2-11-173/16 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Asjaolud Creditreform Eesti OÜ esitas 04.01.2011 maksekäsu kiirmenetluse avalduse ML võlgnevuse saamiseks. Seoses võlgniku poolt tähtaegselt esitatud vastuväitega andis kohtunikuabi nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Creditreform Eesti OÜ esitas 25.04.2011 hagi ML vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt tuleneb nõue kostja ja TEAS-i vahel 22.09.2006 sõlmitud tähtajalisest liitumislepingust ja järelmaksulepingust. TEAS on oma kostja vastu olevad nõuded loovutanud Creditreform Eesti OÜ-le. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 80,90 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 80,90 eurot, kokku 161,80 eurot. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ning andis tähtaja vastamiseks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse esitamise nõue on 23.05.2012 kostjale isiklikult allkirja vastu üle antud. Kostja vastust tähtajaks ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Nõude aluseks oleva lepingu üldtingimuste punkti 7.3 kohaselt kohustub kostja tasuma võlgnevuselt viivist 0,15% kalendripäevas. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 80,90 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 80,90 eurot, kokku 161,80 eurot. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Vastavalt hageja taotlusele tuleb alates hagi esitamisest 25.04.2011 kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 0,15 % päevas põhinõudelt 80,90 eurot kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 179,12 eurot, s.o menetluses tasutud riigilõiv 63,91 eurot ja õigusabikulud 115,21 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulud 115,21 euro ulatuses põhjendatud. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega eelmenetluses. Hageja on õigusabikulusid kandnud vaid hagiavalduse, menetluskulude nimekirja ja Politsei- ja Piirivalveametile saadetud päringu koostamise eest. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud dokumendid sedavõrd keerulised ja mahukad, et õigustaksid õigusabikulusid summas 115,21 eurot. Kohtu hinnangul on asja materjalide põhjal mõistlikuks kuluks õigusabile 65 eurot. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõiv 63,91 eurot ja õigusabikulud summas 65 eurot, kokku 128,91 eurot. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.