2-12-18209/8 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

7.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud ja avaldus 08.05.2012 esitas OÜ L (likvideerimisel) avalduse pankroti väljakuulutamiseks. 11.05.2012 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennoki. Ajutise halduri aruanne Ajutine haldur märgib aruandes, et OÜ L (edaspidi võlgnik) kanti äriregistrisse 17.08.2007.a. 12.03.2012.a osaniku otsusega on vastu võetud äriühingu majandustegevuse lõpetamise otsus ning algatatud likvideerimismenetlus. Pankrotiavalduse kohaselt oli äriühingu peamiseks tegevusalaks kinnisvaraarendus ning majandustegevuseks kasutati valdavalt laenukapitali. Võlgniku likvideerija hinnangul on maksejõuetuse üheks põhjuseks kahjum kinnisvaraarendusest ja pikaajaline kahjumiga tegutsemine. Seoses kiire kinnisvarahindade langusega alates 2009.a ja nõudluse puudumisega oli äriühing sunnitud peatama kinnisvaraarenduse projektid. Äriühingu kahjum 2009.a on olnud –1 638 331 krooni, 2010.a 3 665 903 krooni ja 2011.a -1 494 eurot. Võlgniku likvideerija selgituste kohaselt tekkis kahjum seoses kinnisvara arendustegevusega Ida-Virumaal, kui võlgniku kliendid loobusid kokkulepitud tehingutest ning võlgnik ei suutnud kasutada lepingutest tulenevaid kinnistute tagasiostuõigusi. Teise asjaoluna on võlgniku likvideerija välja toonud liialt väikese osakapitali ning suure võõrkapitali kasutamise. Selgituste kohaselt finantseeriti võlgniku majandustegevust peamiselt laenudega. Majanduslanguse ja kinnisvaraarendamisega seoses tekkinud kahjumi tõttu tekkis äriühingul käibevahendite defitsiit ning täiendavat omakapitali kahjumi katteks leida ei õnnestunud. Samuti ei suudetud teenindada laenulepinguid. Võlgniku töötajatega on töölepingud lõpetatud ning endistel töötajatel puuduvad nõuded äriühingu vastu. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse peamisteks põhjusteks on liigselt laenukapitalil põhinev äriplaan, tegevusvaldkonna tundlikkus üldisele maailmamajanduse muutustele ning juhatuse liikmete hooletus, mis väljendub finantskäitumises. Ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul varad puuduvad, kohustusi on aga kokku ca 571 000 euro ulatuses. Võlgniku suhtes on algatatud kolm täitemenetlust. Ajutise halduri hinnangul võivad esineda tagasivõitmise võimalused võlgniku kinnistute võõrandamisega seoses, kuivõrd võlgniku vara on võõrandatud 2010.a ja valdavas osas võlgniku endise juhatuse liikme R Š seotud äriühingule HKOÜ päev peale juhatuse liikme vahetust. Ajutisele haldurile on esitatud kinnistute võõrandamislepingud, kuid ajutisel halduril ei ole olnud võimalik analüüsida, kas vara võõrandamise tehingud on tehtud turuhinnaga ning milline mõju on tehingutel olnud võlgniku majanduslikule olukorrale. Samuti võib ajutise halduri hinnangul esineda vara tagasivõitmise võimalusi võlgniku sularaha kasutamisega seoses, kuivõrd võlgniku pangakonto väljavõtetest nähtuvalt on võlgniku arvelt välja võetud

suures mahus sularaha, mille kasutamise kohta haldurile selgitusi ega dokumente esitatud ei ole. Ajutisele haldurile esitatud pearaamatu väljavõtte kohaselt on perioodil 15.05.31.12.2010.a kassast sooritatud laenu tagasimaksed VGOÜ-le summas 891 447 krooni, JZ summas 220 000 krooni. 2008.a on võlgniku endisele juhatuse liikmele R Š sooritatud laenu tagasimakseid summas 588 053,29 krooni. 2009.a kohta puudub ajutisel halduril pearaamatu kassa tehinguid kajastav väljavõte. Ajutise halduri esialgsel hinnangul ei ole väljavaated võlgniku tegevuse jätkamisele perspektiivikad, kuivõrd võlgniku kohustuste mahu suhe võlgniku varasse on tugevalt negatiivne ning tegevuse jätkamiseks puuduvad vahendid ja väljavaated võlgniku tegevuse refinantseerimisele. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub majandustegevus ning väljavaated majandustegevuse käivitamiseks on ei ole tõenäolised. Ajutise halduri hinnangul võib maksejõuetuse põhjuseks olla pankrotikuritegu, kuivõrd võlgniku arveldusarvetelt on väljavõetud sularaha (ca 6,77 mln krooni ehk ca 433 000 eurot), mille kasutamise kohta ajutisele haldurile dokumente esitatud ei ole. Seega on ajutise halduri hinnangul võimalik, et sularaha väljaviimisega äriühingust on kahjustatud võlausaldajate huve ning põhjustatud äriühingu maksejõuetus. Täiendavalt on käesoleval ajal ebaselge, kas võlgniku vara võõrandamine on toimunud turuhinnaga ning kas varade võõrandamisel on lähtutud kõigi võlausaldajate huvidest. Eeltoodu selgitamiseks oleks vaja tellida eksperthinnangud varade turuväärtuse kohta nende võõrandamise ajal. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetus välja kujunenud hiljemalt 2010.a lõpuks, mil võlgniku omakapital oli negatiivne, kogu võlgniku vara oli võõrandatud ning võlgniku majandustegevus lõppenud. Kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, võiks ajutise halduri hinnangul pankrotimenetluse kulude katteks määratava deposiidi suurus olla 3 000 eurot. Kohtuistung 04.06.2012 toimunud kohtuistungil jäi võlgniku esindaja esitatud avalduse juurde ja märkis, et tema hinnangul ei ole tegemist pankrotikuriteoga, sularahatehingud tema hinnangul ei ole pankrotiseisu tekkimise põhjuseks ja on olemas kassadokumendid. Ajutine haldur jäi esitatud aruande juurde ja märkis, et raha on suures summas sularahas välja võetud, on esitatud kassaraamatu väljatrükk, algdokumendid puuduvad. Võlgniku esindaja märkis, et võib algdokumendid haldurile esitada, dokumendid ei olnud varasemalt tema valduses, maksed on kõik laenutagastused. Ajutine haldur palus välja mõista ajutise halduri tasu ja kulutused võlgnikult ja kanda need büroo kontole. Võlgniku esindaja nõustus ajutise halduri tasu ja kulutuste väljamõistmisega võlgnikult ja lubas esitada kolmanda isiku nõusoleku kulude kandmise kohta. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et OÜ L (likvideerimisel) pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

Kohus määras 04.06.2012 määrusega OÜ L (likvideerimisel) pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul OÜ L (likvideerimisel) pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole vahendeid ei laekunud. Kohus leiab, et võlgniku suhtes tuleb lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 28 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik hilinenud pankrotiavalduse esitamisega. Kuivõrd võlgniku omakapital oli negatiivne hiljemalt 2010.a lõpus, nõustub kohus ajutise halduriga, et võlgnik on hilinenud pankrotiavalduse esitamisega, mis on süütegu karistusseadustiku (KarS) § 3851mõttes. Ajutise halduri hinnangul võib maksejõuetuse põhjuseks olla pankrotikuritegu, kuivõrd võlgniku arveldusarvetelt on väljavõetud sularaha, mille kasutamise kohta ajutisele haldurile dokumente esitatud ei ole. Kohus nõustub ajutise halduriga, et sularaha väljaviimisega äriühingust võib olla kahjustatud võlausaldajate huve ja põhjustatud maksejõuetus, mis on pankrotialane süütegu KarS § 384 mõttes. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks makseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.