H Ma hagi M Ma vastu kingitud kinnistu väljanõudmises ja kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks nõusoleku andmiseks kohustamiseks Hagihind 38 346.98 eurot Hageja H M ( Hageja esindaja v adv Natalia Lausmaa (AB Natalia Lausmaa – Herne 23-2 T, e-post: [email protected] Kostja M M ( ) Kostja esindaja v adv Imbi Seimar (Niguliste AB – Tartu mnt 16B-19 T, e-post: [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja nõuda M Ma ebaseaduslikust omandist Pärnu Maakohtu kinnistusameti kinnistusregistri registriossa nr. XXXXXX all kantud Ma kinnistu H Ma omandisse. 3.Muuta Pärnu Maakohtu kinnistusameti kinnistusregistri registriosa nr. XXXXXX teises jaos omaniku kohta tehtud kannet, kustutades M Ma ( ) kui omaniku kanne ja kanda teise jakku omanikuna sisse H M ( ).
4.Kohustada M Ma (isikukood ) andma nõusolek Pärnu Maakohtu kinnistusameti kinnistusregistri registriosa nr. XXXXXX teises jaos omaniku kohta käesoleva kohtulahendi alusel tehtavaks kanda muutmiseks.
1.Jätta kostja kanda hageja menetluskulud ja menetluskulud mille kandmiseks hagejale menetlusabi anti.
2.Jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.
2-11-39145
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Ta Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastavalt TsMS § 448 lg-le 41 kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata.
ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE
1.H M esitas 22.08.2011.a. Harju Maakohtule hagi M Ma vastu kingitud kinnistu väljanõudmises ja kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks nõusoleku andmiseks kohustamiseks. Hageja palus hagis hagi tagamist. Hagiavalduse asjaolude kohaselt on hageja H M alates 1983.a. elanud Ma talus, mis kuulus kunagi tema vanematele. Maareformi käigus erastati ja tagastati selle talu hoonete juurde kuuluv maa, mis jagati kolme õigustatud subjekti pärija vahel selliselt, et H Ma osaks sai 11,19 ha suurune Ma kinnistu. Hageja elas seal koos abikaasa E Maga, kes suri XXXXXXX. Pärast abikaasa surma vajas H M kedagi, kes oleks olnud nõus asuma tallu elama koos temaga ja seda majandama. Hageja oli abikaasa surmast väga rõhutud ning vajas sellest ülesaamiseks tuge. Hageja soovis jätkata talus elamist kuni oma surmani, kuid ta mõistis, et üksinda ta kõiki talu majandamiseks vajalikke töid teha ei suuda ning mida aeg edasi, seda rohkem vajab selleks abi ja tuge. Kostja M M, kes on hageja vanim tütar ja kes oli faktiliselt asunud elama Y, kuid oli säilitanud tihedad sidemed Eestiga, sealhulgas ka Ls Hl asuva korteri, väljendas matustel soovi muuta oma elu, asuda elama Saaremaale koos isaga ning majandama seal talu. Kuna hageja teised täisealised lapsed olid oma elu seadnud sisse Tas ega soovinud muutusi elukorralduses, siis otsustaski hageja kinkida Ma talu kostjale, et viimane oleks ka tegelikult huvitatud talu pidamisest, korrashoidmisest ja vajadusel hageja toetamisest, kui ta võib seda edaspidi vajada. 24.09.2008.a. sõlmiti notariaalne kinkeleping, millega Ma talu, mida lepingupooled hindasid 600 000 EEK väärtuses (lepingu p. 8.1.), kingiti M Male. Lepingu p. 2.2. kohaselt jäi kinkelepingu ese - Ma kinnistu - kinkija ja kingisaaja kaasvaldusesse. Hageja arusaamise kohaselt pidi see lepingu säte kindlustama tema õiguse elada kuni surmani kinnistul, majandama ja hooldama seda vastavalt oma vajadustele ja korrapärase majandamise reeglitele. Samuti pidid kinnistut saama suviti kasutada hageja loal hageja teised lapsed ja nende lapsed. Kinkelepingust taganemise asjaolud: Kahjuks M M oma lubadust asuda elama Saaremaale Ma talusse koos isaga ei täitnud ning lõppkokkuvõttes tema suhted hagejaga muutusid konfliktseteks kuni vägivalla rakendamiseni hageja suhtes. Kostja M M lubas algselt asuda kohe renoveerima maja, taotlema sinna hooldekodu ehitamiseks ehitusluba omavalitsuse toetusel ning sellega siis teenima tulu endale ja ka toetama vajadusel isa materiaalselt. See plaan ei teostunud. Algselt arvatavalt katseks hooldusele võetud ja Ma tallu elama paigutatud piiratud teovõimega isik jäi sisuliselt hageja hooldusele, kuid selle isiku vaimse ebastabiilsuse tõttu oli kooselu temaga võimatu, mistõttu tuli hagejal astuda samme, et see isik paigutataks uuesti riigi hooldekodusse. Sellest oli hagejale enam tüli kui abi.
2-11-39145
Kostja jäi edasi elama faktiliselt Y, Eestisse tulles oli tema põhiliseks elukohaks L, Saaremaal käis ta vaid isa külastamas. 2011 .a. märtsis sai hageja teada, et päris ruttu pärast kinkelepingu sõlmimist -12.01.2009.a. oli kostja võtnud kinnistu tagatisel laenu ja kinnistule on pandud 1,2 miljoni kroonine hüpoteek. Kostja ei olnud sellest hagejat teavitanud, laenatud raha oli ta kulutanud mitte talu hooldamiseks, vaid enda või oma täisealise Ys elava poja tarbeks. 27.märtsil 2011.a., hageja sünnipäevapeol püüdis hageja saada kostjalt hüpoteegi kohta selgitusi, kuid kostja reageeris sellele äärmiselt konfliktselt, teatas, et tema soov ei olegi olnud asuda Saaremaale elama, vaid tal on kavas kinnistu müüa ja raha tarvitada oma tarbeks. Kui hageja siis talle ette heitis lubaduse murdmist, muutus kostja vägivaldseks ja püüdis hagejat füüsilise jõuga sulgeda luku taha ning hammustas hageja sõrme. Kostja teatas seejuures, et üldse oleks parem, kui hageja lahkuks talust kuhugi mujale elama, kuna tema elamine talus takistab müüki. 2011.a. jaanipäeva ajal, kui kõik H Ma lapsed ja lapselapsed olid kogunenud tallu jaanipeole, konflikt eskaleerus, kostja väljendas soovi, et teised hageja lapsed - näiteks tütar V, enam sinna ei tuleks, kordas soovi, et hageja peaks talust lahkuma ning teatas, et ta ei kavatsegi Saaremaale elama tulla. Kostja teatas kõigile sugulastele, et talu on nüüd tema oma ja ta võib sellega teha mida tahab ning isa saatus teda ei huvita. 07.07.2011.a. esitas hageja kostjale notariaalse kinkelepingust taganemise avalduse VÕS § 270 alusel ja kutsus teda notari juurde kinnistu tagasikinkimiseks hagejale ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks kinnistu omaniku kohta tehtud kande muutmiseks. Kostja ilmus küll notari juurde, kuid talu tagastamisest keeldus ja tegi hoopis hagejale etteheiteid, et viimane oli teostanud talu metsas hooldusraiet ilma temale ütlemata. Hageja oli sellest etteheitest üllatunud, kuivõrd ta oli arvamusel, et kinkelepingu p. 2.2 kohase kaasvaldusõiguse ja tema nimele kinnitatud metsamajanduskava alusel on tal õigus hooldusraiet teha. 5.-6.augustil 2011.a. ilmus kostja hageja elukohta Ma tallu, võttis temalt ära võtmed, mobiiltelefoni ja arvuti ja teatas uuesti resoluutses toonis, et ta võib iga hetk kinnistu võõrandada ning isal oleks parem sealt lahkuda. Võtmed sai hageja tagasi kohaliku konstaabli abiga, mobiiltelefon ja arvuti jäidki kostja kätte. Lõppkokkuvõttes leiab hageja, et A. kostja on tema vastu näidanud üles jämedat tänamatust järgmisel viisil: 1) Olles saanud hagejalt väärtusliku kingituse, on kostja käitunud hageja suhtes mittelugupidavalt ja vägivaldselt, 2) Kostja on koormanud kinnistu hageja teadmata suure hüpoteegiga, mis tasumata jäämisel võib ähvardada hagejat elukoha kaotusega, 3) Kostja on väljendanud soovi ja teinud ka sellekohaseid tegusid, et hageja kinnistult lahkuma sundida ja siis kinnistu realiseerida, mis on selgelt vastupidine kinkija kavatsusele esiisadele kuulunud talu omand järeltulevatele põlvedele säilitada, seda hooldades ja reeglipäraselt majandades. B. Kostja tegutsemine eesmärgiga hagejat kinnistult lahkuma sundida on vastuolus kinkelepingu p. 2.2. sätestatule, mille kohaselt kinnistu jääb lepingupoolte tähtajatusse kaasvaldusesse, mis annab hagejale õiguse kinnistut eluaegselt vallataja elamiseks kasutada. Hagi õiguslik põhjendus: VÕS § 268 lg 1 kohaselt võib kinkija kinkelepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 p 1-3 ettenähtud juhtudel. VÕS § 267 p 1 kohaselt võib kinkija kinkelepingust taganeda, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase vastu üles jämedat tänamatust ja p. 3 alusel, kui kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud kohustuse. Ülaltoodud peatükis II on need asjaolud ära toodud. VÕS § 270 lg 1 kohaselt on kinkijal õigus lepingust taganeda 1 aasta jooksul arvates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Hageja sai teada
2-11-39145
hüpoteegist 2011.a. märtsis ning alates sellest ajast on kostja korduvalt käitunud tema suhtes vägivaldselt eesmärgiga sundida teda kinnistult lahkuma . Hageja on kinkelepingust notariaalse avaldusega 07.07.2011 .a. taganenud, seega puudub kostjal võlaõiguslik alus kinkelepingu alusel saadu enda omandis hoidmiseks. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandjalt) midagi saanud olemasoleva kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas või kohustus langeb hiljem ära. Kuivõrd hageja kinkijana on kinkelepingust taganenud, on kohustus kingitud eseme üleandmiseks kingisaajale ära langenud ning kostjal kui kingisaajal on kohustus kingitud asi tagasi anda VÕS§ 268 lg 1 ja 1028 lg 1 alusel. Hageja taotleb seada vaidlusalusele kinnistule hagi tagamise korras võõrandamise keelumärge hageja kasuks. Kostja on mitmel korral väljendanud soovi kinnistut võõrandada ning kui ta seda kohtumenetluse vältel teeb, siis ei ole võimalik kohtuotsuse täitmine, kinnistut ei saa siis enam tagastada hagejale ning kinnistusraamatu kande muutmine hageja kasuks enam võimalik ei ole. Hageja on pensionär ja tal puuduvad muud sissetulekud. Käesoleva vaidluse esemeks olev kinnistu talle enam ei kuulu ning muud vara tal ei ole. Riigilõiv käesolevalt nõudelt on kehtiva Riigilõivu seaduse kohaselt 55 000 EEK e. 3515,14 eurot, mis moodustab summaliselt tema 18 kuu sissetuleku. Hagejal ei ole majanduslikult võimalik nii suurt summat tasuda, kuid talu tagasisaamine on talle eluliselt hädavajalik, et kindlustada endale rahulik vanaduspõlv. Hageja esitab käesoleva hagiavalduse lisana vormikohase menetlusabi taotluse tema osaliseks vabastamiseks riigilõivu tasumisest. Osaliseks riigilõivu tasumiseks ja advokaadi abi eest tasumiseks oli ta sunnitud materiaalseid vahendeid laenama sugulastelt. Vandeadvokaat Natalia Lausmaa volitused esindada H Marimetsa tulenevad kliendilepingust nr. 21, 01.08.2011.a. ja tuginevad TsMS § 218 lg 1 p l . Ülaltoodu alusel ja juhindudes EV TsMS § 362, VÕS § 267 p 1 ja 3 , 268 lg 1, 270 lg 1,1028 lg 1 palub hageja: 1) Hagi tagamise korras seada Pärnu Maakohtu kinnistusameti kinnistusregistri registriosa nr. XXXXXX kolmandasse jakku, K vallas, P asuva Ma kinnistu suhtes võõrandamise keelumärge H M'a, isikukood kasuks. 2)Välja nõuda M Ma ebaseaduslikust omandist Pärnu Maakohtu kinnistusameti kinnistusregistri registriossa nr. XXXXXX all kantud Ma kinnistu H Ma omandisse. 3)Muuta Pärnu Maakohtu kinnistusameti kinnistusregistri registriosa nr. XXXXXX teises jaos omaniku kohta tehtud kannet, kustutades M Ma, isikukood kui omaniku kanne ja kanda teise jakku omanikuna sisse H M, isikukood . 4)Kohustada M Ma, isikukood , andma nõusolek Pärnu Maakohtu kinnistusameti kinnistusregistri registriosa nr. XXXXXX teises jaos omaniku kohta käesoleva kohtulahendi alusel tehtavaks kanda muutmiseks. 5)Menetluskulud jätta kostja kanda.
2.Harju Maakohtu 5.09.2011.a. määrusega rahuldati hageja hagi tagamise avaldus ning kohus otsustas seada hagi tagamise korras Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Saare jaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXXXXX (asukohaga Saaremaa K vald P küla Ma) kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale võõrandamise ning asjaõigus- ja võlaõiguslepingutega koormamise keelumärge H M (isikukood ) kasuks.
3.Harju Maakohtu 7.09.2011.a. määrusega keelduti hagiavalduse menetlusse võtmisest ja edastati tsiviilasi kohtualluvuse järgi lahendamiseks Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale.
4.Pärnu Maakohtu 20.10.2011.a. määrusega rahuldati osaliselt hageja taotlus menetlusabi saamiseks. Kohus vabastas hageja täiendavalt tasumisele kuuluva 2915.14 eurose riigilõivu tasumisest 1960 euro ulatuses ja andis hagejale menetlusabi riigilõivu 955.14 euro tasumiseks osamaksetena 1 aasta jooksul võrdsetes osades 79.60 eurot kuus.
5.14.11.2011.a. määrusega võttis maakohus hagi menetlusse.
2-11-39145
KOSTJA SEISUKOHT
6.Kostja võtab eelmenetluses hagi õigeks ja tunnistab hagiavalduses tema vastu suunatud nõuet, kuid mitte põhjusel, et peab seda seaduslikuks ja põhjendatuks, vaid põhjusel, et ta ei soovi oma isaga kohut käia /t.l. 120/. Kostja ei pea vajalikuks esitada vastuhagi kinkelepingu ülesütlemise vaidlustamiseks, sest nii isa kui tema teavad, et hagiavalduses toodu ei ole õige. M M on hoolitsenud isa ja tema abikaasa E.Ma eest alates 2004. Kostja ei ole rikkunud kinkelepingu tingimusi, ega kohelnud isa tänamatult, ta ei ole andnud lubadusi, mida ei oleks täitnud. Ta ei ole teinud midagi ilma isa teadmata, sh hüpoteegi seadmine kinnistule laenu tagamiseks, sest laenatud raha kasutas ta samuti suuresti isa huvides. Kostja nõustus kingitust vastu võtma isa peale käimisel ja seetõttu, et keegi teine lastest sellega ei nõustunud, sest ei soovinud kulusid kanda ega kohustusi. Kostja on sellest alates kandnud kinnistu ja selle kasutamisega seotud kulutusi kuni suveni 2011. Kostja on pidanud vastutama R. Ma ja V. L poolt ja huvides kinnistul teostatud ebaseadusliku metsaraie eest, millest ta isegi ei olnud teadlik. Viimaste õhutusel kaasati ka H. M vanas eas tegutsema seadusevastaselt. Hageja H. M on korduvalt avaldanud, et kinkelepingust taganemine ei ole ega olnud tema soov, vaid kostja venna R Ma oma. Isa ei soovinud, et tütar kinnistu talle tagastab, vaid R. Male, mida aga kostja ei pidanud õigeks. Kuna kostja võtab hagi õigeks ja ei põhjustanud hagi esitamist, siis tuleb jätta menetluskulud hageja kanda. Samas tegi kostja hagejale ettepaneku kompromissilepingu sõlmimiseks ja ühtlasi eelnimetatud lepingu projekti koostamiseks ja kooskõlastamiseks ning kohtule esitamiseks esimesel võimalusel. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p 4 ja 430 palub kostja lõpetada menetlus tsiviilasjas nr. 2-11-39145 kompromissi kinnitamisega selle esitamisel kohtule. Kuna pooled kompromissile ei jõudnud, siis leidis kostja et asja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses seoses kostja poolt hagi õigeks võtuga /t.l. 133/. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda lähtuvalt TsMS § 168 lg 6 sätestatule. Kostjal puudus võimalus kohtuväliselt asja lahendada ja kinnistu isale tagastada, sest viimane keeldus sellest. Isa sõnul oleks tulnud see võõrandada R. Male otse, mida kostja ei pidanud aga õigeks.
KOHTU SEISUKOHT
7.Vaatamata sellele, et hageja oli nõus kostja ettepanekuga asja lõpetamisega kompromissilepinguga /t.l. 126/ ja pooled pidasid ka vastavaid läbirääkimisi /t.l. 127, 129, 130, 133/, lõppkokkuvõttes kompromissini ei jõutud. Kostja leidis, et asja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses seoses kostja poolt hagi õigeks võtuga ja palus menetluskulud jätta hageja kanda lähtuvalt TsMS § 168 lg 6 sätestatule. Hageja ei ole sellele kostja seisukohale ega menetluskulude jaotamisele oma arvamust kohtule esitanud.
8.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab võimalikuks asja lahendamist kohtuistungit pidamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Eeltoodu alusel jätab kohus otsusest välja põhjendava osa.
2-11-39145
9.TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. TsMS § 190 lg 3 järgi menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. Kohus leiab, et antud asjas tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja oma käitumisega andnud põhjuse hagi esitamiseks. Nii on hageja 7.07.2011.a. esitanud kostjale notariaalse kinkelepingust taganemise avalduse ja kutsus teda 27.07.2011 kell 11.00 notari juurde vaidlusaluse kinnistu tagasikinkimiseks hagejale ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks kinnistu omaniku kohta tehtud kande muutmiseks. Hageja kinnitusel ilmus kostja küll notari juurde, kuid tehingu tegemiseni pooled erimeelsuste tõttu ei jõudnud. Seega on kostja kohtu hinnangul andnud oma käitumisega põhjuse kohtusse pöördumiseks ja menetluskulud tuleb seetõttu jätta kostja kanda, pannes temale kohustuse hüvitada hagejale tema poolt kantud menetluskulud. Kuivõrd antud asjas on hagejale antud menetlusabi hagiavalduselt tasutava riigilõivu tasumiseks, tuleb ka nimetatud summa kostjal riigile hüvitada. TsMS 1741 lg 1 kohaselt määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kuivõrd antud asjas ei ole pooled enda menetluskulude nimekirja ega vastavaid tõendeid senini kohtule esitanud, siis määrab kohus hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks peale käesoleva otsuse jõustumist, peale mida tuleb hagejal 30 päeva jooksul esitada vastav avaldus ja menetluskulude nimekiri tulenevalt TsMS §-le 174.
Reena Undrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.