lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-12-5964/6

Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 26.06.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-5964/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.06.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2039
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 407 lg 1, 5Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korralVÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korralVÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmineVÕS § 94 lg 1Intress võlasuhtesKÜS § 7 lg 4TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 1741 lg 3TsMS § 187 lg 6

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

26. juuni 2012, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-5964

Tsiviilasi / hagi ese

KÜ XXX hagi NP vastu võla nõudes / KÜ XXX põhivõla 769,65 eurot ja viivise tasumise kohustuse täitmise nõue NP vastu

Hagihind

769,65 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja ja tema esindaja

KÜ XXX(registrikood XXX, aadress XXX) Lepinguline esindaja Jaan Brikker [email protected])

Kostja

NP(isikukood XXX, aadress XXX)

Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses

Kirjalik menetlus

(elektronpost

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagiavaldus tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista NP (P , isikukood XXX) KÜ XXX(registrikood XXX) kasuks 789,10 (seitsesada kaheksakümmend üheksa koma kümme) eurot.
3.Välja mõista NP(P , isikukood XXX) KÜ XXX(registrikood XXX) kasuks viivis põhinõudelt (769,65 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 05.11.20262-26-5792/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 05.11.20262-26-120071/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 05.11.20262-26-116279/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.11.20262-26-18595/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.11.20262-26-21645/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.11.20262-25-14384/7Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Menetlusabi taotluse lahendamine
TsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alused
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
4.
Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamatult täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud NP(P , isikukood XXX) kanda.
6.Välja mõista NP(P , isikukood XXX) KÜ XXX(registrikood XXX) kasuks menetluskulud 311,73 (kolmsada üksteist koma seitsekümmend kolm) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse asjas täiendav otsus, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgselt tehtud otsuse suhtes uuesti. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 448 lõikele 41 hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.h tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi pangakontole nr 10220034796011(AS SEB Pank) või pangakontole nr 221023778606 (Swedbank AS) või pangakontole nr 333416110002 (Danske Bank A/S Eesti filiaal), märkides viitenumbriks 3100057358. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse kirjeldav osa

1.1.KÜ XXX(hageja) esitas 10.02.2012 kohtule hagiavalduse NP(kostja) vastu (tl-d 1-83). Kohus võttis hagiavalduse 13.02.2012 kohtumäärusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest (tl 86). Kostja sai hagiavalduse koos lisadega ja 13.02.2012 kohtumääruse kätte 21.05.2012 (tl 108). Kostja kohtule hagi vastust esitanud ei ole. Hagiavalduses sisaldus hageja taotlus asja lahendamiseks tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu määratud tähtaja jooksul hagile ei vasta (tl 6). Hageja esitas hagiavalduse lisana kohtule menetluskulude nimekirja (tl 80).
1.2.Hagiavalduse kohaselt olid hagi aluseks olevad asjaolud järgmised. Kostjale kuulub kinnistusraamatu registriossa nr XXX kantud korteriomand, mis moodustab XXX mõttelist osa XXX asuvast kinnistust (tl 1). Kostja ei ole tasunud KÜ majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest ning seisuga 01.02.2012 moodustab tema põhivõlg hageja ees 769,65 eurot (tl 1). XXX elamu kuulub hageja KÜ koosseisu ja kõik XXX korteriomanikud on hageja liikmed. Hageja põhikirja punkti 3.2.1 kohaselt on KÜ otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ja majanduskulude kandmise kohta kõigile KÜ

liikmetele kohustuslikud. Hageja põhikirja punktidest 3.2.3 ja 4.2 tuleneb kostja kohustus tasuda korteriomandi mõttelise osade majandamise kulude eest (tl 2). Põhikirja punktide 5.3.4, 4.2 ja 5.3.5 kohaselt on remondifondi suurus 0,256 eurot üldpinna ruutmeetri kohta. Kostja viivisevõlg on 19,45 eurot (tl 4).

1.3.Hagi ese on hagiavalduse kohaselt järgmine. Hageja palub kohtul (tl 6):
1.3.1.Välja mõista kostjalt hageja kasuks korteriomandiga seonduvate majandamiskulude ja kommunaalteenuste võlgnevus 769,65 eurot ja viivised 19,45 eurot, kokku 789,10 eurot.
1.3.2.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis protsendina põhinõudelt 769,65 eurot kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse jõustumisest.
1.3.3.Menetluskulud summas 311,73 eurot jätta kostja kanda.
1.3.4.Teha tagaseljaotsus, kui kostja kohtu määratud tähtaja jooksul ei ole vastanud hagiavaldusele.
1.4.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetlusega seoses kulusid 311,73 eurot, mis koosneb hagiavalduselt tasutud riigilõivust (tl 80).

Kohtuotsuse põhjendav osa

Esmalt lahendab kohus tagaseljaotsuse tegemise lubatavuse küsimuse (punkt 2.1), seejärel selgitab kohus välja hageja esitatud faktilised väited, millised loetakse kostja poolt omaksvõetuks (punkt 2.2), seejärel otsustab kohus, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ning kas hagi kuulub rahuldamisele (punkt 2.3). Lõpuks määrab kohus asjas kindlaks menetluskulude jaotuse (punkt 2.4).

2.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab: „Kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.“ TsMS § 407 lg 5 sätestab: „Tagaseljaotsust ei või teha juhul, kui: 1) kostjale anti hagile vastamiseks ilmselt liiga lühike tähtaeg; 2) kostjale ei teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest; 21) kostja on vastuse esitamise tähtaja jooksul taotlenud riigi õigusabi andmist advokaadi vahendusel vastamiseks; 22) hagi on ebaõigesti menetlusse võetud, muu hulgas juhul, kui asi ei allu sellele kohtule; 3) kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks ja on seda põhistanud“. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Hageja taotles hagiavalduses tagaseljaotsuse tegemist (tl 6). Eeltoodust tulenevalt on kohtul vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 õigus lahendada asi tagaseljaotsusega, kui ei esine tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Kostja sai hagiavalduse koos lisadega ja menetlusse võtmise määruse kätte 21.05.2012 (tl 108). Kuivõrd hagi koos lisadega toimetati kostjale kätte välisriigis, oli hagile vastamise tähtaeg 28 päeva alates hagi koos lisadega kättesaamisest. Hagile vastamise tähtpäev oli seega 11.06.2012. Kostja hagile eelnimetatud tähtaja jooksul vastanud ei ole. Kõnealune tähtaeg ei ole hagile vastamiseks liiga lühike. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest, kostja ei ole taotlenud vastuse esitamise tähtaja jooksul riigi õigusabi ega teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Kohus on hagi võtnud õigesti menetlusse. Eeltoodust

tulenevalt ei esine TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Seega on kohtul õigus lahendada asi tagaseljaotsusega.

2.2.TsMS § 407 lg 1 sätestab: „Kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.“ TsMS § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. TsMS § 407 lg-st 1 ja § 231 lg-st 2 tulenevalt vabaneb hageja tõendamiskoormisest hagi aluseks olevate asjaolude osas ja need loetakse kostja poolt omaksvõetuks. Kohus peab välja selgitama, millised faktiväited on hageja esitanud, et kohus saaks kindlaks teha, kas hagi on õiguslikult põhjendatud. Hageja on esitanud järgmised hagi aluseks olevad väited: - Kostjale kuulub kinnistusraamatu registriossa nr XXX kantud korteriomand, mis moodustab XXX mõttelist osa XXX asuvast kinnistust. - Kostja ei ole tasunud KÜ majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest ning seisuga 01.02.2012 moodustab tema põhivõlg hageja ees 769,65 eurot. - XXX elamu kuulub hageja KÜ koosseisu ja kõik XXX korteriomanikud on hageja liikmed. - Hageja põhikirja punkti 3.2.1 kohaselt on KÜ otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ja majanduskulude kandmise kohta kõigile KÜ liikmetele kohustuslikud. Hageja põhikirja punktidest 3.2.3 ja 4.2 tuleneb kostja kohustus tasuda korteriomandi mõttelise osa majandamise kulude eest. Põhikirja punktide 5.3.4, 4.2 ja 5.3.5 kohaselt on remondifondi suurus 0,256 eurot üldpinna ruutmeetri kohta. - Viivisevõlg on 19,45 eurot. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 ja § 231 lg-le 2 loeb kohus eelnimetatud faktiväited kostja poolt omaksvõetuks ja faktiväidetes välja toodud asjaolud kohtu poolt tuvastatuks.
2.3.Hageja on KÜ. Kostja on KÜ liige. Kostja võlgneb hagejale majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest 769,65 eurot. KÜ seaduse (KÜS) § 4 lg 2 sätestab: „Lisaks mittetulundusühingute seaduses põhikirja kohta sätestatule sätestatakse KÜ põhikirjas veel häälte jagunemine üldkoosolekul ja KÜ liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord“. Hageja põhikirja punktidest 3.2.3 ja 4.2 tuleneb kostja kohustus tasuda korteriomandi mõttelise osa majandamise kulude eest. Kostja on võtnud omaks väite, et hageja põhikirjas sisaldub punkt, milles on sätestatud KÜ liikme kohustus tasuda korteriomandi mõttelise osa majandamise kulude eest. Seetõttu on kostjal kohtu hinnangul lepingust (hageja põhikiri) tulenev raha tasumise kohustus. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja ei ole täitnud lepingust (hageja põhikiri) tulenevat kohustust tasuda hagejale majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest.

VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei ole tasunud hagejale majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest. Seega on võlausaldajal vastavalt VÕS § 101 lg-le 1 ja VÕS § 108 lg-le 1 õigus nõuda nimetatud kohustuse täitmist, s.t raha tasumist. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagiavaldus tuleb majandamiskulude hüvitamise ja kommunaalteenuste eest tasumise nõuetes rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 769,65 eurot.

2.3.2.VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. KÜS § 7 lg 4 sätestab: „Majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib KÜ juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates“. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist summas 19,45 eurot. Kostja on viivisevõla suuruse omaksvõtnud. Seega kuulub hagi viivisenõude osas rahuldamisele. Kohus mõistab viivise kostjalt hageja kasuks välja.
2.3.3.VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi on viivise määraks VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist protsendina põhinõudelt 769,65 eurot kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse jõustumisest. Kostja on omaksvõtnud raha tasumise kohustuse täitmisega viivitamise. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt viivise tasumist protsendina põhinõudest. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina põhinõudelt 769,65 eurot kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse jõustumisest.
2.4.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse kõigi hageja esitatud nõuete osas. Eeltoodust tulenevalt tehti otsus kostja kahjuks. Kohus jätab seetõttu menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja esitas hagiavalduse lisana menetluskulude nimekirja. Eeltoodust tulenevalt esineb alus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tagaseljaotsusega. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on menetluskulude suuruseks 311,73 eurot, mis koosneb hageja tasutud riigilõivust 191,73 eurot ja lepingulise esindaja kuludest 120 eurot. Kohus määrab hüvitatavate

menetluskulude rahaliseks suuruseks 311,73 eurot ja mõistab hüvitatavad menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja.

Toomas Ventsli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.11.20262-26-119763/4Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 03.11.20262-21-1442/41Viru Maakohus Narva kohtumaja