,00 krooni ehk 43,08 eurot, v.a.16. osamakse 30.08.2010.a. summas 1024,00 krooni ehk 65,45 eurot. Esimese osamaksega koos tuli ka tasuda uue lepingu sõlmimise tasu 350,00 krooni ehk 22,36 eurot. Kokku kohustus kostja maksegraafiku alusel tasuma 20 570,00 krooni ehk 1314,66 eurot, sh. põhivõlg 12 300 krooni (786,11 eurot), intressid 7920,00 krooni (506,18 eurot). Lepingus nr MG50331 tulenevalt on pooled kokku leppinud, et juhul kui kostja ei täida lepingut maksegraafiku alusel on hagejal õigus kogu võlgnevuse summa sisse nõuda ning õigus nõuda ka viiviseid. Kostja tasus 3 osamakset, s.o 2372,00 krooni ehk 151,60 eurot. Kostja võlgneb hagejale 1163,06 eurot, sh. põhivõlg 707,50 eurot (maksegraafiku sõlmimise ajal võlgnetav summa), intressid (maksegraafiku p. 4-30 alusel) 455,56 eurot. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 707,50 eurot, intressid 455,56 eurot ja seisuga 11.04.2012.a. sissenõutavaks muutunud viivised 70,00 eurot põhinõudelt (707,50 eurot) ja edaspidi nõuda kostjalt viiviseid, alates 12.04.2012.a. 0,02% päevas tasumisele kuuluvast summast kuni põhinõude täies ulatuses tasumiseni ning menetluskulud, s.h hageja poolt tasutud riigilõiv summas 143,80 eurot

hagiavalduse esitamise eest, riigilõiv avalduse esitamisel maksekäsu kiirmenetluses 47,93 eurot ja õigusabi kulud 173 eurot. Kostja vastuväited. Kostja esitas kohtule kirjalikud vastuväited, milles teatas, et tunnistab laenu saamist 10000 krooni. Laenu ei saanud sissetuleku puudumisel ja terviseseisundi tõttu hagejale tagastada. Kostja tunnistab võlgnevust summas 12 300 krooni ning uue lepingu sõlmimist. Kostja ei tunnista viivisenõuet, see ei ole põhjendatud ja õiglane. Kostja taotleb kohtult viivise vähendamist halva tervise ja majanduse tõttu. Kostja palub jätta hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata ja jätta kohtukulud hageja kanda. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud hageja ja kostja seisukohtadega ja toimiku materjalidega, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et lepingut tuleb täita vastavalt kokkulepitule. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on hagejal õigus nõuda kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist. Hageja leiab, et kostja on jätnud oma kohustuse, laenusumma tagasi maksta, täitmata, mistõttu on ta kohustust rikkunud. Kostja tunnistab põhivõlgnevust. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 707,50 eurot. Kohtule esitatud poolte vahel sõlmitud lepingust – maksegraafikust (t/l 43) p 3 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt fikseeritud intressi 264 krooni (16,87 eurot). Kuivõrd kostjal on tasumata maksegraafiku järgsed maksed perioodi 28.11.2010.a. kuni 16.01.2012.a. eest, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele intressid summas 455,56 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja poolt kohtule esitatud poolte vahel sõlmitud kompromisslepingust (t/l 43) nähtuvalt võttis kostja endale kohustuse tasuda võla ja intresside katteks hagejale 20 570 krooni (1314,66 eurot), millest põhivõlgnevus on 12 300 krooni (766,94 eurot), intress on 7920 krooni (506,18 eurot) ja lepingu sõlmimise tasu on 350 krooni (22,37 eurot). Kostja on tasunud hagejale 3 osamakset 2372,00 krooni ehk 151,60 eurot (t/l 45-47). Seega võlgneb kostja hagejale 1163,06 eurot (1314,66 – 151,60) põhivõla ja intresside eest. Poolte vahel sõlmitud kompromisslepingust nähtuvalt on pooled lepingu punktis 5 kokku leppinud viivise 9 krooni (0,58 senti) päevas. Kostja on palunud kohtul vähendada viivist kostja halva tervise ja majanduse tõttu. Kohus on seisukohal, et tulenevalt kostja halvast tervislikust seisukorrast, mida tõendavad Lasnamäe Perearstid-kaks OÜ saatekirjad psühhiaatrile (t/l 76-77) ja otsus kostjal keskmise puude tuvastamise kohta (t/l 78-79) ning sellest, et kostja on töötu (tõendab kostja poolt kohtule esitatud individuaalne tööotsimiskava t/l 75) on põhjendatud kostja taotlus viivise vähendamiseks VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel. Tulenevalt asjaolust, et kostja sattus esimese osamakse tasumisega viivitusse 29.11.2010.a., on põhjendatud viivise väljamõistmine alates 29.11.2010.a. kuni 11.04.2012.a. summas 70.- eurot ja alates 12.04.2012.a. VÕS § 113 lg 1 ja §

94 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt päevas, kuid mitte rohkem kui põhinõude ulatuses, s.o 707,50 eurot. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja menetluskuludena riigilõiv summas 191,73 eurot ning hageja õigusabikuludest on kohtu arvates arvestades menetluse liiki, mahtu ning menetluses tehtud toimingute hulka, põhjendatud kostjalt välja mõista 100,00 eurot.

Piret Randmaa Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.