G A hagiavaldus A A vastu pärandvara jagamise nõudes Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlustoiming Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: G A (isikukood xxx, elukoht: xxx); seaduslik esindaja K K (isikukood xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx); Kostja: A A (isikukood xxx, elukoht: xxx), seaduslik esindaja M T (isikukood xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx)
Resolutsioon
1.Keelduda G A hagiavalduse A A vastu pärandvara jagamise nõudes menetlusse võtmisest.
2.Teha hageja ja kostja seaduslikele esindajatele ettepanek pöörduda kohtusse avaldustega hagita menetluses laste nimel tehingu tegemise lubamiseks.
3.Saata kohtumääruse ärakiri hageja ja kostja esindajatele teadmiseks.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.
19.06.2012 esitas hageja G A seaduslik esindaja Viru Maakohtusse hagiavalduse A A vastu pärandvara jagamise nõudes.
1 (3)
2-12-24114
2.Hagiavalduse järgi 30.08.2010 Rakvere notar Irma Rahnu poolt välja antud pärimistunnistuse (registri nr x), mille kohaselt on xxx surnud M A pärijateks 1⁄2 mõttelises osas G A ning 1⁄2 mõttelises osas A A .
3.Hageja ja kostja on ühisomanikud järgmistel kinnistutel: 1) x hoonestamata kinnistu registriosa nr xxx, katastritunnus xxx – T S 1/2 kaasomandist, ühisomanikud A A , G A 1/2 kaasomandist. Kinnistu koguväärtus Domus Kinnisvara ekspertide hinnangul on xx eurot; 2) xxx hoonestamata kinnistu, registriosa nr xxx, katastritunnus xxx- ühisomanikud A A , G A . Kinnistu koguväärtus Domus Kinnisvara ekspertide hinnangul xx eurot; 3) L hoonestamata kinnistu, registriosa nr xx, katastritunnus xxx – T S 1/2 kaasomandist, ühisomanikud A A , G A 1/2 kaasomandist. Kinnistu koguväärtus Domus Kinnisvara ekspertide hinnangul xx eurot; 4) korteromand asukohaga xxx, registriosa xxx, katastritunnus xxx- ühisomanikud A A , G A . Korteriomandi koguväärtus Domus Kinnisvara ekspertide hinnangul xxx eurot; 5) xx omandiosa kinnistust (GARAAZ), registriosa xxx, asukohaga xxx, omandiosa väärtus xx eurot ühisomanikud A A , G A .
4.Hageja ja kostja ei ole saavutanud kohtuväliselt pärandvara jagamise (kaasomandi lõpetamise) kokkulepet. Hageja soovib kaasomandi lõpetamist selliselt, et xx hoonestamata kinnistu, registriosa nr xx, 1⁄2 osa, xx hoonestamata kinnistu, registriosa nr xx, ning xx hoonestamata kinnistu, registriosa nr xxx, 1⁄2 osa (kokku väärtusega xx eurot) jääb kostja ainuomandisse. Hageja ainuomandisse jääb vara väärtusega xx eurot, s.h korteriomand asukohaga xxx, registriosa xx, väärtusega x eurot ning xx omandiosa kinnistust (GARAAZ), asukohaga xx, registriosa xx.
5.Hageja on seisukohal, et esitatud kaasomandi lõpetamise viis on õiglane ning koormab kaasomanike kõige vähem, kuna korteriomand xx, on olnud hagejale koduks tema sünnist saati, millest ilmajäämine kahjustaks teda nii emotsionaalselt kui ka majanduslikult. Hageja on teinud kulutusi korteriomandi korrashoiuks ja säilimiseks. Korteriomandit on võimalik kasutada ainult ühe leibkonna elamispinnana, mistõttu ei ole korterit võimalik ehitustehniliselt ka reaalosadeks jagada. Kostjal on teine elukoht. Poolte kaasomandi lõpetamise viisi üle otsustamisel on oluline arvestada, kummale pooltest on kaasomand koduks. Inimesel on tavaliselt üks koht, mis on talle püsivaks elupaigaks ja millega on tekkinud emotsionaalne side ning see on hagejal olemas xx. See on kodu, mille rajas talle tema isa, kes kahjuks ei jõudnud seda notariaalselt vormistada.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud avalduse ja sellele lisatud materjalidega, leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda, kuna avalduses taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada.
7.Hageja nõudeks on kaasomandi lõpetamine ja pärandvarasse kuuluvate kinnisasjade jagamine. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1 alusel tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Ka kaasomandi lõpetamise tehing peab olema notariilaselt tõestatud, mistõttu avalduse rahuldamisel omandiõiguse muutmise tehingu peavad pooled vormistama notari juures.
8.Perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg 1 kohaselt peab lapse nimel tehingute tegemiseks olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lg 1 p-de 1-3, 5, 7-11 kohaselt vajab ka
2 (3)
2-12-24114 eestkostja. PKS § 187 p-de 1 ja 2 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust ning ei või käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet. Hageja ja kostja seaduslikud esindajad ei ole eelnevalt tehingu tegemiseks kohtu poole pöördunud ja neil ei ole kohtu nõusolekut laste nimel tehingu tegemise lubamiseks. Sellises situatsioonis, isegi kui kohus võtab hageja hagi menetlusse ja selle rahuldab, käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse täitmine ei ole võimalik, sest tehingute tegemiseks nõusolekute puudumise tõttu ei ole võimalik kostjat tehingu tegemiseks kohustada. Notar jätab tehingu tegemata põhjusel, et kostja seaduslikul esindajal ei ole kohtu nõusolekut kostja nimel tehingu tegemiseks.
9.TsÜS § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldus jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Antud juhul alust kostja tahteavalduse kohtulahendiga asendamiseks ei esine, kuna kostja on alaealine ja temale kuuluvat kinnisasja ei ole PKS § 131 lg 1 ja § 187 p-de 1 ja 2 alusel samuti võimalik ilma kohtu eelneva nõusolekuta käsutada.
10.Tehingu tegemiseks nõusoleku saamine on TsMS § 475 lg 1 p 8 ja § 550 lg 1 p 6 alusel hagita asi, milles on avaldajaks lapsevanem (eestkostja) ning puudutatud isikuteks laps ja lapse elukohajärgne kohalik omavalitsus. Kohus selgitab, et hageja ja kostja seaduslikud esindajad peavad eelnevalt pöörduma kohtusse avaldustega hagita menetluses lapse nimel tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes oleks mõistlik mõlema lapse esindajal esitada ühine avaldus laste nimel tehingu tegemise lubamiseks, millega taotleda tehingu tegemist ehk seda, millised kinnistud kelle omandisse jätta.
11.Koos hagiga hageja on esitanud menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks, mille kohus jätab lahendamata hagi perspektiivituse tõttu.
12.Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 463 lg 1, § 465, § 660 lg 1, § 661 lg 1, lg 2 sätete kohaselt.
/digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.